J K hagi A R ja T R vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohustamise nõudes Hageja: J K (isikukood XXXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalev Pihlak (e-post [email protected])
Menetlusosalised
Kostjad:
1.A R (isikukood: XXXXXXXXXXXX)
2.T R (isikukood: XXXXXXXXXXX)
3.Kostjate lepinguline esindaja Andrus Post e-post: [email protected] Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Rahuldada hagi.
2.määrata Rae kinnistu (katastritunnus
XXXXXXXXXXX)
ja Tammemäe kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) vaheline piir kindlaks selliselt, et see kulgeb sirgjooneliselt punktist ristkoordinaatidega
punktini ristkoordinaatidega X:XXXXXXXXXXXY:XXXXXXXXXXX (riiklikus koordinaatide süsteemis LEST97). 2) kohustada A R ja T R andma nõusolek R kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) ja Tammemäe kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) vahelise piiri kindlaksmääramiseks punktis 1 taotletud viisil ning vastavate piiripunktide kannete tegemiseks maakatastris.
lk 2 3) kohustada A R ja T R andma nõusolek kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu esimese jao kinnistu koosseisu kande, mille kohaselt on kinnistu pindala 8516 m2, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu pindala on 8300 m2, jättes katastritunnuse ning sihtotstarbe ja asukoha andmed muutmata. 4) Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Vastavalt esitatud hagile/t.l. 2/ kuulub J Kle Lääne-Nigula vallas asuv Tammemäe kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 826832 (edaspidi ka hageja). Naaberkinnistu Rae, katastritunnus XXXXXXXXXXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX, kuulub eelduslikult ühiselt abikaasadele Aino ja T R (edaspidi vastavalt ka kostja 1 ja 2, ühiselt kostjad), kuigi omanikuna on registrisse kantud ainult A R (lisa 1 – R kinnistu registriandmed). Hagejale kuuluv katastriüksus ja kõrval asuv katastriüksus moodustati 1999. aastal plaani ja kaardimaterjali alusel.
2.Kuni 2015. aastani oli hageja ja kostjate kinnistute vaheline piir sirgjoon, mis jooksis umbkaudu meetri kaugusel hageja kinnistul asuva aida tagaseinast. I A, kes 1999. aastal litsentseeritud maamõõtjana katastriüksuste mõõdistamist läbi viis, kirjeldab toona fikseeritud olukorda järgnevalt: „Katastriüksuse XXXXXXXXXXX ja kõrval asuv katastriüksus moodustati kaardi- ja plaanimaterjali alusel. Hoonete vaheline piir oli sirgjoon. Kahe katastriüksuse vaheline piir sai paika pandud nõnda, et katastriüksusel XXXXXXXXXXX paikneva hoone vundamendi ja kulgeva piiri vahele jäi meeter maad. Nõnda oli jäetud võimalus hoonele juurde pääseda” (lisa 2 – I A e-kiri selgitusega). Vajadusel saab I A vastavat kinnitada ka tunnistajana kohtumenetluses. Varasem piir nähtub näiteks Tammemäe kinnistu 28.07.2009 topograafiliselt plaanilt (lisa 3 – topograafiline plaan).
3.2015. aasta aprillis otsustasid kostjad osa oma toonasest kinnistust maha müüa, milleks varasem R kinnistu jagati ning moodustati praegused Rae (XXXXXXXXXXX) ja RMa (43601:001:0141) kinnistud.
4.Kostjate kinnistu mõõdistamise teostas maamõõtja T K. Seejuures hageja teada toimus kogu mõõdistamine ja piiride kindlaksmääramine vaid T R selgituste ja ettenäitamise põhjal. Hagejat kordagi ei teavitatud, et kavatsetakse tema kinnistu piiri mõjutavaid toiminguid teha. Samuti ei kutsutud hagejat piiriprotokolli allkirjastamisele, kuigi
lk 3 esimesele 14.04.2015 piiriprotokollile oli tema nimi osavõtjate loetelus märgitud (lisa 4 – piiriprotokoll). Ühtlasi oli hageja kinnistu kaasomanikuna märgitud keegi Jeppo Soome – hageja teada sellist isikut ei eksisteeri.
5.Hageja sai alles tagantjärgi juhuslikult teada, mis T R juhtimisel oli korraldatud. Kahe kinnistu vaheline sirgjooneline piir, mis varem jooksis ligi meetri kaugusel hageja kinnistul olevast hoonest, oli nüüd tõmmatud läbi sama hoone (lisa 5 – piiri vahepealne paiknemine). Probleem tekkis, kuna mõlema kinnistuga loodes piirneva Pkinnistu piiril paikneva piiripunktina oli maamõõtjale kätte näidatud vale kivi, seejuures hagejat mõõdistamisest ei teavitatud ning piiriprotokolli allkirjastamisele ei kutsutud. Ühtlasi on oluline tähele panna, et Ppiiril puudub R ja T kinnistute nõuetepäraselt tähistatud piirimärk (lisa 6 – pilt, vaade piiripunktile), mis tegigi võimalikuks maamõõtja eksitamise T R poolt, kas siis tahtlikult või ise samuti eksimuses olles.
6.Hageja pöördus nii kohaliku omavalitsuse kui Maa-ameti poole, saamaks selgust, kuidas taoline asjade käik võimalikuks osutus, et teda kaasamata muudeti piiri ning märgiti see kulgema läbi hoone. Juunis 2015 toimus piiri juures kohapeal kohtumine asjaolude selgitamiseks, kus osalesid teiste seas mõõdistajad T K ja I A ning Maa-ametist Tõnu Kägo.
7.Kohtumiste ja pöördumiste tulemusena muutus nii palju, et kahe kinnistu vahelise piiri keskele tekitati üks piiripunkt juurde, luues varasema ühe sirgjoonena kulgenud piiri keskele lauge nurga – Ppiiril asuvat punkti vanasse kohta ei taastatud (lisa 7 – piir hagi esitamise seisuga). Seega algse olukorra taastamisega probleemi kõrvaldamise asemel vaid leevendati probleemi teravust.
8.Piiri probleemi lahendamine jäi seejärel mõneks ajaks tagaplaanile, kuna samade poolte vahel kerkis pakilisem lahendamist vajav küsimus: hageja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramine üle kostjate kinnistu. Praguseks hageja kinnistule juurdepääsuga muret ei ole ning see küsimus jõudis lõpuks lahenduseni, kui hageja oli pärast korduvaid luhtunud kokkuleppe sõlmimise katseid sunnitud kohtusse pöörduma.
9.Hageja on üritanud korduvalt piiri vanal kohal taastamise küsimust kohtuväliselt lahendada. Käesoleva aasta aprilli keskpaigaks oli asi arenenud nii kaugele, et A R oli nõus piiri ühiselt vana asukohaga kindlaks määrama. Sellest kokkuleppest A R kahjuks taganes, kuna T R olevat vastu igasugusele tema poolt kättenäidatud piiri muutmisele.
10.Hageja ettepanek kostjatele oli, et ta laseb enda kinnistu üle mõõdistada ning piiri vanas asukohas kindlaks määrata. Taoliseks maakorraldustoiminguks oli vajalik kostjate nõusolek ja koostöö. Maamõõtjad, kellega hageja sel teema suhtles, kinnitasid, et nemad ei saa esitada maaregistrile piiri kohta teistsuguseid andmeid, kui naaberkinnistu osas registrist nähtub. T R vastuseisu tõttu ei osutunud asja lahendamine kokkuleppel võimalikuks.
11.T R tugev vastuseis endise olukorra taastamisele on tõenäoliselt suuresti kujunenud tänu Maa-ameti seisukohtadele, mille kohaselt Maa-amet piiri nihkumises probleemi ei näe, kui piiri nihkumine jääb hajaasustusega alal lubatud mõõdistustäpsuse ulatusse (nagu praegusel juhul ka on). Maa-ameti taolised seisukohad eiravad aga olulist asjaolu: piir nihkus ainult ühe isiku ütluste ja kättenäitamise alusel ning teine piirinaaber oli jäetud kaasamata, olles seega vastuolus kehtiva korraga (vt allpool p 15).
lk 4
12.Hageja on üritanud muutunud piiriolukorraga leppida, ent möödunud suve sündmuste põhjal ei ole see mõistlikult võimalik. Häirivamaim oli juhtum elupuuhekiga, mille hageja pere on istutanud ja hooldanud, kuid mis piiri nihutamise järel ei ole enam tervikuna hageja kinnistul. Nimelt oli hageja ema elupuid tavapärases korras hooldamas, kui T R tuli teda süüdistama piiririkkumises ja ähvardas kuused hävitada, tuues ähvarduse tõsiseltvõetavuse suurendamiseks mootorsae. Hagejal õnnestus teha sündmusest pilt vahetult pärast seda, kui T R mootorsaega heki juurde naases, kuigi pildistamiseks ta lahkus kaadrist (lisa 8 – pilt vahejuhutmist heki hooldamisel). Sarnaseid juhtumeid on mitmeid, kus T R on verbaalselt rünnanud hagejat ja tema pereliikmeid, kui viimased on üritanud hooldada taimi ja rajatisi, mis piiri ühepoolse nihutamise tulemusena on jäänud kas täpselt piirile või üle piiri.
13.T R käitumise tõttu ei ole olukorraga leppimine võimalik, mistõttu hageja nõuab endise olukorra taastamist R ja T kinnistute vahelise piiri kulgemise osas. Praeguseks on ühtlasi selge, et ilma kohtusse pöördumata kostjatega asja lahenduseni jõuda ei õnnestu. Kuigi kinnisturaamatu järgne omanik A R on avaldanud valmisolekut läbirääkimisteks ja mõlemale poolele sobiva lahenduse leidmiseks, on T R vastuseisu tõttu kohtuväline läbikäimine praktiliselt katkenud.
II. Nõude õiguslikud põhjendused
14.Hageja palub, et hageja ja kostjate kinnistute vaheline piir määrataks kindlaks sellisena, nagu see enne 2015 R kinnistu jagamise käigus teostatud mõõdistamist katastrikaardilt nähtus ja millele vastavalt maad katastriüksuste algsest moodustamisest saadik tegelikult kasutati ning millisena see nähtub 2009 aasta topograafiliselt plaanilt (lisa 3). R ja T kinnistute vaheline piir kulgeks sirgjooneliselt kahe punkti vahel: RMa kinnistu piiril asuv punkt ristkoordinaatidega X:XXXXXXXXXXXY:XXXXXXXXXXX (riiklikus koordinaatide süsteemis L-EST97) jääb samaks ning Pkinnistu piiril määratakse uus piiripunkt ristkoordinaatidega X:XXXXXXXXXXXY:XXXXXXXXXXX, s.t Pkinnistu piiril paiknevat punkti tuleb nihutada piki piiri edelasse 7,36 meetrit (lisa 9 – taotletav piir). Piiri algsele kujule muutmisega muutub ühtlasi kinnistusraamatu esimesse jakku kantud pindala andmed. Kehtiva kande kohaselt on pindala 8516 m2 (lisa 1), piiri muutmisel oleks pindala hageja hinnangul 8300 m2. Hageja tugineb siinkohal Maa-ameti kaardiserveris avaliku kaardirakenduse vahendusel teostatud mõõtmisele (lisa 10 – pindala mõõtmistulemus).
15.Algne piir, mille taastamist hageja nõuab, muutus tulenevalt nõuete rikkumisest kostjate tellitud mõõtmise käigus. Vastavad nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord.” Nimetatud korra § 21 lõike 3 kohaselt tuleb piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik, kui vastav katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali
lk 5
alusel, seejuures § 21 lg 4 alusel peab allakirjutamise ajast ja kohast kutsutavatele teatama tähtkirjaga ette vähemalt 10 päeva. Mitte mingisugust hagejaga kooskõlastatud tegevust aga ei toimunud, mis võimaldaski kostjatel saavutada piiri nihutamine endale soodsas suunas. Maa-ameti poolt probleemi eiramine ja T R tugev vastuseis nihutamise järgselt on teinud piiri algse asukoha taastamise naabrite kokkuleppel võimatuks. Seoses piirimärkidega sätestab viidatud korra § 7 lg 2 viimane lause, et piiri taastamisel juhindutakse asjaõigusseaduse §-des 128 ja 129 ning maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatust.
16.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud aitama piiri kindlaks teha naabri põhjendatud nõudmisel. Seejuures on määrav tegelik väljakujunenud olukord piiri kulgemise osas, mitte Maa-ameti andmed katastriüksuse kaardistatud piiride kohta. AÕS § 129 alusel piiri kindlaks tegemise osas on Riigikohus selgitanud järgnevat: „Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis” (Riigikohtu 05.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-12, p 15).
17.Vastavalt Riigikohtu seisukohale on piiri kindlaks määramisel eelkõige oluline tegelik olukord. Antud juhul on tegelik olukord, millele piir peab vastama, I A kirjeldatud sirgjooneline piir, mis kulgeb meetri kaugusel hageja kinnistul asuvast aidast. Selliselt olid hageja ja kostjad piiri kulgemist ka varasemalt pikalt aktsepteerinud. Maaregistrisse kantud muutus on tingitud vaid ühe osalise, T R, tegevusest.
18.Koos piiri taotletud kujul kindlaks määramise nõudega palub hageja ühtlasi, et kostjaid kohustataks andma nõusoleku eelnevalt kirjeldatud viisil piiri kindlaksmääramiseks ja vastavate kannete tegemiseks maakatastris selleks pädevate isikute poolt, samuti kinnistusraamatus piiri muutmisega kaasnevate esimese jao kannete tegemiseks tulenevalt kinnistu pindala muutumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendab isiku tahteavaldust jõustunud kohtuotsus, millega kohustatakse isikut kindla sisuga tahteavaldust tegema.
19.Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 9 lg 4 alusel toimub maaregistrisse, mis on osa maakatastrist, kande tegemine, sh muutmine ja kustutamine mh kohtuotsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud dokumentide alusel. Katastriandmete muutmisega kaasneb kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks.
lk 6 Hageja taotlused kohtule: 1) määrata R kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) ja Tammemäe kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) vaheline piir kindlaks selliselt, et see kulgeb sirgjooneliselt punktist ristkoordinaatidega X:XXXXXXXXXXXY:XXXXXXXXXXX punktini ristkoordinaatidega X:XXXXXXXXXXXY:XXXXXXXXXXX (riiklikus koordinaatide süsteemis L-EST97); 2) kohustada A R ja T R andma nõusolek R kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) ja Tammemäe kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXX) vahelise piiri kindlaksmääramiseks punktis 1 taotletud viisil ning vastavate piiripunktide jt kannete tegemiseks maakatastris; 3) kohustada A R ja T R andma nõusolek kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu esimese jao kinnistu koosseisu kande, mille kohaselt on kinnistu pindala 8516 m2, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu pindala on 8300 m2, jättes katastritunnuse ning sihtotstarbe ja asukoha andmed muutmata; 4) menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
20.Vastusena kostjate 08.12.2017 vastusele ja 13.12.2017 täpsustusele märkis hageja järgmist:
21.Hagejale jääb arusaamatuks kostjate väide, et hageja soovitud sirgjooneline piir R ja T kinnistute vahel „ei ole kooskõlas topograafilise plaaniga 2009 aastast (hagi lisa 3)” (kostjate 08.12.2017 vastus, selgituste punkt 2). Hagiavalduse lisaks oleval 28.07.2009 topograafilisel plaanil on kahe kinnistu vaheline piir selgelt sirgjooneline ning mingit nürinurka sel pole. Vastavalt sirgjooneliselt on piir ka koguaeg kulgenud, kuni kostjate tegevuse tulemusena see hageja tahte vastaselt muudeti, seejuures algselt jättes piiri küll ikkagi sirgjooneliseks, kuid tõmmates selle läbi hageja hoonete.
23.Hageja juhib tähelepanu, et hagiavalduse lisa 3 on topograafiline plaan, millele kantakse maa katastriüksuste piirid plaani koostamise seisuga. See tähendab, et vähemalt 28.07.2009 seisuga oli R ja T kinnistute vaheline piir sirgjooneline plaanil nähtaval kujul, millisena piiri taastamist hageja ka soovib.
24.Hagejad selgitavad, et hagiavalduse lisa 3 puhul on tegemist osaga ehitusuuringutest kuni 30.06.2015, s.o plaani koostamise ajal, kehtinud ehitusseaduse § 20 lg 1 mõistes: „Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde (edaspidi ehitusuuringud) eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.” Viidatud paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.08.2007 määruse nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord” § 22 lõike 1 esimese lause alusel kantakse plaanile maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid.
lk 7
25.Puudub igasugune alus kahtlustada, et HAAPSALU MAAMÕÕDUBÜROO OÜ, kes kõnealuse topograafilise plaani koostas, oleks 2009. aastal asunud katastriüksuste piiride paiknemist ise välja mõtlema. Loomulikult kasutati Maa-ametis tol hetkel olemasolevaid andmeid, kuna see oli ainus õiguspärane käitumine plaani koostamisel.
26.Selgelt väär on kostjate väide, et praegune piir asetseb samas kohas, kus see 1999 paika sai pandud. Arusaamatu on ka kostjate poolt 08.12.2017 vastuse selgituste punkti 2 viimases lauses esitatud väide: „Hageja taotlus ei ole kooskõlas ka I A kirjeldusega kuna piiripunkti asetamisel hageja soovitud asukohta ei kulgeks piir paralleelselt olemasolevate hoonetega.”
27.Mitte kuskil pole keegi väitnud, et piir oleks kunagi kulgenud paralleelselt olemasolevate hoonetega. Kordame I A selgitatut: „Hoonete vaheline piir oli sirgjoon. Kahe
katastriüksuse vaheline piir sai paika pandud nõnda, et katastriüksusel XXXXXXXXXXX paikneva hoone vundamendi ja kulgeva piiri vahele jäi meeter maad. Nõnda oli jäetud võimalus hoonele juurde pääseda” (hagiavalduse lisa 2). See tähendab 1999 sai piir paika pandud sellisena, nagu see nähtub 28.07.2009 topograafilisel plaanil.
28.Mitte mingisugust piiritähise paigaldamise unustamist 1999 ei olnud, nagu väidavad kostjad (kostjate 08.12.2017 vastuse selgituste punkt 3, eelviimane lause). Kostjate viidatud piiripunkti pole enne 16.06.2015 eksisteerinud ning varasemalt on seal olnud lihtsalt hageja aia post. T K märkis 14.04.2015 esimeses piiriprotokollis algandmetele tuginedes õigesti, et R kinnistul peab olema 4 piiripunkti ja piiriks on nendevahelised sirgjooned (hagiavalduse lisa 4). T R tegevuse tulemusena on aga vääralt tuvastatud piirikivi ja selle paiknemine.
29.Ilmselgelt väär on kostjate väide, et 16.06.2015 piiri uuesti muutmine toimus kõiki protseduurireegleid järgides (kostjate 08.12.2017 vastuse selgituste punkt 4). Mõlema, nii 14.04.2015 kui ka 16.06.2015 piirimuutmiste puhul rikuti kohalduvaid nõudeid, mis võimaldaski praeguse olukorra tekke. Oluline on meeles pidada, et hagejale kuuluv Tammemäe katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel.
30.Hagejad kordavad siinkohal, et katastrimõõdistamisele kohalduvad nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord.” Nimetatud korra § 21 lõike 3 kohaselt tuleb piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik, kui vastav katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, seejuures § 21 lg 4 alusel peab allakirjutamise ajast ja kohast kutsutavatele teatama tähtkirjaga ette vähemalt 10 päeva, seejuures teatele tuleb lisada maaüksuse asendiplaani ja katastriüksuse plaani koopia. Korra § 21 lg 6 alusel kuuluvad tähtkirja väljasaatmist tõendavad dokumendid katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.
31.Kummalgi juhul ei saanud hageja osaleda piiriprotokolli koostamise juures ja tal ei võimaldatud eelnevalt tutvuda ühegi plaaniga. Kostjate tellitud maamõõtja T K tegi kostjate kui oma tellijatega kooskõlastatult mingid dokumendid valmis ja hageja sai mõlemal korral alles tagantjärgi teada, mis muudatusi piiri osas tehti.
lk 8 Õiguspärase tegevuse korral oleks maamõõtja pidanud saatma hagejale maaüksuse asendiplaani ja katastriüksuse plaani koopia tähtkirjaga vähemalt 10 päeva enne piiriprotokolli allkirjastamist. See oleks võimaldanud koheselt tuvastada piiri vale paiknemine ja vältida asja jõudmist kohtusse.
32.Seoses kostjate viidatud Maa-ameti kontrollaktiga nr 20781/16 selgitame, et hageja 28.10.2016 pöördumise (kostjate lisa 4) peale ei soostunud Maa-amet tegema muud, kui
kontrollis piiripunktide vastavust piiriprotokollile. Seda vaatamata asjaolule, et suuliselt kinnitati Maa-ametist hageja esindajale, et katastriüksuse moodustamise toimikust ei nähtu, et piiriprotokolli koostamine oleks olnud õiguspärane: eelkõige puudusid tähtkirja väljasaatmist tõendavad dokumendid ja mistahes märgid, et nõutud isikud oleksid olnud kutsutud, või üldse teadlikud piiriprotokolli koostamisest Maaametile esitatud kujul. 33.Maa-amet möönis rikkumisi T Ki poolse katastrimõõdistamise läbiviimisel, kuid muud selle peale ei tehtud, kui vaid kehitati õlgu ja soovitati naabri vastu kohtusse pöörduda. Siinkohal märgime ära, et Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise korra” § 34 p 1 alusel katastripidaja, s.o Maa-amet, on kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel, mh kontrollitakse, kas kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas nad on korrektselt vormistatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostjad oma vastuses hagile /t.l. 37/ vaidlevad hagile vastu.
34.R ja T kinnistute vaheline piir pandi paika 1999 aastal kinnistute erastamise käigus ja vastab hagis kirjeldatud olukorrale (hagi lisa 2). Samas kohas asetseb piir ka praegu.
35.Hageja soov, R ja T vahelise piiri loodepoolset piiripunkti (lisa 1 katastriplaan punkt 1) liigutada selliselt, et kinnistute vaheline piir oleks täies ulatuses sirgjoon, ei ole kooskõlas topograafilise plaaniga 2009 aastast (hagi lisa 3), mille jargi kinnistute vaheline piir asetseb hoonete vahel sirgjoonena kuid hoonetest edasi piir murdub moodustades tagumise ehitise juures nürinurga (lisa 1 piiripunktid 3 ja 4) Hageja taotlus ei ole kooskõlas ka I A kirjeldusega kuna piiripunkti asetamisel hageja soovitud asukohta ei kulgeks piir paralleelselt olemasolevate hoonetega.
36.Hageja väide, et R ja T kinnistutevahelise piiri loodepoolne piiripunkt (lisal katastriüksuse plaan piiripunkt 1) oli tähistamata, ei vasta tõele . Piiritähis (tsentriauguga kivi) asetati oma praegusele kohale R ja T kinnistute erastamise käigus 1999 aastal, järgides maamõõtja I A juhiseid, T R ( kostja 2) ja hageja tolleaegse esindaja, K T (hageja vanaema, I T, elukaaslane) poolt kuna hageja ise oli sellel ajal alaealine. Ühtlasi tähistati metalltoruga ära ka kinnistute vahelise piiri kagupoolne piiripunkt (lisa 1 katastriüksuse plaan, piiripunkt 5) .
lk 9 Piiripunktis 4 (lisa 1 katastriüksuse plaan) unustati piiritähis paigaldamata mistõttu tekkis ka segadus 14.04.2015 R kinnistuosa esmasel mõõdistamisel. Hagi lisa 6 on kaunis pilt loodusest ja esitatud kohtu eksitamiseks kuna selles kohas ei ole R ja T kinnistute vaheline loodepoolne piiripunkt kunagi asetsenud.
37.Hageja pretensioone (lisa 5) arvestadas teostati 16.06.2015 R ja T kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramine kõiki protseduurireegleid järgides (lisa 1) ja täiendavate piiritähiste (metalltorud piiripunktides 2,3,4) (lisa 3) paigaldamine mille tagajärjel R kinnistu territoorium kostjate nõusolekul vähenes 8835 m2 - lt (seisuga 05.06.2015) 8516 m2- ni (seisuga 28.06.2016) (hagi lisa 1) T kinnistu kasuks. Mõõtmistulemuste õigsust 20.12.2016 (lisa 2)
kinnitab
Maaameti
katastri
kontrollakt
nr.20781-16
38.Hageja on esitanud tõendusdokumendina piiriprotokolli 14.04.2015 mis muutus kehtetuks 16.06.2015 39.Hageja moonutab 16.06 2015 toimunud sündmuse tähendust. Siis ei selgitatud asjaolusid vaid lahendati piirivaidlus.
40.Hagis kirjeldatud vahejuhtumi (Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, punkt 12) puhul on tegemist osapoolte omavahelise arusaamatusega, mis kostjate arvates ei ole piisav pöhjus olemasoleva piiritähise asukoha muutmiseks. Lähtudes AÕS § 147 ei saa takistada kostjad hagejal ega tema pereliikmetel teha vajalikke toiminguid kuid hea käitumistava kohaselt ja arusaamatuste vältimiseks võiks sellekohasest soovist kostjaid teavitada. Hageja poolt esitatud lisa 8 on pilt töötavast isikust kes segamatult hooldab Tammemäe kinnistule kuuluvat rajatist. Vastused hageja taotlustele.
41.Kostjad ei soovi R ja T kinnistutevahelise piiri määramist (hageja taotlusedl,2) hageja poolt kirjeldatud viisil.
42.Kostjad ei soovi anda nõusolekut R kinnistu pindala vähendamiseks Tammemäe kinnistu kasuks (hageja taotlus 3).
43.Kostjate arvates ei ole hageja nõuded põhjendatud ja kohus ei peaks hagiavaldust menetlusse võtma. Kui hageja ikkagi soovib, et kohus menetleks esitatud põhjendama hagi siis menetluskulud katab hageja ise. Kostja T R seisukoht on, et hagi tuleb jätta rahuldamata kuna menetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, et R ja T vaheline piir oleks määratud ebaseaduslikult ja iseäranis ilma Tammemäe kinnistu esindajat kaasamata (tõendid: Maa-ameti 26.02.2018 kiri; tunnistaja T K ütlused; kostja 2 esindaja poolt esitatud e-kirjad Tammemäe kinnistu tolleaegsele esindajale);
44.Paikvaatluse käigus ei suutnud tunnistaja I A täpselt meenutada, kus asus esialgne piirikivi kuna vahepeal on palju aega mööda läinud ja loodus muutunud. Kostja 2 näitas
lk 10 kohtule ette piirikivi asukoha ja puuduvad ka tõendid, et nimetatud piirikivi ei asu õiges kohas;
45.Et peale maade erastamist võis piiride määramine olla ebatäpne ja piiripunktid nihkes, on seletatav kasutatud metoodika (planimeetriga mõõtmine) ei olnud täpne. Tunnistaja K ütlustes selgus, et kasvõi 1 mm eksimine tõi kaasa 10 meetrise nihke.
46.Menetluses on ka tõendatud, et kordusmõõtmise dokumendid on saadetud hageja esindajale. Hageja 2015.a. juunis (16.juuni) toimunud mõõdistamist ei vaidlustanud.
47.Kostja 2 (ja loodetavasti ka kostja 1) on nõus edaspidi kokku leppima selles, et hageja saaks oma kuuri, aeda ja kuusehekki vabalt teenindada, tulemata selleks R kinnistule. Selleks on kostjad nõus sõlmima kirjaliku või notariaalse kokkuleppe teenindusmaa määramise kohta nimetatud rajatistele. Kokkuleppe võib kanda ka kinnistusraamatusse kui seadusandlus seda võimaldab.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunus asjas esitatud materjalidega, kuulanud ära tunnistajate ütlused ja viinud läbi paikvaatluse, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
48.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lõike 1 järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Lõike 2 kohaselt kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Lõike 3 kohaselt kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. AÕS § 129 lõike 1 kohaselt kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa (lg. 2). Kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades (lg. 3). Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
49.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejale J K kuulub T kinnistu , reg. osa nr. XXXXX. Kõrval asuv R kinnistu, registriosa nr. XXXXXXX kuulub registri andmetel A Rle ja on abikaasade ühisomand /t.l. 10/. Mõlemad katastriüksused moodustati 1999. aastal plaani ja kaardimaterjali alusel.
50.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas peaks maaüksuste vaheline piir kulgema. Hageja esitatud plaani kohaselt /t.l. 20/ kulges kahe kinnistu vaheline piir sirgjoonena ja jättis Tammemäe kinnisasja omanikule, tema omandis oleva kõrvalhoone taha, teenindusmaa, mille laius hoonest oli üks meeter. See võimaldas hoone juurde pääseda. 2015.a. aprillis toimus R kinnistu jagamine, mille käigus moodustati R ja RMa kinnistu. Kostjate kinnistu mõõtis maamõõtja T K, kes mõõtis piirid vastavalt T R selgitusele. Piir määrati endiselt sirgjoonena, kuid nüüd läbis see hagejale kuuluvat kõrvalhoonet /t.l. 16/. Selleks, et piir hoonet ei lõikaks, määrati piirile lisaks veel kaks piiripunkt (3 ja 4), mistõttu piir ei ole enam sirge, nagu see esialgselt oli /t.l. 18/
lk 11 Maamõõtja T Ki sõnul määras ta täpsusmõõdistamise käigus Ppiirile piiripunkti kostja näidatud piirikivile. Paikvaatlusel on esialgse katastriplaani koostaja I A kinnitanud, et määras piiri sirgjoonena ja on võimatu, et see piir oleks määratud läbi kõrvalkinnistul oleva hoone. Samas on ta kinnitanud, et piiripunkti kaugus tee ääres asuvast piiripunktist oli samal kaugusel maaüksus teises otsas oleva piiripunkti kaugusega teest. I A tema paigaldatud piirimärki leida ei suutnud, kuid oli kindel, et see ei saa olla kohas, millest tõmmatud sirgjoon kinnistu vastasnurgani lõikab naaberkinnistu hoonet. Hageja soovib esialgse sirgjoonelise piiri taastamist selliselt nagu see oli esialgse plaanimaterjali järgi, nagu seda kajastab maa-ameti kaardiserveri väljatrükk /t.l. 20/ kus tumedam joon on esialgselt määratud piir kahe kinnistu vahel.
51.Kostjad sellega ei nõustu ja leiavad, et kinnistute vaheline piir, mis pandi paika 1999. aastal ja vastab hagis kirjeldatud olukorrale, on samas kohas ka praegu. Kostja on seisukohal, et hageja soov liigutada kinnistute vahelist piiri selliselt, et see oleks täies pikkuses sirgjoon, ei ole kooskõlas topograafilise plaaniga 2009. aastast /t.l. 48/, mille järgi kinnistute vaheline piir asetseb hoonete vahel sirgjoonena kuid hoonetest edasi piir murdub (p. 3 ja 4) moodustades tagumise ehitise juures nürinurga.
52.Maa tagastamisel ja erastamisel maareformi käigus võidi katastriüksused moodustada maareformi seaduse § 6 lg. 1 või 23 lg 1 ja Maakatastriseaduse § 20 lg. 5 järgi plaani ja kaardimaterjali alusel, mida reguleeris Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997.a. määrusega nr. 88 kinnitatud plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord. Erastatava maa suuruse ja piiride määramist ning katastriüksuste moodustamist täpsustas ka Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996.a. määrus nr. 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord.
53.Seadus lubas moodustada erastatava katastriüksuse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Piirid tuli määratleda looduses ja maaomanik pidi sellega nõustumist kinnitama. See tähendas tegelikkusele vastavate piirisuhete kaardistamist looduses e. teisisõnu pidi kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnenud tegelikku olukorda. Kinnisasja piiri kättenäitamist on selliselt kirjeldanud ka esialgselt piire määranud maamõõtja I A, kelle ütluste kohaselt määras ta vaidlusaluse piiripunkti selliselt, et piir kulgeks sirgjooneliselt, mööda naaberkinnistul asuvast kõrvalhoonest ja kõrvalhoone tagumisest seinast kuni ühe meetri kaugusel ja kajastub sellisena ka I. A koostatud katastriüksuse plaanil/t.l. 21/.Protokolli piiri ettenäitamise ja piiritähise paigaldamise kohta ei koostatud. Maa-ameti kirjast kostjale /t.l. 80/ selgub, et kinnistute vaheline piir on katastriüksuse esmamoodustamise ajal mõlema katastriüksuse plaanil määratud kulgema mööda väljakujunenud maakasutuse piiri, mis aluskaardil on märgitud punktiirjoonega. See tähendab, et täpsusmõõdistamisel määratud piiripunktis see esialgselt paigaldatud piirimärk olla ei saanud, sest olemasoleva märgiga arvestades läbiks sirgjoon hoone. Samas on tunnistaja kinnitanud, et mõlemad piiripunktid olid tee ääres asuvatest piiripunktidest ühekaugusel, mida tänaseks määratud piiripunktid maaüksuse nurkades ka on. See annab omakorda aluse kahtluseks, et käesoleval ajal määratud piiripunkt asub samas kohas kus see oli esialgselt.
54.Kui aga võtta arvesse, et ka täpsusmõõdistamisel määrati piir algul sirgjooneliselt /t.l. 15/ ja 16/ , kostja poolt ette näidatud punktist ja alles siis, kui selgus, et sellisel juhul läbib piir naaberkinnistul asuvat hoonet, määrati sellel piiril vahepunktid 3 ja 4, millest alates piiri suund muutus, siis on ilmne, et esialgse plaanimaterjali kohaselt ei saanud
lk 12 piiripunkt 1 olla samas kohas, vaid pidi asuma sirgjoonel, mis kulges hoonest mööda. Selle piiripunkti muutmine põhjendusega, et täpsustatud mõõdistamisandmetel peaks piirimärk olema mujal ei anna alust selle nihutamiseks võrreldes esialgu määratud punktiga. Antud juhul oli naaberkinnistu omanik piirikivi maamõõtjale ette näidanud. Paikvaatlusel ilmnes, et tegu on piirimärgiga, mis ilmelt ei ole paigaldatud väga ammu, e. siis mitte 1999.aastal vaid hilisema täpsusmõõdistamise ajaks 2015 ja tundub ebatõenäoline, et see on sama piirikivi, mis paigaldati esialgsel piiride ülevaatusel maa erastamise ajal. Esialgu piirid kätte näidanud ja nimetatud punkti tähise paigaldanud I. Aasna seda kivi õigeks ei tunnista ja kinnitas, et see ei ole tema paigaldatud kivi. Kohtul ei ole mingit põhjendust I. A ütlustes kahtlemiseks. Tegelikult ei ole tähtis, et sel ajal ei olnud kaardi- ja plaanimaterjali alusel erastamisel piiritähiste paigaldamine kohustuslik, sest I. Aa seda tegelikult tegi ja kinnitab, et tunneks enda paigaldatud märgi ära. 2015. aastal maaüksuse mõõtmisega tegelenud maamõõtja T K kinnitas, et lähtus kostja poolt ette näidatud punktist ja arvas, et esialgu piiripunkte määranud maamõõtja oli mõõtmisel teinud vea, kuna tema kasutuses oli vaid mõõdulint. Mõõtjal ei tekkinud mingit kahtlust, et see piirikivi ei peaks olema kohas kus kostja selle ette näitas.
16.juunil 2015 on piir uuesti paika määratud /t.l. 40 ja 41/, kusjuures vaidlusalusele piirile määrati täiendavad piiripunktid 3 ja 4 /plaan t.l. 42/, millest alates piiri suund muutus. Kostja leiab, et piir sellisel kujul vastab topograafilisele kaardile /t.l. 48/. Kohus nõustub kostjaga selles, et katastriüksuste piiride kontrollimise käigus /akt nr. 20781/16 t.l. 43/ tuvastati piiride vastavus piiriprotokollile. Täpsusmõõdistamine tuvastas küll väikesed nihked, kuid põhimõtteliselt leiti, et piirimärgid on olemas ja nende asukoht vastab mõõtmise käigus fikseeritud punktidele ja on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Samad andmed on kantud ka plaanile /t.l. 48/. Lähtutud on kostja poolt ette näidatud piiripunktist nr. 1.
56.Maakatastriseaduse § 20 lg. 12 tulenevalt võib, juhul, kui katastrimõõdistamise teel katastriüksuse katastris registreerimisel selgub, et sellega piirneva ning katastris katastris registreeritud plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piirid katastrikaardil ei lange kokku, võib tulenevalt katastri aluskaardist olla erinevus kuni 50 meetrit katastri aluskaardi situatsioonist põhivõrgustiku suhtes, kusjuures looduses tähistatud piiri ei muudeta. I A sõnul pani ta piiripunkti nr. 1 piiritähise paika, kuid mitte sinna kus ta käesoleval ajal on. Tema poolt paigaldatud piiritähist ei õnnestunud leida, kuna piirile istutatud kuusehekk on vahepeal suureks kasvanud. Kostja poolt paigaldatud piiritähis on nii mõõtjad kui maameti viinud eksitusse, sest viimasel mõõtmisel lähtuti n.ö looduses tähistatud piirist. Sellele tuginevad ka praegu maakatastris olevad andmed /t.l. 82ja 83/. Ka paikvaatlusel /t.l. 100/ on I. A väitnud, et olemasolev ei ole tema paigaldatud kivi, sest sellel oli auk sees. Ka ei ole kivi sama koha peal.
57.Riigikohus on asunud seisukohale(RK 3-2-1-67-12, p. 25) et ei ole alust katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et täpsustatud mõõdistusandmetel peaks piir olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud. Riigikohus leidis, et kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine on esmajoones naabriõiguslik küsimus. Plaani ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride kindlakstegemise ja parandamise kohta on erisätted ette nähtud Maakatastriseaduse § 20 lõigetes 12-14. Katastriandmete parandamiseks on erikord määruse nr. 264 §-des 31-33. Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi nt piiri kindlakstegemiseks saab vajadusel
lk 13 asendada ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrisuhtest või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel. (RK otsus 3-2-1-12-11).
58.Hageja on 2015.a. maa mõõdistamist teostanud maamõõtjale heitnud ette, et katastrimõõdistamise juurde ei kutsutud kõrvalkinnistu omanikku. Mõõtmist teostanud maamõõtja kinnitusel ei saadetud naaberkinnistu omanikule varem teavitust kuna mõõtmise tellinud T. R sõnul oli omanik kogu aeg kohal. Kui mõõdistati, oli J K samas lähedal ja küsis ja küsis kas mõõdetakse ajalooliste piirimärkide järgi ja jaatava vastuse saamisel oli rahul. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord.” Nimetatud korra § 21 lõike 3 kohaselt tuleb piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik, kui vastav katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, seejuures § 21 lg 4 alusel peab allakirjutamise ajast ja kohast kutsutavatele teatama tähtkirjaga ette vähemalt 10 päeva, seejuures teatele tuleb lisada maaüksuse asendiplaani ja katastriüksuse plaani koopia. Korra § 21 lg 6 alusel kuuluvad tähtkirja väljasaatmist tõendavad dokumendid katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Antud juhul seadusega määratud korda ei järgitud ja mõõdistamisest eelnevalt naabreid ei teavitatud, mis iseenesest ei too kaasa mõõtmistulemuste tühistamist.
59.Kohus on püüdnud suunata pooli kokkuleppele, selgitades, et kokkuleppega võiks maakasutuse hageja hoone juures kokku leppida, ilma piiri asukohta muutmata, kuid kokkuleppele ei jõutud.
60.Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
61.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis, et vaidlusalust piiri on 2015. aastal, täpsusmõõdistamise käigus, muudetud. Maaüksuste erastamise järgselt kulges piir sirgjooneliselt hageja maaüksusel asuva hoone taga, hoone seinast eemal, kiilukujuliselt. Kinnistu piiri asetusest olid mõlema kinnisasja omanikud teadlikult ja maa kasutusel sellest ka lähtuti. 2015.a. mõõtmise ajaks oli kostja paigutanud vaidlusaluse piiripunkti nr 1 uude kohta, mida kinnitab ka asjaolu, et sellest punktist otsejoones tõmmatud piir läbis hagejale kuuluvat hoonet. Alles peale seda määrati piirile täiendavad punktid, et suunata piir n.ö hoonest mõõda. Sellest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Katastriüksuse moodustamise aegse piiri taastamiseks on pooled vaidlusaluse piiripunkti määramiseks looduses kohustatud tellima uue mõõdistamise, mille kulud peaksid pooled kandma võrdsetes osades. Piiripunkti määramine ja tähistamine on vajalik edasiste vaidluste lahendamiseks. Juhul, kui selgub, et erastamise aegselt määratud kinnistute suurused on peale uut mõõtmist erinevad n. on hageja kinnitu suurus suurenenud kostjate kinnistu arvel, tuleks hagejal see osa kompenseerida kostjale.
62.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kostjad on pakkunud võimalust kokkuleppeks, ei pea kohus