2-18-3457/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Xxxesitas 05.03.2018. a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik Xxxesitas oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta alljärgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on kogumis tingitud abikaasa ja seejärel ka võlgniku enda haigestumisest, mis ei võimaldanud enam võetud laenukohustusi täita. Laenuvõlgnevuse katteks on müüdud võlgniku perele kuulunud elamu, kuid ka allesjäänud laenujääki ei ole enam reaalne maksta. Võlgnik hooldab insuldi tagajärjel 100% invaliidistunud abikaasat, ka tema enda tervislik seisund ei võimalda tööl käia. Praeguseks on selge, et nõudeid rahuldada ei ole võimalik. Võlgniku sissetulek piirdub töövõimetustoetuse ja abikaasa invaliidsustoetusega. Kuna võlgnikule endale on ettenähtud elatusmiinimum, käesoleval ajal miinimumpalga ulatuses summas 500 eurot, mida arestida ei ole võimalik ja samuti ei kuulu arestimisele sotsiaaltoetused, siis võib pankroti väljakuulutamise järgselt kujuneda olukord selliseks, et kontole laekuvaid summasid praktiliselt menetluses arestida ei ole võimalik, või on seda võimalik teha väga väikeses ulatuses. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduvate sissetulekute ja muude rahaliste allikate puudumise tõttu hetkel ja ka tulevikus ebatõenäoline. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku vähemalt summas 10 220,94 eurot järgnevate võlausaldajate ees: Aktiva Finants OÜ 614,62 eurot; Condor Inkasso OÜ 894,56 eurot; AS Swedbank 6912,74 eurot; täituritasud 1410,96 eurot; AS SEB Pank 385,06 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on Xxxsuhtes toimivaid täitemenetlusi kolm. Võlgnikul muid kohustusi ei ole, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees puuduvad. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara täielikult puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu ega ole viimasel 3 aastal kuulunud. Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr EE832200001105686373, mille jääk on -5,75 eurot. AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr EE821010010754555014, mille jääk on 0,00 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr EE493300336464100003, mille jääk on 30,67 eurot.

Luminor Bank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr EE261700017002974305, mille saldo on 0,87 eurot. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on enda ja pereliikme haigestumise tõttu laenukohustuste täitmise võimatus ehk pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda sissetulekute reaalse suurusega, samuti asjaolu, et võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja Xxx (isikukood xxx ) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 10 220,94 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22