Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe 2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (epost: [email protected]); Kostja: H. K. (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
30. aprill 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt H. K.’ilt hageja OÜ GS Core kasuks 7 550 (seitse tuhat viissada viiskümmend) eurot ja 78 senti (sh laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 5 470.47 eurot, intress 485.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 594.52 eurot).
3.Välja mõista kostjalt H. K.’ilt hageja OÜ GS Core kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlalt (5 470.47 eurot) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5 470.47 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt H. K.’ilt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulud kokku summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja esindajatasu 20 eurot).
1 (6)
2-24-135678
5.Välja mõista kostjalt H. K.’ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (195 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 490 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core esitas 03.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8 000 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud eposti aadressil xxxx ja xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 14.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 14.11.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks või üksnes põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude esitamise kaalumiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.02. detsembril 2024 esitas OÜ GS Core Viru Maakohtule hagiavalduse H. K. vastu põhivõla 5 470.47 eurot, intressi 485.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 594.52 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt B AS (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 12.12.2020 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 6 166 eurot intressiga 21.72 % aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev oli 03.12.2024. Laenuleping sisaldab kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenuandja on laenusumma kogu ulatuses Kostjale välja maksnud (Lisa 3) ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 366 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht, milles laenuandja andis 2 (6)
2-24-135678 omapoolset täiendavat teavet sõlmitava lepingu kohta. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 35.33 %, mis ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Laenulepingu alusel võttis Kostja laenu 6 166 eurot, intressiga 21.72 % aastas laenujäägilt, tagasimakseperioodiga 60 kuud, lepingu lõpptähtpäevaga 03.12.2025, igakuise maksetähtpäevaga 03. - 05. kuupäeval, kohustusega tasuda alates 04.01.2021 iga kuu igakuiseid laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid. Laenulepingu p 1.21. kohaselt lepiti kokku lepingu haldustasu tasumises 4 % algsest laenusummast aastas, s.o 10,63 eurot kuus, mis on maksegraafikus arvestatud intressimakse hulka. Igakuised maksetähtpäevad, maksetähtpäevadel eksisteerinud laenujäägid ja tasumisele kuulunud põhiosa- ja intressisummad on esitatud lepingu osaks olevas maksegraafikus. Tasumisele kuulunud intressisummad on arvestatud skeemi järgi laenujääk korda aastane intressimäär jagatud kuude arvuga aastas ja sellele on lisatud haldustasu. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kogusummas 2 048.89 eurot. Kostja jäi võlgnevusse kõigi maksetega alates 03.12.2021 maksest. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (täielikult 3 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 04.02.2022 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 03.03.2022 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 04.03.2022 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud. 07.03.2022, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba 4 kuu maksed, saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles. Alternatiivselt tuleb kokkuleppest tulenevalt lugeda ülesütlemisteade kostja poolt kättesaaduks ja leping lõppenuks hiljemalt 10.03.2022. Nõude arvestuses lähtub hageja sellest. Kostja võlga ei tasunud.
5.Kostja sai laenu 6 166 eurot, põhiosa on tagasi maksnud esimese 11 makse põhiosad. Põhiosa võlg on seega 5 470.47 eurot ja see on ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud hiljemalt 10.03.2022.
6.Kostja võlgneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksed. Pärast lepingu lõppemist ei ole intressi arvestatud ega nõutud. Kostjal on tasumata kõik maksegraafikus kajastuvad intressisummad alates 03.12.2021 maksest kuni 03.03.2022 makseni, lisaks sellele muutus ülesütlemisega sissenõutavaks ka proportsionaalne osa (2/30) 04.04.2022 intressimaksest (114.43 eurot) eelmisele maksetähtpäevale järgnenud aja eest kuni ülesütlemiseni. Kostja intressivõlg on 485.79 eurot.
7.Otstarbekuse kaalutlusel ei arvesta hageja viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud põhiosamaksetelt. Leping lõppes hiljemalt 10.03.2022, järgmisest päevast alates võib kogu põhiosalt arvestada viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (5 470.47 eurot) viivist lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 11.03.2022 kuni hagi esitamiseni (summas 1 594.52 eurot) ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seaduslikus määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
8.Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis laenuandja kostja krediidivõimet. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Krediidivõime hindamiseks vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi suurusest ja sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen ja kostjale lepingust tekkinud igakuine maksekohustus (esimene 3 (6)
2-24-135678 150.21 eurot, järgnevad 189.87 eurot kuus) olid väiksed, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Krediidiandja küsis muuhulgas kostjalt endalt andmeid tema töösuhte, sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta E OY-s staažiga 5 aastat, tema igakuine sissetulek oli 3 000 eurot ja tal polnud finantskohustusi. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut ja võimalikke kohustusi ka päringuga panka. Kontoväljavõtte andmete põhjal leidis kinnitust kostja püsiv netosissetulek palgana viimase 12 kuu jooksul 25 098.50 eurot, st keskmises netosummas 2 091.50 eurot kuus. Kontolt ei nähtunud makseid kohtutäituritele, inkassofirmadele hasartmängupakkujatele ega muud sellist, mis viidanuks võimalikele finantskohustustele või makseraskustele. Võimalike makseraskuste puudumist kontrollis laenuandja ka päringuga Krediidiinfo maksehäireregistrisse. Päringu vastusete kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud, mis iseloomustas kostjast usaldusväärse ja krediidivõimelisena. Kostja kasutada oli püsiv netosissetulek tõendatult vähemalt 2 091.50 eurot kuus, mis võimaldas tal raskusteta täita igakuiseid lepingust tulenevaid kohustusi, esimene 150.21 eurot, järgnevad 189.87 eurot kuus. Kostja oli mõistliku kahtluseta krediidivõimeline ja suuteline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Krediidivõime hindamise ulatus ja põhjalikkus sõltub krediidi eripärast ja asjaoludest, eelkõige krediidi suurusest ja sellega kaasnevate igakuiste maksete suurusest. Arvestades suhteliselt väikest laenu ja lepinguga tekkinud väikseid igakuiseid makseid, ei olnud põhjalikum hindamine vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelseid kohustusi kohaselt.
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõla 5 470.47 eurot, intressi 485.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 594.52 eurot ning põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 720 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
11.Viru Maakohus võttis 03.12.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule üleandmatult. Kostjale kohtukordniku kaasabil aadressile xxxx saadetud materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei ela antud aadressil. Uksele tulnud mees ütles, et korteril on juba 5.a uus omanik ja uued elanikud. Telefonile ei vasta“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt elektroonilistele aadressidele xxxx ja xxxx, kuid kinnitused puuduvad. Kostja telefon xxxx kutsub, kuid ei vasta. Telefon xxxx ei ole kasutusel. Kostjal puudub kehtiv töökoht. Politsei- ja Piirivalveameti 13.03.2025 päringu vastuse kohaselt politsei menetlusinfosüsteemis puuduvad kehtivad andmed H. K. elu- ja viibimiskoha ning kontaktandmete kohta. Seega toimetas kohus kohtudokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (loetud kätte toimetatuks 29.03.2025). Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4 (6)
2-24-135678
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja B AS vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
14.Analüüsides hageja poolt tõendina esitatud krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 7 550.78 euro (sh põhivõla 5 470.47 eurot, intressi 485.79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 594.52 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlalt (5 470.47 eurot) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5 470.47 eurot.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajatasu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei nõua kostjalt osutatud õigusabi eest menetluskulusid. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 2 lg 2 p-ga 3 ja § 172 lg-ga 9 summas 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 720 eurot, s.h riigilõiv 700 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad menetluskulud 20 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 5 (6)
2-24-135678 nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Parandada Viru Maakohtu 30.04.2025 tagaseljaotsuses tsiviilasjas nr 2-24-135678 esinenud viga ja lugeda tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 5 „menetluskuludelt (195 eurolt)“ asemel õigeks „menetluskuludelt (720 eurolt)“.