XX hagi osaühingu Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu Y apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1129,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
XX
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja: osaühing Y (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja AA Istungi toimumise aeg
08. mai 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Täpsustada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2018 otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi.
2.Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus tervikuna on järgmine:
2.2.Tuvastada OÜ Y poolt 30.09.2016 XX-ga sõlmitud töölepingu nr 8/2016 erakorralise ülesütlemise tühisus.
2.3.Lõpetada XX ja OÜ Y vahel sõlmitud tööleping alates 17.10.2016 TLS § 107 lg 2 alusel.
2.4.Välja mõista OÜ-lt Y XX kasuks saamata töötasu 2016.aasta juulikuu eest 18,10 eurot ja 2016. aasta augustikuu eest 111,52 eurot.
2.5.Välja mõista OÜ-lt Y XX kasuks hüvitis 1000 eurot.
2.6.Lõpetada menetlus nõude osas välja mõista OÜ-lt Y hüvitis 1210,22 eurot XX kasuks.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja osaühing Y kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) 25.10.2016 avalduse, milles palus tuvastada XX ja osaühingu Y vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon 336,79 eurot ning viivise 2,23 eurot 14.10.2016 seisuga, hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja muuta hüvitise suurust, suurendades seda 3886,46 euro võrra. TVK rahuldas 13.12.2016 otsusega avalduse osaliselt: tuvastas XX ja osaühingu Y vahel 04.07.2016 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse alates 17.10.2016, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi alates 17.10.2016, mõistis osaühingult Y XX kasuks välja töötasu juuli 2016 eest 111,33 eurot, augusti 2016 eest 111,52 eurot ja septembri 2016 eest 91,69 eurot ning hüvitise TLS § 109 lg 1 järgi 1000 eurot. TVK jättis rahuldamata riigipühal töötamise ning valveaja tasu nõuded.
2.Osaühing Y esitas 19.01.2017 Pärnu Maakohtule avalduse asja lahendamiseks hagimenetluses. XX esitas 18.10.2017 hagiavalduse tervikteksti, milles palus tuvastada töölepingu nr 8/2016 ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 17.10.2016 vastavalt TLS § 107 lg-le 2, mõista kostjalt välja hüvitis 2210,22 eurot TLS § 109 lg 1 alusel, vähemmakstud töötasu juuli 2016 eest 111,33 eurot, augusti 2016 eest 111,52 eurot ja septembri 2016 eest 90,69 eurot, puhkusehüvitise 5,94 eurot ja viivis 25,52 eurot. Maakohus võttis 08.01.2018 määrusega vastu hageja osalise hagist loobumise järgnevates nõuetes: vähemmakstud töötasu nõue septembri 2016 eest 90,69 eurot, puhkusehüvitise nõue 5,94 eurot ja viivisenõue 25,52 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.05.2016 suulise töölepingu töötasuga 760 eurot kuus. Töötaja tööülesanneteks oli muru trimmerdamine tööandja juhtimisel ja kontrollimisel erinevatel tööandja objektidel. Poolte töösuhe vormistati 04.07.2016 kirjalikult töölepinguga nr 8/2016, milles töötaja tööaeg, töökohustused ja töötasu jäid samaks.
4.Kostja edastas 15.09.2016 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt öeldi tööleping üles TLS § 86 lg 1 alusel alates 01.10.2016. Arvestades asjaolu, et poolte tegelik tahe oli jätkata töösuhet ka pärast 01.10.2016 ning faktiliselt see toimuski, siis tööleping ei
lõppenud. Kostja lubas hageja tööle, mistõttu puudus hagejal vajadus lepingu lõpetamise vaidlustamiseks. Kostja edastas 30.09.2016 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise ja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 17.10.2016. Kostja ei konkretiseerinud töölepingu ülesütlemise põhjuseid.
5.Hagejale ei tutvustatud kostja töötajate tehtud ettekandeid. Esmakordselt tutvus hageja nendega, kui sai kätte tööandja vastuse TVK avaldusele. Kostja ei ole hagejat kordagi suuliselt ega kirjalikult hoiatanud. Isegi kui kostja oleks hagejat 06.09.2016 hoiatanud, tuleb arvestada, et ülesütlemisavalduse esitas kostja alles 30.09.2016. Kostja ei esitanud ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul, mistõttu on ülesütlemine tühine.
6.Hagejale ei edastatud selgelt väljendatud tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk öelda tööleping üles. Samuti ei esitanud kostja ühtegi tõendit mõistliku aja jooksul, mis tema väiteid tõestaks. Kostja väide suulise hoiatuse kohta on fabritseeritud ja paljasõnaline. Kostja tõenditest ja TVK otsusest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldusi töötaja hoolsuse määra kohta. Hageja täitis oma töökohustusi vastavalt tööandja poolt esitatud korraldustele, väljaõppele ja ametialastele teadmistele ja ta ei ole vajalikku hoolsuse määra rikkunud.
7.Hageja nõustub TVK otsusega selles osas, et töölepingu ülesütlemine on tühine ja leping tuleb lõpetada. Asjas esitatud tõendid ja asjaolud annavad aluse TLS § 109 lg 1 kohaldamiseks, kuivõrd kostja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult. TVK tuvastas töölepingu lõpetamise tühisuse. Kostja ei esitanud tõendeid hageja tööülesannete täitmata jätmise kohta. Kohase hüvitise suurus on 2210,22 eurot – juuli 2016 eest 633,22 eurot, millele lisandub lisatasu 57 eurot, augusti 2016 eest 760 eurot ja septembri 2016 eest 760 eurot.
8.Kuna kostja rikkus TLS § 73 ja ei informeerinud hagejat töötasu alandamisest, selle põhjustest ega ka suurusest, siis on hagejal õigus vähemmakstud töötasule. Hageja nõustub TVK otsusega, mis puudutab vähemtasutud töötasu väljamaksmise kohustust. Töötaja tööga kindlustamise kohustus on tööandjal ja asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale perioodil juuli kuni september 2016 igapäevaselt 8 tundi tööd pakkuda, ei anna talle alust vähendada töölepingus kokku lepitud töötasu suurust. Hageja töötas põhipalgaga 760 eurot kuus. Seega tuli kostjal tagada kokkulepitud tasu maksmine vaatamata sellele, et mõnel päeval ei olnud tal hagejale piisavalt tööd pakkuda. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu.
10.Kohtul puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tööleping lõppes TLS § 88 lg 3 p 1 alusel hageja töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 30.09.2016. Kostja täitis kõik TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused.
11.Hageja ei võtnud kostja tööst osa 60 töötunni ulatuses, rikkus vaatamata korduvatele hoiatustele töökohustusi ja kahjustas kostja vara. Hageja ei teinud alusetult tööd juulis 12 tundi, augustis 27 tundi ja septembris 21 tundi. Hageja nõustus allkirja andes septembris puudutud ajaga 21 tundi ja võttis omaks, et ta kahel tööpäeval tööst osa ei võtnud. Hageja sõitis kostjale kuuluva sõiduautoga 25.08.2016 ettevaatamatusest otsa hauakivi alusele, mistõttu kostja kandis auto remondi tõttu kahju, mida hageja vaatamata kostja nõudele ei hüvitanud.
12.Hagejat ei hoiatatud töökohustuste rikkumisest kirjalikult, sest TLS § 88 lg 3 ei sätesta, et töötajale esitatud hoiatus peab olema kirjalik. Tööandja hoiatas hagejat suuliselt.
13.Hageja väide, et ta sai tema kohta tehtud ettekannetest teada alles tööandja vastusest TVK-le 09.11.2016, ei ole kooskõlas tõenditega. Hageja vaidles 29.09.2016 vastu eelseisvale töölepingu võimalikule ülesütlemisele. Hageja päris 02.10.2016 aru, millal ta jättis tööülesanded täitmata ja lühendas tööaega. Kostja loetles 02.10.2016 hagejale ettekannetes olevaid rikkumisi ja hoiatusi. Hageja allkirjastas nõustumise septembris puudutud tundide kohta. Rikkumised nähtusid tööde kirjeldamisest ja palgalipikutest. Hagejalt võeti seletuskiri töölt puudumise kohta. Seadus ei sätesta, et ettekandeid juhatusele kui asutusesiseseid ametnikevahelisi dokumente peaks tutvustama töötajale allkirja vastu.
14.Hageja rikkumised toimusid katseajal. Hageja isikuomadused ei võimaldanud katseaja eesmärki täita.
15.Hageja ei vaidlustanud TVK otsust 2886,46 euro välja mõistmata jätmise kohta, mistõttu ta kaotas õiguse esitada kohtule 2210,22 euro suurune hüvitise nõue. Hageja hüvitisenõuet ei põhjendanud. Hageja kolme kuu keskmise töötasu summa ei haaku hageja teiste nõuetega ja ei ole kooskõlas määrusega, mis näeb ette keskmise kuutöötasu arvestamise korra. Hageja ei esitanud arvutuskäiku. Hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Hüvitist tuleks vähendada 50 euroni, arvestades, et hagejaga lõpetati töösuhe varem, kui lõppes katseaeg. Hageja töötas vähem kui 4 kuud ja ta rikkus töökohustusi.
16.Kostjal ei ole kohustust maksta hagejale töötasu aja eest, mil ta ei töötanud. Hageja väide töötasu vähendamise kohta on otsitud, tõendamata ja ebaõige. Töölepinguga lepiti kokku põhitöötasu 760 eurot kuus juhul, kui hageja töötab 40 tundi nädalas. Hagejale maksti 8 tunni eest juulis, mil hageja ei töötanud. Hageja ei põhjendanud ega tõendanud oma nõuet vähemmakstud töötasu saamiseks.
17.Hageja nõudis TVK-s juuli eest töötasu 18,10 eurot, kuid kohtule esitas nõude 111,33 euro saamiseks, milleks hagejal puudub alus. Hageja ei põhjendanud nõude suurendamist. Ka ei esitanud hageja arvutuskäiku. TVK mõistis välja suurema summa, kui hageja nõudis. TVK arvutas ebaõigesti tunnitasu määra. Õige tunnitasu on 4,52 eurot, kuna normtunde oli 168. TVK järeldas oma arvutusvea tõttu vääralt, et kostja vähendas kokkulepitud töötasu. Hageja ei põhista oma nõuet arvestuste alustega, vaid TVK otsusega. Hageja arvutused on vastuolulised. Hageja juulikuu keskmine tasu oli 723,81 eurot. Hagejal ei ole õigust saada ületunnitasu, kuna ta ei teinud ületunde ja ületunnitasu ei oleks 7,13 eurot tunnis. Hageja ei täitnud tööaja normi. Üheski hageja esitatud tööaja arvestuses ei nähtu 8 ületundi.
18.Hageja ei töötanud augustis 184 normtöötundi, vaid 157 töötundi. Kostja ei vähendanud hageja töötasu, vaid ei tasunud seda, kui hageja ei viibinud tööl ja tööülesandeid ei täitnud. Hageja ei tõendanud, et ta nimetatud kuupäevadel tööd tegi. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas kostja poolt 30.09.2016 esitatud töölepingu nr 8/2016 ülesütlemisavalduse tühisuse, lõpetas töölepingu alates 17.10.2016 TLS § 107 lg 2 alusel, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu juuli 2016 eest 18,10 eurot ja augusti 2016 eest 111,52 eurot ning hüvitise 1000 eurot ja lõpetas menetluse hüvitise 1210,22 euro väljamõistmise nõude osas. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
20.Hageja ja kostja sõlmisid 04.07.2016 töölepingu nr 8/2016. Töötaja alustas tööd heakorratöölisena 04.07.2016. Kostja esitas 30.09.2016 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise, mille hageja sai kätte 30.09.2016. Teatise kohaselt soovis tööandja lõpetada töölepingu TLS § 88 lg 3 alusel alates 17.10.2016. Tööandja põhjendas töölepingu
lõpetamist tööülesannete täitmata jätmisega kalmistu heakorratöödel ja korduva tööaja omavolilise lühendamisega, mille kohta tehti suuline hoiatus viimati 06.09.2016.
21.Töölepingu ülesütlemise teatises puuduvad viited konkreetsetele rikkumistele, mille eest on hoiatatud, samuti ei nähtu teatisest rikkumisi, mis tõid kaasa töölepingu ülesütlemise. Kostja ei ole kooskõlas TLS § 95 lg-ga 2 põhjendanud erakorralist ülesütlemist osas, mis puudutab heakorratööde täitmata jätmist kalmistul. Seega ei ole võimalik hinnata, kas ühe või teise tööülesande täitmata jätmine kalmistul võis olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. TVK-le esitatud tõenditega on tõendatud, et tööülesannetest, mille täitmata jätmist kostja hagejale ette heitis, sai hageja teada pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist.
22.TLS § 88 lg 3 kohaldamise eelduseks on, et tööandja on töötajat eelnevalt hoiatanud. Kostja ei tõendanud, et hagejat eelnevalt hoiatati tööülesannete täitmata jätmise eest kalmistul. Tööandja vastusest töötajale pärast lepingu erakorralist ülesütlemist nähtub, et tööandja ei olnud töötajale töösuhte ajal tutvustanud töötaja kohta tehtud ettekandeid. Suulise hoiatuse osas on vastuses märgitud, et töötajale on heakorrameistrid teinud suulisi hoiatusi. Samas ei nähtu vastusest, kas hagejat hoiatati ka selle eest, et kui ta rikkumisi jätkab, siis millised sanktsioonid sellele järgnevad. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ettekannete puhul on tegemist asutusesiseste dokumentidega, mis esitati vaid juhatusele, mitte töötajale ja ülesütlemisavalduses puudusid põhjendused, miks tööleping üles öeldi.
23.Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises on tööandja märkinud, et suulisi hoiatusi on tehtud tööaja korduva omavolilise lühendamise eest ja viimati tehti suuline hoiatus 06.09.2016. Töölepingu ülesütlemise teatisest ei nähtu, et töötajat oleks hoiatatud tööülesannete täitmata jätmise eest kalmistul, mis on töölepingu erakorralise ülesütlemise üheks aluseks. Seda ei ole kostja ka tõendanud.
24.Vastuses töötajale, mis on esitatud pärast töösuhte lõppemist, märkis tööandja, et töötaja viibis omavoliliselt tööst eemal 04.07.2016, 07.07.2016, 11.07.2016, 18.07.2016, 15.09.2016 ja 30.09.2016. Tööandja vastusest nähtub, et töötajat hoiatati 06.09.2016, samas kui rikkumised pandi tööandja väidete kohaselt toime oluliselt varem. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milliste konkreetsete tööaja lühendamiste eest töötajat suuliselt 06.09.2016 hoiatati. Tööandja vastuse kohaselt leidis viimane rikkumine aset 18.07.2016. Mõistlikuks ei saa pidada töötaja hoiatamist 49 päeva pärast väidetava rikkumise toimepanemist.
25.Kostja esitatud tööajaarvestuse kohaselt täitis hageja 07.07.2016 ja 11.07.2016 tööülesandeid kaheksa tunni jooksul. See lükkab ümber kostja väited, et hageja lühendas omavoliliselt tööaega 07.07.2016 ja 11.07.2016. Kostja ei esitanud kohtule mõistlikke selgitusi selle kohta, miks osadel päevadel on tööaja väidetav omavoliline lühendamine hagejale etteheidetav, samas näiteks perioodil 19.07.2016 kuni 29.07.2016, kus hageja on tööajaarvestuse kohaselt iga päev töötanud 1 tund vähem, see etteheidetav ei ole. Poolte vahel oli kokku lepitud tööaeg kell 08.00-16.00 ilma lõunata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja lühendas omavoliliselt tööaega.
26.Kuna töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole märgitud, millised heakorratööd jättis hageja kalmistul tegemata, avalduses puuduvad viited selle kohta, millal on hageja tööaega omavoliliselt lühendanud ja on tõendamata, et hagejat on eelnevalt hoiatatud, on töölepingu ülesütlemine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Vastavalt hageja taotlusele tuleb lõpetada tööleping alates 17.10.2016 TLS § 107 lg 2 alusel.
27.Hageja ei pöördunud seaduses sätestatud tähtajal kohtusse hüvitise väljamõistmiseks suuremas summas kui 1000 eurot. Vaidlustamata osas on TVK otsus jõustunud, mistõttu
lõpetab kohus menetluse hüvitise 1210,22 euro nõudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel.
28.Hageja töötas kostja juures ligikaudu kolm ja pool kuud. Kuigi hageja töötamise aeg ei ole pikk, siis arvestades kostja käitumist töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, kus hagejat ei teavitatud töölepingu ülesütlemise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest, ei anna hageja lühike töötamise aeg alust hüvitise vähendamiseks kostja pakutud 50 euroni. Kostja ei käitunud heauskselt, kui jättis põhjendamata ülesütlemise avalduse, mistõttu on kostjalt põhjendatud välja mõista hüvitis 1000 eurot.
29.Töölepingu p 3.1. järgi oli hageja põhipalk 760 eurot kuus ja hageja asus tööle vastavalt lepingu p-le 4.1. täistööajaga, 40 tundi nädalas. Vaidlus puudub, et juulis 2016 oli 21 tööpäeva ja 168 töötundi, augustis 23 tööpäeva ja 184 töötundi. Juulis 2016 oli hageja tunnitasu määr 4,52 eurot ja augustis 4,13 eurot.
30.Kuna tõendatud ei ole tööaja omavoliline lühendamine, siis perioodil 18.07.2016 kuni 29.07.2016 tulnuks kostjal arvestada hagejale töötunde 70 tunni asemel 80 tundi. Tööajaarvestuse tabeli kohaselt töötas hageja 04.07.2016 6 tundi. Heakorrameistri ettekande kohaselt lahkus hageja töölt enne tööpäeva lõppu. Tööandja ei ole teinud töötajale avaldust ega teavitanud teda töötasu alandamisest. Kuna tööandja rikkus TLS § 73 sätteid, siis tuleb 04.07.2016 tööpäeva eest kostjalt välja mõista hageja kasuks töötasu 8 tunni eest. Hageja oli õigustatud saama juulis töötasu 723,81 eurot, kuid kostja maksis hagejale 705,71 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista vähemmakstud töötasu 18,10 eurot.
31.Augusti 2016 eest maksis kostja hagejale töötasu 157 tunni eest. Tööajaarvestuse tabeli kohaselt töötas hageja vähem kui 8 tundi 03.08.-05.08.2016, 11.08.2016, 15.08.2016, 18.08.2016 ja 23.08.2016, kokku seitsmel tööpäeval. Isikukaardiga on tõendatud hageja väited, et 18.08.2016 ja 23.08.2016 ei saanud ta täita tööülesandeid, kuna kostja ei väljastanud talle tööriideid, mis olid vajalikud tööülesannete täitmiseks. Kuna kostja ei teavitanud hagejat TLS § 73 kohaselt töötasu alandamisest ja hageja tõendas, et kostja ei täitnud oma kohustust kindlustada hagejat ilmastikukindlate tööriietega, siis tuleb rahuldada hageja nõue vähemmakstud töötasu osas. Kostja maksis hagejale augusti eest töötasu 648,48 eurot 157 tunni eest. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töötasu 111,52 eurot.
32.Arvestades menetlusosaliste käitumist menetluse jooksul tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
33.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hageja nõuded rahuldamata või alternatiivselt saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
34.Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta leidis, et hageja töötas juulis 160 tundi ja augustis 184 tundi, ei lühendanud tööaega omavoliliselt ja ei viibinud tööpaigast eemal. Kohus ei tuvastanud, millistel kuupäevadel ja millises mahus hageja tööd ei teinud. Kohus ei võtnud vastu tõendeid, mis puudutasid põhiistungil hageja poolt avaldatud uut asjaolu, et ta ei saanud 28.07.2016 ühe tunni ulatuses tööd teha kaitseriietuse puudumise tõttu. Kohus ei hinnanud tõendit, mille kohaselt oli 29.08.2017 sademeid 3,8 mm ehk 19 korda enam ja sel kuupäeval ei olnud hagejal takistusi ka ilma vihmakeebita töö tegemiseks. Kohus jättis
analüüsimata, et hageja tõendi järgi oli sademeid kell 11.00 hommikul 0,2 mm, hageja aga lahkus töölt kell 14.00, millise aja kohta ei ole sademete olemasolu tõendatud. Kuna kohus keeldus kostja tõendeid vastu võtmast, puudus kostjal võimalus hageja põhiistungil esitatud uuele väitele vastuväiteid esitada ja end kaitsta. Samal kuupäeval samas kohas töötasid haljastustöötajad 8 tundi. Kohus jättis hindamata ja analüüsimata tõendid, milles kajastus hageja tööaja arvestus.
35.Maakohus ei põhjendanud, miks pidi hageja saama 4 tunni eest töötasu 18,10 eurot, kuigi ta tööd ei teinud. Väljamõistetav summa ei saanud olla suurem kui 17,49 eurot. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, mille alusel kohus leidis, et kostja vähendas töölepingus kokkulepitud töötasu TLS § 73 alusel 18,10 euro võrra. Maakohus jättis hindamata kostja väite, et ta ei maksnud tasu aja eest, mil hageja tööl ei viibinud ja tööülesandeid ei täitnud.
36.Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis hindamata järgmised kostja tõendid: tööaja tabel juuli kohta; tööaja tabeli aluseks olnud igapäevase tööülesannete mahu ja tööaja kirjeldus; tasuteatis; tasuteatis töötamise eest töövõtulepingu alusel 01.07.2016, kostja töötaja ettekanded juhatusele, millest nähtub, et hageja oli juulis tööl ettenähtust 12 tundi vähem, kuigi kostja tasus selle kuu eest töötasu 156 töötunni eest 160-st.
37.Maakohus ei põhjendanud, miks on hagejal õigus saada 27 tunni eest töötasu 111,52 eurot, kui ta viibis töökohast eemal, tööd ei teinud ja tööülesandeid ei täitnud. Kohtu järeldused ei rajane tõenditele ega seadusele. Kostja pidas tööaja arvestust tööaja tabelites. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus leidis, et kostja vähendas töölepingus kokkulepitud töötasu TLS § 73 alusel 111,52 euro võrra ega seda, miks kohus jättis poolte väited selles osas arvestamata.
38.Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis hindamata augusti 2016 tööaja tabeli, tööaja tabeli aluseks olnud igapäevase tööülesannete ja tööaja kirjelduse ning tabelis sisalduvad ajakontrollija märkused, samuti tasuteatise, millest nähtub, et hageja oli augustis ettenähtud 184-st töötunnist tööl 27 tundi vähem. Kohus põhjendas puudumist 6 tunni osas vihma tõttu ja jättis tuvastamata töölt eemal viibimise.
39.Maakohus ei kuulanud ära kostja töötajat KK, kes oleks saanud anda ütlusi tööülesannete mittetäitmise ja eemaloleku ning tasu maksmise kohta. Kohus rikkus kõige eelmainituga menetlusnorme. Kohus ei võimaldanud tunnistajate KK ja HH ärakuulamist põhjendusel, et asjaolud, mille kohta teavad tunnistajad ütlusi anda, ei sisaldu ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavalduses sisaldus töölepingu ülesütlemise alus TLS § 88 lg 3, mille sisu käsitles ülesütlemisavaldusele eelnevat hoiatamist. Samuti oli tunnistajate ülekuulamise taotluses märgitud, et mõlemad tunnistajad saavad anda ütlusi ka muu töölepingu ülesütlemisavalduses sisalduva kohta. Kohtu käitumine oli pahatahtlik. Kohus rikkus kostja õigusi tõendada oma väiteid ja vastuväiteid, ei võimaldanud kostjale õiguskaitset ja see viis kohtu ebaõige otsuse tegemiseni.
40.Kohus heidab alusetult kostjale ette, et kostja ei ole kooskõlas TLS § 95 lg-ga 2 põhjendanud erakorralist ülesütlemist osas, mis puudutab heakorratööde tegemata jätmist kalmistul ega konkretiseerinud, millised heakorratööd jäeti tegemata. Kostja põhjendas ülesütlemisavaldust. Seaduseandja ei sätesta, et ülesütlemisavalduse põhjendus peab sisaldama tegemata töid täpse loeteluna, st millised tööd jäid töötaja töölt puudumise tõttu täitmata. Ei saa eeldada, et töötaja tegi heakorratöid, kui ta tööl ei viibinud. Kohus pidi hindama töötatud aega. Kohus ei hinnanud töölepingu sisu ajatöös ega seostanud tööaja lühendamist tööülesannete täitmata jätmisega, vaid vaatles põhjusi eraldiseisvatena, mis viis kohtu ebaõigete järelduste ja ebaseadusliku otsuse tegemiseni.
41.Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta jättis tähelepanuta hageja 12.10.2017 kohtuistungil avaldatu, et ta ei teinud kahel täistööpäeval septembris tööd ja 14.12.2017 istungil avaldatu, et septembrikuu tööaja arvestus 155 töötunni kohta oli õige.
42.Kohus pidi hindama, kas sellises ulatuses töölepingu tingimuste rikkumise korral võis kostja rakendada töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 88 lg 3 teist lauset, kuna tegemist oli korduva ja süsteemse töökohustuste rikkumisega. Kohus jättis erakorralises ülesütlemisavalduses sisalduva õigusnormi koosmõjus asjaoludega hindamata, keskendudes ainult TLS § 88 lg 3 esimesele lausele.
43.Kohus tõlgendas vääralt kohtuistungi protokollis sisalduvat, st nagu oleks kostja seaduslik esindaja 14.12.2017 kohtuistungil kinnitanud, et ülesütlemisavalduses puudusid põhjendused. Kostja seaduslik esindaja tõi välja, et ettekandeid juhatusele ei olnud ülesütlemisavalduses kirjas. Kohtu väärtõlgenduse tõttu järeldas kohus ebaõigesti, et ülesütlemisavaldus ei olnud kostja seadusliku esindaja kinnitusel TLS § 95 lg 2 kohane. See viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
44.Maakohus põhjendas ebaõigesti ülesütlemise tühisust sellega, et avalduses ei sisaldu hoiatust tööülesannete täitmata jätmise eest. Seaduses puudub kohustus märkida eelnev hoiatus töölepingu ülesütlemise avaldusse.
45.Väär on kohtu poolt tuvastatu, et kuna viimane hageja rikkumine leidis aset 18.07.2016, siis ei saa pidada mõistlikuks kostja käitumist hoiatada hagejat 49 päeva pärast väidetava rikkumise toimepanemist. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis analüüsimata juuli ja augusti tööaja tabelid ning palgalipikud. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja lühendas omavoliliselt tööaega 19.07, 20.07, 21.07, 22.07, 25.07, 26.07, 28.07, 29.07, 30.07, 03.08, 04.08, 05.08, 11.08, 15.08, 18.08 ja 23.08 ning kahjustas kostja vara 25.08. Kohus jättis tähelepanuta hageja kinnituse 14.12.2017 kohtuistungil, et ta töötas 04.08.2016 tund aega.
46.Kohus leidis põhjendamatult, et kostja tööajaarvestuse kohaselt ei täitnud hageja tööülesandeid 07.07.2016 ja 11.07.2016 terve tööpäeva ulatuses ja lühendas omavoliliselt nimetatud kuupäevadel tööaega. Hageja töötas nimetatud kuupäevadel 8 tundi, korrastas haudu ja vedas liiva ning talle arvestati ka töötasu.
47.Kostja ei nõustu kohtu tõlgendusega, et TVK otsus on jõustunud 1000 euro väljamõistmise osas. Selle summa väljamõistmise üle on vaidlus. Kohus leidis põhjendamata, tõendeid hindamata ja õigusnorme kohaldamata, et kostja ei ole töösuhetes hagejaga käitunud heauskselt, kui jättis töölepingu ülesütlemise avalduse põhjendamata. Kohus jättis arvestamata hageja käitumise: kostja koormamise 7 erineva hagiavaldusega ja 60 normtööaja tunni ajal tööülesannete täitmata jätmise. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid kahju tekkimise kohta. Kohus ei hinnanud Riigikohtu asjas nr 3-2-1-82-12 tehtud lahendi kohaselt hageja käitumist. Hüvitis on õiguslikult väär ja lubamatult suur - ligi pool hüvitise maksimumsummast, kusjuures summa suurus ei tugine kohtu põhjendustele ega kohtupraktikale. Vastus apellatsioonkaebusele
48.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 sõnastust tuleb täpsustada. Muus osas jätab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muudab ja täiendab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
50.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et pooled sõlmisid 04.07.2016 tähtajatu töölepingu nr 8/2016, mille alusel asus hageja kostja juures tööle heakorratöölisena põhipalgaga 760 eurot kuus. Kostja esitas 30.09.2016 hagejale töölepingu ülesütlemise teatise, milles ta märkis, et soovib töölepingu lõpetada TLS § 88 lg 3 alusel alates 17.10.2016. Hageja sai teatise kätte 30.09.2016. Tööandja põhjendas töölepingu lõpetamist tööülesannete täitmata jätmisega kalmistu heakorratöödel ja korduva tööaja omavolilise lühendamisega, mille kohta tehti suuline hoiatus viimati 06.09.2016.
51.Kohtuotsuse sissejuhatuses märkis maakohus, et hagi esemeks on muu hulgas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas nii seda, et tööandja ülesütlemisavaldus on tühine, seda õiguslikult põhjendamata, kui ka seda, et 30.09.2016 töölepingu ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Otsuse põhjendustest nähtub, et viimati nimetatu all pidas maakohus silmas ülesütlemise materiaalõiguslike eelduste puudumist. Kuna kohus viitas otsuses TLS § 107 lg-tele 1 ja 2, mis reguleerivad õiguslikke tagajärgi, millised saabuvad muu hulgas siis, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, on maakohus ilmselt eksinud õiguslikes terminites ja lahendatavaks nõudeks tuleb lugeda töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ning selliselt see ka kohtuotsuses sõnastada.
52.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete ja materiaalõiguslike eelduste täitmise üle, st kas ülesütlemisavaldus sisaldab nõutavaid põhjendusi, kas ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise alustest teadasaamist, kas konkreetsetest faktilistest asjaoludest tulenevalt oli kostja õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema ning kui jah, siis kas ülesütlemisele eelnes või pidi eelnema tööandja hoiatus. Samuti on vaidlus töölepingu ülesütlemise tühisuse korral makstava hüvitise suuruse ja selle üle, kas kostja on maksnud hagejale 2016.a juulis ja augustis vähem palka.
53.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei andnud hinnangut kõikidele kostja vastuväidetele ja kostja tõenditele. Ringkonnakohtul on võimalik need puudused kõrvaldada, asja esimese astme kohtule tagasi saatmata.
54.TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, muu hulgas siis, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 näeb ette, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama.
55.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg-te 2 ja 3 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selle nõude rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.
56.Ülesütlemisõigus on ühepoolselt õigussuhet lõpetav nn kujundusõigus. Lepingu ülesütlemise avaldus kujutab endast ühepoolset tehingut TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Vaidlusalune ülesütlemisavaldus on vormistatud 30.09.2016 kuupäevaga kirjalikult ja selles sisaldub ka ülesütlemise üldsõnaline põhjendus. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele ja see ei ole TLS § 95 lg 1 teise lause järgi tühine.
57.Õiguskirjanduses on leitud, et ülesütlemisalust saab ka hiljem täiendada, mh kohtumenetluse kestel, kus ülesütlemise üle vaieldakse (VÕS I kommenteeritud väljaanne, § 195 kommentaar p 9.3.a viitega Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-15 p-le 11). Riigikohus leidis viidatud lahendis, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Sama kehtib ka töölepingu ülesütlemisavalduse ja selle hilisemate täienduste kohta.
58.Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kostja töölepingu ülesütlemise teatises märkinud, millal ja millised töökohustusi hageja konkreetselt rikkus ning seetõttu oli tal võimalik tuua need asjaolud kohtu ette käesolevas kohtumenetluses, samuti täiendada ülesütlemisavaldust uute asjaoludega. Maakohus jättis eeltoodu otsuse tegemisel tähelepanuta.
59.02.05.2017 vastuses hagiavaldusele tugines kostja lisaks ülesütlemisavalduses väljendatule veel sellele, et hageja puudus põhjuseta töölt 09.09.2016 ja 14.09.2016 ning rikkus 25.08.2016 kostja vara, kui sõitis ettevaatamatuse tõttu autoga otsa hauakivi alusele ja ei hüvitanud sellega tekkinud kahju. Samuti märkis kostja vastuses, et hageja töölt varem lahkumised või hilinemised tööle toimusid 18 korral (I kd lk 60-68). Kostja ei konkretiseerinud selles menetlusdokumendis, millal töölt varem lahkumised või tööle hilinemised konkreetselt toimusid, vaid viitas üksnes TVK-le esitatud tõenditele.
60.25.10.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 151-163) tõi kostja välja järgmised rikkumised: hageja ei teinud mõjuva põhjuseta tööd 60 töötundi (juulis 12 tundi, augustis 27 tundi ja septembris 21 tundi), rikkus vaatamata korduvatele hoiatustele töökohustusi ja tegi töödes juurdekirjutusi järgmiselt: 01.07.2016 8 tundi, kuigi ta töötas sel ajal töövõtulepingu alusel; 04.07.2016 2 tundi; 05.07.2016 5 tundi, märkides täiendavaks ületunnitööks haua kaevamise, kuigi hauda ei kaevanud, mida tehti samal ajal kopaga; 18.07-29.07.2016 kirjutas juurde enda teostatud töid 10 tunni ulatuses; 03.08.2016 märkis, et saagis puid 2 tundi, kuigi seda ei teinud; 04.08.2016 keeldus 7 tundi riisumast; 11.08.2016 kirjutas juurde 4 tundi rohu trimmerdamist, kuigi seda ei teinud; 15.08.2016 kirjutas tööks lehepuhuriga töötamise, kuigi seda ei teinud; 23.08.2016 4 tundi rohu trimmerdamist, kuigi seda ei teinud; 09.09.2016 puudus töölt ilma avalduseta ja tööandjat informeerimata, st tegi tööluusi 8 tundi; 14.09.2016 teatas, et on haige, kuid selle kohta arstitõendit kuu lõpuks ei esitanud ja mis seetõttu läks kirja hageja tööluusina; 15.09.2016 viibis töölt eemal isiklike asjade ajamise tõttu 3 tundi ja 30.09.2016 2 tundi.
61.Seega on kostja menetluse kestel täiendanud 02.05.2017 ja 25.10.2017 ülesütlemisaluseid järgmiselt – töölt põhjuseta puudumised 09.09.2016 ja 14.09.2016, tööandja vara rikkumine 25.08.2016 ning juurdekirjutused töötundide arvestuses 01.07.2016, perioodil 18.0729.07.2016, 03.08.2016, 11.08.2016, 15.08.2016 ja 23.08.2016. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud uusi asjaolusid ei saa ülesütlemisalustena arvestada, kuna nende esitamise ajaks oli möödunud mõistlik aeg TLS § 88 lg 4 tähenduses. Mõistlikku aega arvestatakse töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest teadasaamisest. Eelmärgitud väidetavad rikkumised toimusid perioodil 01.07.2016-14.09.2016 ning ülesütlemisavalduse täiendamist 02.05.2017 ja 25.10.2017, s.o vastavalt 8 kuud ja 1 aasta 1 kuu hiljem ei saa
pidada mõistliku aja järgimiseks ning kostja ei või nende asjaolude alusel töölepingut üles öelda.
62.Kostja konkretiseeris 25.10.2017 menetlusdokumendis 30.09.2016 ülesütlemisavalduses märgitud rikkumiste asjaolusid üksnes järgmiselt - 04.08.2016 keeldus 7 tundi riisumast ning 15.09.2016 viibis töölt eemal isiklike asjade ajamise tõttu 3 tundi ja 30.09.2016 2 tundi. Muid hageja väidetavaid rikkumisi kostja ei konkretiseerinud. Seega saab kontrollida üksnes eelnimetatud rikkumiste tõendatust.
63.Erakorralise ülesütlemise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub tööandjal. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole veenvalt tõendanud asjaolusid, et hageja keeldus 04.08.2016 7 tundi riisumast ning viibis 15.09.2016 töölt eemal isiklike asjade ajamise tõttu 3 tundi ja 30.09.2016 2 tundi. Kostja tugineb selles osas enda koostatud tööaja arvestuse tabelitele (TVK toimiku lk 28-31), hageja koostatud tööaja aruandele juuli ja augusti 2016 kohta (TVK toimiku lk 35-38) ning kostja koostatud hageja tööaja aruandele septembri 2016 kohta (TVK toimiku lk 39), tasuteatistele (TVK toimiku lk 32-32) ning heakorrameistrite KK ja HH ettekannetele (TVK toimiku lk 43-51).
64.Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus. Seega on tööajaarvestuse tabelite täitmine tööandja kontrolli all ja see jätab vähemalt teoreetiliselt võimaluse selles kajastatud andmete manipuleerimiseks. Hageja kinnitas 14.12.2017 istungil, et ta ei ole kostja tööajaarvestuse tabeleid ja tasuteatisi näinud enne TKK menetlust. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja tööajaarvestuse tabelitest ei nähtu, et neid oleks hagejale tutvustatud. Samuti ei nähtu tasuteatistelt, kuhu on märgitud muu hulgas töötatud tundide arv, et neid oleks hagejale antud (v.a 2016 september). Seega ei saa ainuüksi nende tõendite alusel tuvastada hageja töötundide arvu, st ettenähtust vähematel tundidel töötamist.
65.Hageja täidetud augusti 2016 tööaja arvestuses on märgitud 04.08.2016 kohta 8 töötundi ja tööks riisumine, kuid teise käekirjaga on märgitud samale reale nr 8 kõrvale nr 1 ja lisatud märkus „keeldus riisumast“. Hageja selgitas 14.12.2017 istungil II kd lk 5, et tema tööaja arvestused ei olnud mõeldud tööandjale esitamiseks ja ta ei ole neid juurdekirjutusi kunagi näinud. 04.08.2016 ta küll terve päeva ei riisunud, sest vihma tõttu ei olnud seda võimalik teha, kuid ta oli tööl 8 tundi. Kui ilm ei võimaldanud riisuda, oli kostjal TLS § 28 lg 2 p 1 järgi kohustus kindlustada hagejat muu tööga. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis sel päeval töölt eemal 7 tundi või keeldus muude tööde tegemisest. Nende asjaolude tõendamise kohustus oli kostjal.
66.15.09.2016 ja 30.09.2016 tööpäevade kohta on kostja märkinud tööajaarvestuse tabelisse vastavalt 5 ja 6 töötundi. Hageja selgitas kohtuistungil, et 15.09.2016 ei teinud ta umbes tund aega tööd seetõttu, et tal ei olnud transporti objektile sõitmiseks. Sama seletuse andis hageja 30.09.2016 kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis eelnimetatud aegadel töökohalt eemal. Nagu juba eelnevalt märgitud, on töö korraldamine, sh nt trimmerite ja niidukite vedamise jaoks transpordi korraldamine tööandja kohustus. Kostja seaduslik esindaja möönis kohtuistungil, et ilmselt oli hageja 30.09.2016 mingi aja tööandja garaažis ja ootas uut tööülesannet (II kd lk 12). Asjaolu, et hageja allkirjastas kostja poolt täidetud septembri 2016 tööaruande (TVK toimik lk 39), milles on kajastatud 15.09.2016 töötamine 5 tunni ja 30.09.2016 6 tunni jooksul, ei tähenda, et hageja on need asjaolud omaks võtnud, nagu kostja leiab. Hageja kirjeldas kohtuistungil, et allkirja nõuti temalt ajal, kui ta tegi tööd ja ta ei pannud tähele, et seal olid valed andmed (II kd lk 4).
67.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja poolt TVK-le esitatud KK ja HH ettekanded hageja töölt omavolilise töölt eemal viibimise jm kohta tõenditena usutavad ja neid ei saa otsuse tegemisel arvestada. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejale neid enne TVK
menetlust ei tutvustatud. Tõendamata on asjaolu, et kostja oleks juhtinud enne töölepingu ülesütlemist mingil viisil hageja tähelepanu puudustele tema töös.
68.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades võivad olla põhjendatud hageja kahtlused, et kostja on loonud tõendeid, s.h eelnimetatud ettekandeid ja tööaja arvestuse tabeleid töövaidluse menetluse jaoks. Selliseks kahtluseks annab alust muu hulgas asjaolu, et asja materjalist nähtuvalt ei ole kostja küsinud hagejalt ühegi väidetava rikkumise kohta kirjalikku seletust ning puuduvad tõendid selle kohta, et seletust oleks küsitud ja hageja poolt antud (või andmata jäetud) suuliselt. Kui vastaks tõele kostja väide, et hageja rikkus alates tööle asumisest süstemaatiliselt töökohustusi, oleks kostja sellele ilmselt koheselt reageerinud ja selle kohta oleks ka usutavad tõendid. Ka maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et kostja ei ole hageja rikkumisi selgelt esile toonud ega neid tõendanud.
69.Isegi siis, kui mõni hageja töökohustuste rikkumine oleks tõendatud, ei ole kostja tõendanud seda, et ülesütlemisele oleks eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tööandja võib öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on Riigikohus leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-187-15, p 13, 3-2-1-65-17, p 18). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ükski kostja väidetud hageja kohustuse rikkumine, mis on kostja poolt esile toodud mõistliku aja jooksul ja mida ringkonnakohus eelnevalt käsitles, ei ole selline, mis oleks võimaldanud jätta hageja TLS § 88 lg 3 teise lause järgi hoiatamata. Ülesütlemisavalduses märgitut, et kostja on hagejat hoiatanud tööaja omavolilise lühendamise eest viimati 06.09.2016, ei ole kostja tõendanud ja nagu eelpool märgitud, ei ole kostja toonud kohtu ette ka faktilisi asjaolusid selle kohta, millal tööaja omavolilised lühendamised enne seda kuupäeva toimusid.
70.TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Maakohus jättis kostja taotluse KK ja HH tunnistajatena ülekuulamiseks õigesti rahuldamata põhjendusega, et kostja ei ole esile toonud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseid, mida saaks tunnistajate ütlustega tõendada (II kd lk 2). Taotluses tunnistajate ülekuulamiseks märkis kostja üldsõnaliselt, et KK teab anda ütlusi 04.07.2016-31.08.2016 toimunud hageja tööluuside, tööülesannete mittetäitmise ja hagejale tehtud hoiatuste kohta ning KK sama kohta alates 01.09.2016 kuni pooltevahelise töösuhte lõppemiseni (I kd lk 62). Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kohus ei saa tõenditest asjaolusid tuletada, need tuleb TsMS § lg 5 lg-te 1 ja 2 järgi esitada menetluse poolel. Kostja seda ei teinud.
71.Kuna töölepingu ülesütlemine oli TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, leidis maakohus õigesti, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja kohus lõpetas hageja taotluse alusel selle TLS § 107 lg 2 alusel õigesti alates 17.10.2016. Samuti mõistis maakohus kostjalt põhjendatult TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 1000 euro suuruses. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, milliseid asjaolusid ta hüvitise suuruse määramisel arvestas ja miks ei ole põhjendatud välja mõista hüvitist 50 euro suuruses, nagu taotles alternatiivselt kostja. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel
maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendab, et 1000 eurost väiksem hüvitis ei täidaks töölepingu tühise ülesütlemisega töötajale tehtud ülekohtu heastamise eesmärki.
72.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vähem tasutud töötasu nõuetega seonduvaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tööandja rikkus töötasu alandamisel TLS § 73 sätteid. Asja materjalist nähtub, et kostja ei alandanud hageja töötasu, vaid jättis osaliselt töötasu välja maksmata põhjendades seda hageja vähem töötatud tundidega. Hageja selgitas 14.12.2017 istungil kohtule, et hagiavalduses märgitud „töötasu vähendamine“ on ebaõige sõnakasutus ja tegelikult nõuab ta töötasu maksmist töötundide eest, mida kostja põhjendamatult ei arvestanud (II kd lk 6).
73.Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on omavoliliselt tööaega lühendanud või töölt puudunud, tuvastas maakohus õigesti, et kostja pidi maksma hagejale palka juulis 2016 723,81 eurot, kuid maksis 705,71 eurot, s.o 18,10 eurot vähem. Augustis 2016 pidi kostja maksma hagejale töötasu 760 eurot, kuid maksis 648,48 eurot, s.o 111,52 eurot vähem.
74.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib ringkonnakohus selles osas veel kord, et kostja ei toonud maakohtus esile konkreetseid asjaolusid selle kohta, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja millises mahus hageja tööd ei teinud. Nagu juba eelpool märgitud, ei saanud maakohus neid asjaolusid tõenditest, sh kostja koostatud tööajaarvestuse tabelitest ise tuletada. Seetõttu on alusetu kostja etteheide, et maakohus seda ei teinud.
75.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
76.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.