Energofel OÜ (hageja) esitas 18. septembril 2017 Harju Maakohtule hagi AS-i RIGAS KUGU BŪVĒTAVA (kostja) vastu 9321 euro 70 sendi saamiseks.
2-17-13877 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laevaremonditööde tegemiseks lepingu, mille kohaselt tegi hageja torutöid laeval Ridgebury John B aadressil Gâles iela 2 (Riia) ja kostja kohustus talle tehtud tööde eest tasuma. Lepingu p-s 8.2 leppisid pooled kokku, et lahendavad vaidlused hageja asukohariigi kohtus.
2.Harju Maakohus keeldus 20. septembri 2017. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, sest hagi ei allu TsMS § 104 lg 1 ja § 79 lg 1 järgi Eesti kohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja asukoht Läti Vabariigis. Pooled leppisid
11.oktoobri 2016. a lepingu p-s 8.2 kokku, et vaidlused lahendatakse kohtus üldise kohtualluvuse korras selle riigi õigusaktide kohaselt, kus asub hageja. Seega ei ole kokku lepitud mitte Eesti kohtualluvuses, vaid Eesti õigusaktide kohaldumises. Eesti kohtualluvuse kokkulepet ei saa järeldada lepingu vene- ega eestikeelsest versioonist. Kuigi hageja taotles TsMS § 105 kohaldamist, ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et kostja ei ole vaielnud vastu asja lahendamisele Harju Maakohtus. Viidatud sätte eesmärk on kaitsta hageja õigusi olukorras, kus kostja osaleb menetluses, kuid sooviks pärast asja lahendamist tugineda veale kohtualluvuses, mitte aga hagi menetlusse võtmise otsustamisel.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas maakohus vääralt poolte kohtualluvuse kokkulepet viisil, mis ei vasta poolte tegelikule tahtele. Maakohus andis poolte kokkuleppele kohtualluvuse kohta oluliselt laiema sisu. Lepingu p 8.2 mõtteks on lihtsustada poolel teise poole vastu kohtusse pöördumist. Lepingu p 8.2 saab tõlgendada selliselt, et vaidlus vaadatakse läbi hageja asukohamaa kohtus hageja asukohamaa materiaalõigusakte rakendades. Maakohtu tõlgendus viib ebaloogilise järelduseni, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada Läti kohtus Eesti õiguse järgi.
4.Kostjale maakohus määrust ega määruskaebust kätte ei toimetanud.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Hageja tõi hagis esile, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu ja nõuab lepingu alusel kostjalt tasu. Kostja on Lätis registreeritud äriühing. Samuti tõi hageja esile, et ta tegi lepingu alusel töid Lätis. Hageja ise on Eestis registreeritud äriühing. Seega on tegemist piiriülese vaidlusega, mistõttu pidi maakohus TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi esmalt kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib hageja esitada avalduse Eesti kohtule.
2-17-13877
8.Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (TsMS § 69 lg 1 I lause) ning rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (TsMS § 70 lg 1). TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I a määrus). Eeltoodu kohaselt tuli maakohtul hagi menetlusse võttes selgitada, kas hagi allub Eesti kohtule, arvestades mh Brüssel I a määruses kohtualluvuse kohta sätestatut.
9.Brüssel I a määruse art 4 p 1 järgi esitatakse hagi määruse järgi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, üldjuhul selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Seega tuleb üldjuhul esitada hagi kostja alalise elukoha riigi kohtusse (juriidilise isiku puhul kostja alalise asukoha riigi kohtusse Brüssel I a määruse art 63 tähenduses). Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib Brüssel I a määruse art 5 lg 1 järgi esitada hagi mõne teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse I peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Teises peatükis on sätestatud valikuline kohtualluvus ning selle art 7 lg 1 järgi võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Kuna hageja tõi esile, et kostja on Lätis registreeritud äriühing ning hageja tegi lepingu alusel töid Riias (Lätis), siis üldise kohtualluvuse sätete järgi ei alluks vaidlus vähemalt hageja esile toodud asjaolude kohaselt Eesti kohtule.
10.Hageja väitel allub aga vaidlus Eesti kohtule poolte kohtualluvuse kokkuleppe järgi. Kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud Brüssel I a määruse art 25 lg 1 järgi pädevad, v.a juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Selline kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning kohtualluvuse kokkulepe peab olema sõlmitud: a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega, b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale või c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. Kuna kokkuleppeline kohtualluvus on olemuselt erandlik kohtualluvus, on sellise kokkuleppe korral kohtualluvus üksnes kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtul.
2-17-13877
11.Praegusel juhul leppisid pooled lepingu p-s 8.2 kokku, et vastuväited ja eriarvamused, mida ei ole võimalik lahendada osapoolte kokkuleppel, lahendatakse kohtus üldise kohtualluvuse korras selle riigi õigusaktide kohaselt, kus asub hageja (tõlge eesti keelde, originaal vene keeles). Kolleegiumi hinnangul võib selles sisalduda rahvusvahelise kohtualluvuse kokkulepe, kuid kokkulepe ei ole üheselt mõistetav ja kätkeb endas ainuüksi grammatilise tõlgendamise puhul juba mitmeid tõlgendusvõimalusi. Seetõttu tuli maakohtul poolte kokkulepet VÕS §-s 29 sätestatud põhimõtete järgi tõlgendada. Kuna VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tahtest, siis pidi maakohus küsima kokkuleppe sisu selgitamiseks seisukohta ka kostjalt. Seda ei ole aga maakohus teinud. Ka Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vaja küsida selle kohta ka kostja seisukohta, sh tulnuks igal juhul kostjale kätte toimetada hageja esitatud määruskaebus maakohtu määruse peale, kuna selle lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht (vt Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 11). Seda ei ole aga maakohus teinud. Samuti on Riigikohus leidnud, et rahvusvahelise kohtualluvuse kindlakstegemiseks võib olla vajalik analüüsida nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kohus võib nõuda poolelt kohtualluvuse kindlaksmääramise aluseks olevate asjaolude (sh kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu jms) tõendamist (vt Riigikohtu
19.aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2).
12.Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata, kuigi ei olnud välja selgitanud rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks olulisi asjaolusid. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.