XX hagi Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Nurmiku tee 16) vastu 04.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2017 õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erkki Evart Kostja: Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Nurmiku tee 16, registrikood 80161941), lepinguline esindaja Cärolin Olluk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Täiendada Harju Maakohtu 11.05.2017 otsuse resolutsiooni ja tuvastada, et Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 04.10.2016 üldkoosoleku otsused on tühised.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 11.05.2017 hagi õigeksvõtul põhinev otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastada, et Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 04.10.2016 üldkoosoleku otsused on tühised. 3.2 Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 3.3 Menetluskulud jätta Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu kanda. 3.4 Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 3.5 Määrata XX menetluskulud kindlaks summas 1020 eurot.
3.6 Välja mõista Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistult XX kasuks menetluskulud 1020 eurot. 3.7 Välja mõista Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistult XX kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
6.Keelduda XX poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite (välja arvatud 11.05.2017 XX ja Harju Maakohtu vaheline e-kirjavahetuse) vastuvõtmisest. Võtta asja materjalide juurde 11.05.2017 XX ja Harju Maakohtu vaheline ekirjavahetus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 03.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Nurmiku tee 16 (uue nimega Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu) (kostja) vastu, mida täpsustas 16.01.2017 ning milles palus tuvastada kostja 04.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.10.2016 kostja üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1) 2015.a majandusaasta aruande kinnitamine; 2) ülevaade majandamise hetkeseisust; 3) ampritasude jagamisest; 4) juhatuse liikme otsustusõiguse kinnitamine; 5) õigusabikulude suurendamisest; 6) planeeritavad kulud 2017.a majandusaastaks ja majanduskava 2017; 7) muud küsimused. Hageja leidis, et kõikide päevakorraliste küsimuste suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel seaduses ettenähtud korda, kuna korteriühistu liikmetele ei edastatud nõutud dokumente ja koosolekul puudus kvoorum.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 02.05.2017 esitas kostja avalduse, milles teatas, et võtab hagi õigeks ning tunnistab 04.10.2016 toimunud kostja üldkoosoleku otsuste tühisust.
3.05.05.2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1895,50 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 153 eurot seisukoha koostamine Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt, 100 eurot õigushinnangu koostamine Keta Õigusbüroo OÜ poolt, 330 eurot kohtule edastatud helifaili lisaks oleva stenogrammi koostamine ning 1012,50 eurot lepingulise esindaja kulud (Õigusbüroo Liivak&Suurväli
OÜ). Õigusbüroo Liivak&Suurväli on osutanud hagejale õigusteenust 11,25 tundi, tunnitasu määraga 90 eurot (sh 20.04.2017 konsultatsioon 1 h; 21.04.2017 päringu esitamine PPA-le 15 min; 21.04-25.04.2017 seisukoha koostamine 6 h; 24.04.2017 etoimikust ligipääsu taotlemine, materjalidega tutvumine, tõendite täiendav uurimine 2 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine 1,5 tundi ja 03.05.2017 kostja avaldusega tutvumine 0,5 tundi). Hageja märkis, et ei ole käibemaksukohustuslane ja palub seetõttu hüvitada ka käibemaksu, kui vastav arve seda sisaldab. Samuti palus hageja mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisaks märkis hageja, et soovib, et kohus teeks otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga ning tuvastaks, missugused rikkumised on 04.10.2016 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel toimunud. Hagejale märkis, et talle on oluline, et kohus võtaks seisukoha ka 13.02.2017 ja 27.03.2017 kohtule esitatud YY volikirja võimaliku võltsimise suhtes kriminaalmenetluse algatamise osas.
4.Kostja leidis, et hageja esitatud kulud on ebamõistlikult suured. Tallinna Õigusbüroo OÜ seisukoha koostamise tasu ning Keta Õigusbüroo OÜ õigushinnangu koostamise tasu ei ole põhjendatud, kuna kohtutoimikus on hageja esindajaks märgitud lepinguline esindaja Erkki Evart. Toimikust ei nähtu, et hagejat oleks esindanud Tallinna Õigusbüroo OÜ ja Keta Õigusbüroo OÜ ning sellest tulenevalt ei ole arved põhjendatud. Ühtlasi leidis kostja, et helifaili stenogrammi koostamise eest esitatud arve 330 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja on tõendanud üldkoosolekul osalejate kvoorumi mitte täitmist Politsei- ja Piirivalveametist saadud tõenditega ja põhjaliku selgitusega, mistõttu on täiendava tõendi esitamine helisalvestuse näol põhjendamatu ja üleliigne. Lisaks ei olnud hageja teavitanud üldkoosolekul osalejaid sellest, et ta salvestab üldkoosolekut. Kui hageja ei oleks vahetanud mitmel korral esindajat, ei oleks õigusteenuste raames konsultatsioon osutunud vajalikuks ning seetõttu ei ole põhjendatud konsultatsioonile kulunud 1 tund, samuti ei ole põhjendatud menetlusdokumentidega tutvumine, millele kulus 2 tundi. Esitatud õigusteenuse aruande kohaselt on hageja esindaja tegelenud käesoleva tsiviilasjaga 20.04.2017-25.04.2017 ehk nädal aega enne istungiks ettevalmistamist. Arvestades asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole keeruline ja hageja esindaja oli materjalidega põhjalikult juba tutvunud ning esitanud omapoolse põhjaliku seisukoha, ei ole eelistungiks ettevalmistumise ajakulu 1,5 tunni ulatuses põhjendatud. Põhjendatud aeg ettevalmistamiseks oleks pool tundi. Lisaks ei ole ka kostja hagist loobumise avaldusega tutvumisele ja nõu pidamise ajakulu põhjendatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 11.05.2017 õigeksvõtul põhineva otsusega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1020 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustus kostjaga ja leidis, et Tallinna Õigusbüroo OÜ tasu 153 eurot seisukoha koostamise eest ja Keta Õigusbüroo OÜ tasu 100 eurot konsultatsiooni eest ei ole põhjendatud, kuna kohtumenetluses on hageja esindajaks märgitud lepinguline esindaja Erkki Evart. Seega ei ole ülalnimetatud õigusbüroode arvete näol tegemist menetlusosalise lepingulise esindaja kuluga TsMS § 144 lg 1 p 1 tähenduses. Lisaks ei pidanud kohus põhjendatuks tasunõuet stenogrammi koostamisele kulunud aja eest (22 h, summas 330 eurot), kuivõrd tõendina on käsitletav helisalvestus ise, mitte selle ümberkirjutus.
7.Kohus leidis, et lepingulise esindaja Erkki Evarti konsultatsioonile kulunud 1 tunni ning menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud 2 tunni ajakulu ei ole põhjendatud, kuna eraldiseisev konsultatsioon ei olnud menetluse kestel vajalik ja menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg peaks olema hõlmatud 21.-25.04.2017 teostatud toimingutega 6 h ulatuses. Samuti ei nõustunud kohus hageja lepingulise esindaja ajakuluga 30 minuti osas kostja hagi õigeksvõtu avaldusega tutvumiseks ja nõu pidamiseks hagejaga. Tegemist on kostja kolmerealise avaldusega. Põhjendatud on tasu antud toimingu eest 15 minuti osas. Eeltoodust tulenevalt määras kohus hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 720 eurot (sh käibemaks), mis vastab kohtu hinnangul antud tsiviilasja mahule ja keerukusele. Kokku koos riigilõivuga määras kohus hageja menetluskulude suuruseks 1020 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.12.06.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 11.05.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 673 eurot. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 673 eurot. Samuti soovib hageja, et ringkonnakohus kohustaks maakohut tegema otsuse terves ulatuses koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel teinud olulisel määral menetluslike vigu ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb otsus avaldada uuesti koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuigi hageja avaldas oma 05.05.2017 seisukohas, et kohus teeks otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga ning tuvastaks, millised rikkumised kostja 04.10.2016 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel aset leidsid, tegi kohus siiski otsuse ilma kirjeldava ja põhjendama osata, analüüsides vaid menetluskulude nõuet. Hageja jaoks on oluline, et kohus tuvastaks kostja rikkumised ning võtaks seisukoha 13.02.2017 ja 27.03.2017 kohtule esitatud YY volikirja võimaliku võltsimise suhtes kriminaalmenetluse algatamise osas. Hageja viitas ka teistele rikkumistele, mis kostja poolt aset leidsid.
10.Maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ebaõigesti välja mõistmata stenogrammi koostamisega seotud kulu 330 eurot. Hageja arvates oli tegu vajaliku tõendiga ning antud tõendi esitamine mõjutas lahendit, sest kostja võttis hagi koheselt õigeks. Stenogramm on vajalik, et tuvastada, kes ja mida koosolekul rääkis, sest kostja ei olnud võtnud omaks hageja väiteid selle kohta, et koosolekul osalesid isikud, keda seal tegelikult polnud. Samuti selgus helifailist, kellele oleks tegelikult pidanud olema volikirjad väljastatud.
11.Kohus on põhjendamatult keeldunud välja mõistmast hageja varasemate lepinguliste esindajate kulusid Tallinna Õigusbüroo OÜ arve summas 153 eurot ja KETA ÕIGUSBÜROO arve summas 100 eurot alusel. Erkki Evart sai hageja esindajaks alles 20.04.2017, hagi esitati 03.01.2017. Kohus jättis esialgu hagi käiguta ja hageja pidi oma õiguste kaitseks kasutama õigusabi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 30.03.2017 on etoimiku kaudu esitatud Marina Suhnjova volikiri ja diplom ning 18.04.2017 on ta teatanud esindusõiguse lõppemisest. Hageja on saatnud 16.01.2017 kuupäevaga e-kirja, kus on lisatud listi ka [email protected] aadress, mis kuulub Tallinna Õigusbüroo esindajale Veiko Väli. Eeltoodu kinnitab, et Veiko Väli osutas hagejale õigusabi. Hageja pidi vahetama lepingulist esindajat, kuna olemasolev esindaja ei saanud enam tema tsiviilasjaga tegeleda. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 253 eurot. Kohus on leidnud, et lepingulise esindaja Erki Evarti ajakulu konsultatsioonile 1 tundi ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et antud asjas oli konsultatsioon kliendiga põhjendatud, kuna selle raames pidi hageja
selgitama oma esindajale täiendavalt antud vaidlusega seotud asjaolusid ja senist menetluse käiku ja nõu andma edasise menetluse käigu ja toimingute osas, kuna kohtu poolt määratud istungini oli jäänud alla kahe nädala. Sellest tulenevalt palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista 90 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäeti 673 euro ulatuses rahuldamata. Samuti taotleb hageja, et ringkonnakohus kohustaks maakohut tegema otsuse terves ulatuses koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb aga täiendada, kuna rahuldades küll hagi õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, jättis maakohus otsuse resolutsioonis võtmata selge seisukoha hagi eseme osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendamatud osas, milles hageja on palunud kohustada maakohut teha õigeksvõtul põhinev otsus terves ulatuses koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 444 lg 3 tulenevalt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna käesoleval juhul võttis kostja hagi õigeks ning maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, võis kohus teha otsuse TsMS § 444 lg 3 tulenevalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et hageja palus teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Seega ei ole maakohus selles osas menetlusnorme rikkunud. Lisaks on hageja märkinud, et palus maakohtul võtta seisukoha YY volikirja võimaliku võltsimise suhtes kriminaalmenetluse algatamise osas. Kriminaalmenetluse seadustiku § 193 kohaselt on kriminaalmenetluse alustamine prokuratuuri või uurimisasutuse pädevuses. TsMS § 277 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 45 lg 1 järgi, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kuna maakohus lahendas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, ega pidanud asja lahendamiseks hindama tõendeid, ei saa maakohtule ette heita, et ta ei võtnud seisukohta dokumendi võltsituse osas.
16.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagejale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kostjalt
väljamõistetavat menetluskulu suurendada. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Sealjuures on maakohus võtnud arvesse asja mahtu ja keerukust.
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata Veiko Väli kulud Tallinna Õigusbüroo OÜ 07.03.2017 arve alusel summas 153 eurot ja Marina Suhnjova kulud KETA ÕIGUSBÜROO 02.04.2017 arve alusel summas 100 eurot. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult jätnud need kulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata, kuna asja materjalidest ei nähtu, et Veiko Väli ja Marina Suhnjova oleks hageja lepingulise esindajana kohtumenetluses menetlustoiminguid teinud. Kuni Erkki Evarti hageja lepingulise esindajana menetlusse astumiseni on hageja poolt esitatud menetlusdokumendid allkirjastatud hageja enda poolt. Üksnes asjaolu, et hageja on 16.01.2017 kohtule saadetud e-kirja saajate koopia reale märkinud ka Veiko Väli e-posti aadressi [email protected], ei anna alust asuda seisukohale, et Veiko Väli on hagejat kohtumenetluses esindanud. Esitatud ei ole Veiko Väli volikirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Veiko Väli vastaks TsMS §-s 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Marina Suhnjova on küll esitanud 30.03.2017 kohtule esindusõigust tõendava volikirja ja diplomi, kuid on juba 18.04.2017 teatanud esindusõiguse lõppemisest ning sellel perioodil ei ole hageja nimel kohtumenetluses toiminguid tehtud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et helisalvestuse lisaks oleva stenogrammi koostamise kulu summas 330 eurot ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista, kuivõrd tõendina on käsitletav üldkoosoleku helisalvestus ise, mitte selle ümberkirjutus. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oli stenogrammi esitamine vajalik, kuna kostja võttis koheselt hagi õigeks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagi õigeks hageja poolt esitatud helifaili ümberkirjutuse tõttu. Samuti ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates rikkunud diskretsiooni piire, kui pidas põhjendamatuks lepingulise esindaja Erkki Evarti ajakulu konsultatsioonile 1 tunni ulatuses.
19.Maakohus on hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks küll rahuldanud, kuid on jätnud resolutsioonis võtmata selge seisukoha hagieseme osas (TsMS § 442 lg 5). Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada ja tuvastada, et kostja 04.10.2016 üldkoosoleku otsused on tühised. Lisaks on maakohus ekslikult märkinud otsuse resolutsioonis kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulude summa 1020 eurot kahekordselt, mistõttu tuleb otsuse tervikresolutsioonis esitada see selguse huvides ühekordselt.
20.Hageja on esitanud koos apellatsioonkaebusega hageja poolt 16.01.2017 kell 18:27 Harju Maakohtule saadetud e-kirja, 16.01.2017 kell 18:28 hageja poolt Harju Maakohtule saadetud e-kirja koos manustega (puuduste kõrvaldamine; korteriühistu Nurmiku tee 16 põhikiri; SJ e-kiri 04.10.2016 üldkoosoleku protokolli kohta ja riigilõivu maksmist tõendav maksekorraldus) ja kostja poolt 02.05.2017 Harju Maakohtule edastatud e-kirja. Ringkonnakohus märgib, et kuna need dokumendid on juba tsiviilasja toimikus olemas (v.a 16.01.2017 kell 18:27 saadetud e-kiri, kuid see on samasisuline 16.01.2017 kell 18:28
saadetud e-kirjaga) (t lk-d 14-20 ja t lk 101), siis ei ole vaja neid täiendavalt esitada, mistõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest. Lisaks on hageja esitanud kaks korda Veiko Väli poolt 16.01.2017 hagejale saadetud e-kirja. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ja Veiko Väli vahelise e-kirjavahetuse oleks hageja saanud esitada ka maakohtule, siis on hageja selle esitanud ringkonnakohtule hilinenult, mistõttu ei võta ringkonnakohus seda asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 4). Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 29). Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele ka 11.05.2017 e-kirjavahetuse Harju Maakohtuga. Kuna antud kirjavahetus hageja ja kohtu vahel tsiviilasja toimikust puudub, võtab ringkonnakohus selle asja materjalide juurde.
21.Arvestades, et hageja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige menetluskulude kindlaksmääramise osas ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.