lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3314/96

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-3314/96
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-3314

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.mai 2018 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

M. L. hagi T. E. vastu testamendi tühiseks tunnistamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. L. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: lepinguline esindaja Raivo Eedala, epost: [email protected] Kostja: T. E. (IK xxx, elukoht: xxx ; e-post:xxx )

Asja arutamine kohtuistungitel 21.06.2017, 04.09.2017 ja 29.11.2017.

RESOLUTSIOON

1.Jätta M. L. hagi T. E. vastu testamendi tühiseks tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud M. L. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.M.L. esitas 02.03.2017 Viru Maakohtule hagi testamendi tühiseks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostja pärandaja N. L. lapsed. N. L. tunnistati Viru Maakohtu 20.11.2014 määrusega surnuks alates 23.07.2009. N. L. jättis testamendiga talle kuuluva korteriomandi asukohaga: xxx kostja T. E.ile. Hageja on veendunud, et testamendil olev allkiri ei kuulu pärandaja N. L.le, so testamendil oleva allkiri on võltsitud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on kostja ja hageja N. L. ja O. L. lapsed, seega on õde ja vend. Poolte vahel on keerulised suhted, mis kestavad juba alates 1993.a. Pooltel oli veel vend Valeri, kes suri 1993.a. Peale Valeri matuseid hageja ei suhelnud vanematega ja kostjaga 10 aastat, olles solvunud selle peale, et venna matustel isa N. L. nimetas Valeri oma parimaks pojaks. Kuna hageja ei soovinud vanematega suhelda, siis 1994. aastal otsustas isa teha testamendi kostja nimele, kuna ta oli ainuke, kes vanemate eest hoolitses ja aitas neid. Tol momendil isa oli 74 ja ema 68 aastat vana. Testament koostati notar Ülle Mesi juures kostja juuresolekul. See oli isa ja ema soov. Testamendi tõestamisel notar nõustas N. L.t, selgitas välja tema tahte ja esitas selle juriidiliselt korrektselt. Notari poolt testamendi tõestamisel kontrolliti ja tuvastati isa isikusamasus ning testament tõlgiti. N. L. allkirjastas testamendi notari ja kostja juuresolekul. 2003 a. vanemad ja hageja leppisid omavahel ära. Hageja hakkas samuti ka kostjaga suhtlema. Alates 2009.a. on N. L. teadmata kadunud. Avalduse N. L. kadumise kohta esitas tõesti politseisse hageja. Kostja viibis tol ajal Valgevenes. Koos avaldusega esitas ta 2009.a. (mitte 2014.a., nagu on märgitud hagis) välismaalase passi N. L. nimele. 2012.a. hageja lõpetas taas suhtlemise ning 5 aastat ei suhelnud ema O. L.ga ja kostjaga. O. L. sai 2012. aastal 85-aastaseks. Ta vajas hoolt. Kusjuures hageja ei elanud kaugel emast, kuid alates 2012.a. kuni 2016.a. detsembrini ei ole ta kordagi ema juures käinud, ei ole talle helistanud, ei ole tundnud ema elu vastu huvi. Ema eest hoolitsemise võttis enda peale kostja. Ehkki tal oli Tallinnas hea töökoht, oli ta siiski sunnitud Kohtla-Järvele tagasi tulema selleks, et ema eest hoolt kanda. Viimaste aastate jooksul on O. L. tervis järsult halvenenud, ta vajas ööpäevaringset järelevalve ja hoolt. Ta ei saanud elada üksi. Oma töö tõttu ei olnud kostjal võimalik ema eest ööpäevaringselt hoolt kanda. Ta käis peale tööpäeva ema juures. Kahel korral on kostja, tulles ema juurde, avastanud, et gaas oli lahti jäetud ning ema viibis sel ajal teises toas. Kahel korral oleks ema peaaegu tulekahju põhjustanud, kuid õnneks jõudis kostja õigeks ajaks kohale. Emal on lühiajalised mäluprobleemid. Ta ei mäleta, mis toimus pool tundi tagasi. Ravimeid ei tohtinud talle jätta, kuna ta võis terve paki ravimeid korraga võtta. Tihtipeale ei tundnud ta lähedasi enam ära. Kostja hakkas emale otsima hooldajat, kellel oleks võimalik ema eest ööpäevaringselt hoolt kanda ning tema juures viibida, kuid ema ise palus end hooldekodusse paigutada. O. L. väidab, et talle meeldib hooldekodus, tal on seal sõbranna, kellega ta saab hästi läbi. Hooldekodus on väga head tingimused ja emale on tagatud ööpäevaringne järelevalve ja hool. Tema ülalpidamiseks hooldekodus kulub tema pension, kuid pensionist ei piisa ning kostja maksab juurde oma rahast 110 eurot. Kuna ema elab 02. novembrist 2016 hooldekodus, siis kostja andis korteri asukohaga: xxx üürile. Mingit tulu sellest kostja ei saa, üürnikud tasuvad ainult kommunaalmakseid. Detsembris 2016.a hageja esimest korda peale viit aastat, tuli ema juurde. Ema viibis sel ajal juba hooldekodus. Hageja ütles emale, et tal ei ole kusagil elada, et tema elab ühiselamus, tal ei ole raha. Ta pakkus emale, et ta võtab ta hooldekodust ära ja nad kolmekesi - ema, hageja ja tema abikaasa, hakkavad elama korteris asukohaga: xxx. Kuid ema ei nõustunud sellega. Kostja on alates 1993.a kandis üksi oma vanemate eest hoolt. Ta kandis üksi kõik kulud, mis

olid seotud isa surnuks tunnistamisega. Hageja ei soovi teada, kes maksab ema hoodekodu teenust ja kui palju see maksab. Ta soovib saada pärandit. Seejuures ei soovinud ta suhelda kostjaga. Hiljuti hooldekodu direktor ütles kostjale, et hageja käis ema juures koos notar Ülle Mesi`ga ja väidetavalt oli allkirjastatud mingi paber. Kostja küsis ema käest, mis paber see oli, kuid ema ütles, et ta ei tea midagi ega saa millestki aru. Kostja leiab, et hageja tegutseb omakasu motiivil. Viru Maakohtu 30.11.2017 määrusega määrati tsiviilasjas käekirja ekspertiis (tl 66-68).

II KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese- tuvastada 20.12.1994 notar Ülle Mesi poolt tõestatud N. L. testamendi tühisus.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja on pärandaja N. L. lapsed; 2) N. L. on surnud alates 23.07.2009. Kostja vastuväited on järgmised: testament koostati notar Ülle Mesi juures kostja juuresolekul. See oli isa ja ema soov. Testamendi tõestamisel notar nõustas N. L.t, selgitas välja tema tahte ja esitas selle juriidiliselt korrektselt. Notari poolt testamendi tõestamisel kontrolliti ja tuvastati isa isikusamasus ning testament tõlgiti. N. L. allkirjastas testamendi notari ja kostja juuresolekul.
6.Pärimisseaduse § 19 lg.1 ja 2 kohaselt on testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Pärimisseaduse § 20 lg.2 kohaselt notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Pärimisseaduse § 21 lg.1 ja 2 kohaselt notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Pärimisseaduse § 88 lg.7 kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. TsÜS § 84 lg.1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 90. lg.1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
7.Hageja väidab, et 20.12.1994 notar Ülle Mesi poolt tõestatud N. L. testamendil olev testaatori allkiri on võltsitud. 26.02.2018 ekspertiisiaktis esitavad kohtueksperdid Helle Randmäe ja Galina Rosin arvamuse, et allkirja N. L. nimelt 20.12.1994 koostatud testamendil on kirjutanud N. L. (tl 117-121).
8.Maakohus, arvestades kohtule esitatud 20.12.1994 Jõhvi notar Ülle Mesi poolt tõestatud testamenti, kohtule esitatud N. L. allkirjastatud dokumente, ekspertide arvamust ja kostja T. E. ütlusi, leiab, et hageja väited 20.12.1994 koostatud testamendil oleva N. L. allkirja võltsituse ja testamendi tühisuse kohta ei ole tsiviilasja menetlemisel tõendamist leidnud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Maakohus ei pidanud vajalikuks rahuldada hageja kordusekspertiisi taotlust, sest taotluse põhjendused, kus hageja seab kahtluse alla ekspertide professionaalsuse, on paljasõnalised.
10.Maakohus jätab rahuldamata ka hageja vastuväite kohtu tegevusele. Maakohtu 18.04.2018 määrusega otsustas kohus jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Hageja esindaja kui ka kostja nõustusid asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses. Hagejal oli lepinguline esindaja, kes oli teadlik, et kohtule esitatud dokumendid peavad olema eestikeelsed või varustatud eestikeelse tõlkega. Tõlget kohtule ei esitatud, seega ei pidanud kohus vajalikuks võõrkeelset dokumenti arvestada. Eestikeelse taotluse täiendava ekspertiisi teostamiseks esitas hageja esindaja alles 25.04.2018. Kostja vaidles täiendava ekspertiisi tegemise taotlusele vastu. Maakohus ei pidanud vajalikuks rahuldada hageja kordusekspertiisi taotlust, sest taotluse põhjendused, kus hageja seab kahtluse alla ekspertide professionaalsuse, on paljasõnalised.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11.TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium