Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik
Kohtuasi
Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi KÜ Tallinn, Vilde 92) hagi Maria Järvise vastu 11 683 euro 51 sendi väljamõistmiseks. Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu tähtaja ennistamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi KÜ Tallinn, Vilde 92), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Kostja Maria Järvis
Asja läbivaatamise kuupäev
7. mai 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 21353779 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
1.Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi KÜ Tallinn, Vilde 92) (hageja) esitas
28.veebruaril 2014 Harju Maakohtule hagi Maria Järvise (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 7833 eurot 9 senti ja viivise, kokku 11 683 eurot 51 senti.
2.Harju Maakohus rahuldas 23. novembri 2017. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 4573 eurot 34 senti ja viivise 2162 eurot 52 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 4947 euro 65 sendi ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2-13-53779
Maakohtu otsus toimetati hageja esindajale kätte avaliku e-toimiku kaudu 23. novembril 2017.
3.Hageja esitas 28. detsembril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus osaliselt tühistada ning rahuldada uue otsusega hagi lisaks 4112 euro 16 sendi ulatuses.
4.Hageja esitas 2. jaanuaril 2018 apellatsioonitähtaja ennistamise avalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 27. detsember 2017. Apellatsioonkaebus oli digitaalselt allkirjastatud 28. detsembril 2017 kell 01.05 ning esitatud kell 01.15. Apellatsioonkaebuse saatekirjas märkis hageja esindaja, et menetlusdokumendi digitaalsel allkirjastamisel tekkisid probleemid. Hageja leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus ja see oli vabandatav. Muu hulgas tugines hageja sellele, et apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkisid tehnilised probleemid, kuivõrd oli vaja uuendada IDkaardi sertifikaate, brauserit jne, mis võttis aega ning kaebus on esitatud vaid ühetunnise hilinemisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. jaanuari 2018. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise avalduse rahuldamata ja keeldus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja esindaja hakkas IDkaardi sertifikaate uuendama edasikaebetähtaja viimasel päeval, kuna teade selle kohta, et turvariskiga IDkaartide sertifikaadid peatatakse, avaldati juba novembris. Seega ei ole tegemist ootamatu takistusega, mida hageja esindaja mõjutada ei saanud. Hageja ei ole kohtule põhistanud ootamatu ja menetlustoimingu tegemist takistava põhjuse olemasolu. Kuivõrd hageja on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaega ei ennista, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja ringkonnakohtu järeldusega, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole IDkaardi sertifikaatide uuendamisest tulenev viivitus kaebuse allkirjastamisel. Tehnilised probleemid tekkisid apellatsioonkaebuse allkirjastamisel ning hageja esindaja otsustas, et on vajalik uuendada IDkaardi sertifikaate, brauserit jne. Hageja esindaja võttis tarvitusele kõik võimalikud meetmed, et dokument allkirjastada. Sertifikaatide uuendamine võttis rohkem aega, mistõttu õnnestus dokument allkirjastada alles 28. detsembril 2017 kell 01.05. Hageja esindajal ei ole tehnilisi teadmisi ning viidatud tehniline probleem oli tema jaoks ootamatu. Hageja esindaja on pikka aega töötanud juristina, esindab kliente kohtus ning ei ole kunagi rikkunud menetlusdokumentide esitamise tähtaegu. Juristilt ei nõuta spetsiaalseid tehnilisi teadmisi, mistõttu ta ei suuda alati õigesti määratleda ootamatuid tehnilisi probleeme ning neid kiiresti kõrvaldada. Esindaja allkirjastas dokumendi kohe pärast tehnilise põhjuse eemaldamist ja saatis selle koos lisadega ringkonnakohtule. Hageja tasus õigel ajal riigilõivu ning tal oli soov maakohtu otsust 2(4)
2-13-53779
vaidlustada. Hageja palub tunnistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja rikkumise põhjuse mõjuvaks, arvestades, et dokumendi esitamisega hilineti 1 tund 16 minutit.
7.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Riigikohus palus 8. mail 2018 hagejale saadetud kirjas täpsustada, miks oli Natalja Perovale IDkaardi sertifikaatide uuendamise vajadus ootamatu, kuivõrd inimesi teavitati uuendamata IDkaardi sertifikaatide peatamisest nii meedia kaudu kui ka personaalselt e-posti teel. Samal päeval esitas Riigikohus päringu ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), milles palus täpsustada, kas ja millal teatati Natalja Perovale, et tema uuendamata turvariskiga IDkaardi sertifikaadid peatati alates
3.novembrist 2017.
9.PPA 11. mai 2018 vastuse kohaselt oli Natalja Peroval 27. detsembril 2017 kehtiv isikutunnistus. Tema isikutunnistus ei kuulunud turvariskist mõjutatud isikutunnistuste seerianumbrite vahemikku ning see oli välja antud enne, kui algas turvariskist mõjutatud dokumentide väljaandmine. Natalja Perova ei pidanud oma dokumenti sellel põhjusel uuendama ega saanud ka seda teha ning tema dokumendi sertifikaate 3. novembril 2017 PPA peadirektori otsuse alusel ei peatatud.
10.Hageja 14. mai 2018 vastuse kohaselt ei olnud Natalja Perova seletuskirjas otseselt öeldud, et tal oli probleem IDkaardi sertifikaatide peatamise ning nende uuendamisega. Natalja Perova enda selgituse kohaselt on tema jaoks ID tarkvara või ID sertifikaadi uuendamine samasugune tegevus. Isiku sõnul tekkis tal apellatsioonkaebuse allkirjastamisel IDkaardiga tehniline probleem, mida ta tähtaja ennistamise taotluses ilmselt valesti kirjeldas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei ole põhjendatud ega võimalda ringkonnakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Ringkonnakohtu määrusest ja hageja määruskaebusest nähtuvad järgmised olulised asjaolud: • apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 27. detsember 2017; • apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval tekkisid hageja esindajal apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tehnilised probleemid; • hageja esindaja allkirjastas apellatsioonkaebuse 28. detsembril 2017 kell 01.05 ning esitas selle kell 01.15.
13.Ringkonnakohus lähtus hageja tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel sellest, et hageja esindajal ei õnnestunud apellatsioonkaebust tähtajal allkirjastada ja esitada 2017. a novembris turvariskiga IDkaardi sertifikaatide peatamise tõttu. Hageja ei väitnud Riigikohtule esitatud määruskaebuses, nagu oleks ringkonnakohus probleemi valesti mõistnud ning et hageja esindaja tehnilised probleemid ei olnud tingitud IDkaardi sertifikaatide peatamisest. Hageja esindajale ja PPAle esitatud järelepärimistest on aga Riigikohtu menetluse käigus selgunud, et hageja esindaja tehnilised probleemid ei olnud seotud IDkaardi sertifikaatide peatamisega, vaid vajadusega uuendada IDkaardi tarkvara. Seega lähtus ringkonnakohus asja lahendamisel ekslikult asjaoludest, mida praegusel juhul ei esinenud.
14.Vaatamata eeltoodule ei ole põhjust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muuta. Kolleegium leiab, et hageja ei ole põhistanud asjaolusid, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes. 3(4)
2-13-53779
TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3215807, p 10;
24.jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 32114806, p 12). Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. Tähtaja ennistamise aluseks võib olla isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (Riigikohtu 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32114815, p 10; 16. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3214011, p 18).
15.Praegusel juhul ei ole alust järeldada, et apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkinud tehniline probleem oli ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ületamatu, st nagu oleks puudunud mõistlik võimalus tähtaega järgida. Olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane IDtarkvara. Kolleegiumi arvates ei saa IDtarkvara ajakohastamise vajadust pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada. Pealegi oli praegusel juhul tegemist ka lepingulise esindajaga, kellel tuleb tavapärast professionaalset hoolsust arvestades tagada, et kõik tavapärased tehnilised nõuded menetlusdokumentide esitamiseks on täidetud.
16.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks ka menetluskulud. Kostja palus mõista hagejalt välja 150 eurot juriidilise konsultatsiooni tõttu vastuse koostamisel Riigikohtule. Kolleegium leiab, et kostja taotlust ei saa rahuldada. Kostjal ei ole Riigikohtu menetluses olnud esindajat, menetlusväliselt kolmandalt isikult saadud õigusteenuse hüvitamiseks ei ole alust. Seega ei ole kostjal Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull
4(4)
Peeter Jerofejev
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.