XX kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti 05.10.2017 otsusele täiteasjas nr 176/2015/1519
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik (võlgnik): XX (isikukood Menetlusosalised ja nende Avaldaja
XXXXXXXXXXX)
esindajad Puudutatud isik I: kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isik II: kohtutäitur Enno Kermik Puudutatud isik III (sissenõudja): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määrus jätta muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta XX kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetlus
1.Sissenõudja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kaudu (11488826) esitas 21.09.2015 kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks võlgnike XX ja YY suhtes. Täitmisavalduses palus sissenõudja
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-15015
pöörata sissenõude võlgnikele kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga Sutu külas Pihtla vallas Saaremaal. Täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetlust nr 176/2015/1519. 06.11.2015 esitas kohtutäitur Enno Kermik kohtutäitur Rocki Albertile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks, milles palus lugeda sissenõudja YY ja kohtutäitur Enno Kermiku nõuded ühinenuks täiteasjaga 176/2015/1519. Kohtutäitur Enno Kermiku menetluses on täiteasi nr 180/2015/592 XX suhtes sissenõudja YY kasuks, milles täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 05.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61165. Sissenõudmisele kuuluv rahasumma 06.11.2015 seisuga oli koos täitekuludega 62 188,74 eurot. 30.11.2015 edastas kohtutäitur Enno Kermik täiteasjas nr 180/2015/592 võlgnikuks mitteoleva võlgniku abikaasa YY nõusoleku sundtäitmisega ühinemise avalduse rahuldamiseks. 01.12.2015 lubas kohtutäitur Rocki Albert sissenõudjal YY-l ja kohtutäituril Enno Kermikul osaleda täiteasja nr 176/2015/1519 menetluses. Kohtutäitur R. Albert müüs 15.11.2016 kordusenampakkumisel kinnisasja XXX hinnaga 45 000 eurot ja rahuldas tulemist Danske Bank A/S hüpoteegiga tagatud nõude 33 480,15 eurot ja kandis täitekulude katteks 4 445,02 eurot. 30.11.2016 esitas YY kohtutäiturile avalduse, milles palus mitte välja maksta summat, mis jäi üle pärast täitekulude katmist ja sissenõudja nõude rahuldamist, kuna tema ja XX vahel oli kohtus käimas ühisvara jagamise menetlus. 06.12.2016 otsustas kohtutäitur R. Albert pärast täitekulude katmist ja hüpoteegiga tagatud sissenõudja Danske Bank A/S nõude rahuldamist täitemenetluse täiteasjas 176/2015/1519 ülejäänud tulemi väljamaksmise osas peatada kuni peatamist tinginud asjaolu äralangemiseni TMS § 46 lg 1 p 4 alusel. 12.09.2017 esitas XX kohtutäiturile R. Albertile Harju Maakohtu 11.09.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-15041 ja avalduse, milles palus kanda kohtutäituri arvel oleva raha 7 074,83 eurot XX arvelduskontole. 13.09.2017 uuendas kohtutäitur R. Albert menetluse täiteasjas nr 176/2015/1519. Kohtutäitur Rocki Albert ei rahuldanud XX avaldust. 20.09.20107 esitas võlgnik XX kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja 21.09.2017 kaebuse täienduse. Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur arvestamata, et esitatud on kohtumäärus, milles ilmnevad asjaolud, mille järgi täitetoiming XX lahusvara vastu tuleb lõpetada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-15041 kinnitatud kompromissiga loobus YY varem esitatud nõuetest. Kohtutäituri pangakontol olevad rahalised vahendid 7 074,83 eurot on lahusvara, mis AÕS § 68 lg 1 mõistes on XX omand. 05.10.2017 otsusega jättis kohtutäitur R. Albert kaebuse rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-15-15041, millega jagati YY ja XX ühisvara, sõlmitud kompromissiga loobus YY ühisvara jagamisega seonduvatest nõuetest. Täiteasjas, milles YY oli võlausaldaja, oli täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-14-61165 tehtud otsus, millega mõisteti XX-lt välja võlgnevus YY kasuks. YY ei loobunud kompromissiga täiteasjas nr 180/2015/592 täidetavast nõudest.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-15015
10.Kohtutäitur R. Albert ei nõustunud kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on ühinemine käesoleva täiteasjaga ebaseaduslik seoses kaebaja perekonnaseadusest tulenevate õiguste rikkumisega.
11.TMS § 140 kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata sissenõude kinnisasjale, kui võlgnik on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks selle üles, keelab selle käsutamise ja kannab kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke. Juhul, kui kinnisasi on juba kohtutäituri poolt arestitud, ei saa teine kohtutäitur oma menetluse raames teist keelumärget seada. Sellisel juhul on kohtutäituril ja teisel sissenõudjal õigus täitemenetlusega TMS § 149 alusel ühineda. Ühinemiseks teeb kohtutäitur, kelle poolt on kinnisasjale keelumärge seatud, otsuse lubada sissenõudjal osaleda menetluses, uut arestimisakti ei koostata ja uut keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.
12.TMS § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. 01.12.2015 esitas kohtutäitur Enno Kermik kohtutäiturile Rocki Albertile võlgnikuks mitteoleva abikaasa YY nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale oleks nõutav ka võlgniku nõusolek. TMS § 149 lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelneva põhjal on ühinenud sissenõudjal õigus pöörata võlgnike ühisvarale sissenõue ning oma nõuded selle arvel rahuldada. Kinnisasja müügil jaotub tulem vastavalt TMS §-le 174.
13.01.12.2015 koostatud kohtutäitur Rocki Alberti otsus sundtäitmisega ühinemiseks on kehtiv. Ühinenud sissenõudjal YY-l on õigus osaleda täitemenetluses nr 176/2015/1519 kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamises. Kaebuse ja põhjendused
14.XX esitas kohtule 09.10.2017 kaebuse kohtutäituri Rocki Alberti 05.10.2017 otsusele. Kaebuse kohaselt on ebaseaduslik kohtutäituri R. Alberti poolt 01.12.2015 antud luba ühineda YY-l ja kohtutäituril Enno Kermikul täiteasjas nr 180/2015/592 rahalise nõudega XX vastu täiteasjaga 176/2015/1519. E. Kermikul ei olnud õigust ühineda nõudega ühisvara osa vastu, kus sissenõudja on ise ühisvara üks omanik ja ka võlgnik. See läheb vastuollu perekonnaseaduse (PKS) §-ga 26. Kohtutäitur R. Albert on tõlgendanud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi ühisvara jagamise menetluses meelevaldselt.
15.Hetkel, kui luba ühinemiseks anti, oli tegemist YY ja XX ühisvara vastu suunatud nõudega, milles mõlemad olid võlgnikud. Samal ajal oli pooleli ka kohtuasi 2-1515041 YY ja XX ühisvara jagamiseks. Selles olukorras ei olnud tegu kolmanda isiku nõudega võlgniku XX vastu, millele võiks mitte võlgnikuks olev abikaasa loa anda, vaid YY iseenese nõue enda ja abikaasa vara vastu, mis tähendas vara jagamist enne kohtulahendit.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-15015
16.Kuni 11.09.2017 kinnitatud kompromissini tsiviilasjas 2-15-15041 valitsesid YY ja XX ühisvara ühiselt. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. YY ei ole XX-lt nõusolekut küsinud ja kohtutäitur on seadusevastaselt lubanud sekkuda YY-l õigusvaidlusse ja teha tehingut (tehing on antud juhul aresti seadmine ühisvarale). PKS § 31 lg-s 1 sätestatu järgi on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine. XX ei ole sellele heakskiitu andnud.
17.Täiteasja 176/2015/1519 tulem on seotud kohtuasjaga 2-15-15041. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et nad täiendavaid nõudeid ei esita ja olemasolevad nõuded on lahendatud. Kohtutäitur asus täitemenetluses nr 176/2015/1519 YY poolele, tuginedes viimase selgitustele.
18.Seaduslikkuse taastamiseks täitemenetluses nr 176/2015/1519 palus kaebuse esitaja tühistada ka kohtutäitur Rocki Alberti otsuse 01.12.2015, millega kohtutäitur andis loa ühineda YY-l ja kohtutäitur Enno Kermikul täiteasjaga nr 176/2015/1519. Puudutatud isikute seisukohad
19.YY leidis, et kaebus on põhjendamatu. Ta selgitas, et kohtutäituri Enno Kermiku menetluses on täiteasi nr 180/2015/592 XX suhtes YY kasuks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 05.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-61165. Täiteasi nr 180/2015/592 ei ole ühelgi viisil seotud kohtuasjaga 2-15-15041, millega lahendati abikaasade ühisvara jagamise küsimus. YY ei loobunud kohtuasjas 2-15-15041 sõlmitud kompromissi tulemusena varem esitatud nõudest XX vastu. Viidatud kohtumääruse p 1.2 sedastab, et kompromissi kinnitamisega loevad pooled tsiviilasjas 2-15-15041 kõik esitatud nõuded lahendatuks ja lõpetatuks ega esita teineteise vastu seonduvalt abikaasade ühisvaraga tulevikus täiendavaid või käesolevas menetluses esitamata nõudeid.
20.Kohtutäitur Rocki Albert jäi oma 05.10.2017 otsuses toodud põhjenduste juurde. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
21.Pärnu Maakohus jättis 14.11.2017 määrusega rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri Rocki Alberti 05.10.2017 otsusele täiteasjas nr 176/2015/1519. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
22.Kohtutäitur on õigesti viidanud TMS §-le 149, mille kohaselt on sissenõudja kasuks arestitud kinnisasja puhul kohtutäituril õigus lubada menetluses osaleda (sellega ühineda) ka muul sissenõudjal. TMS ei sätesta, et sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale on nõutav võlgniku nõusolek, samas on YY ise ka sissenõudja ja oma nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks andnud läbi Enno Kermiku. Erinevalt kaebajast ei leidnud maakohus, et YY nõue olnuks iseenda nõue ühisvara vastu, mida saab vaadelda kui ühisvara jagamist. YY nõude aluseks oli kohtuasjast nr 2-14-61165 tulenev nõue. Kaebaja tõlgendus perekonnaseadusest viiks olukorrani, kus abielus olev isik ei saagi abikaasa vastu ühisvara jagamata nõudeid esitada või siis saaks seda teha vaid lahusvara suhtes. 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-15015 Seega ei sätesta perekonnaseadus TMS § 149 lg 2 mõttes teisiti kui tavapärane sundtäitmisega ühinemise reeglistik.
23.Mis puutub tsiviilasjas nr 2-15-15041 sõlmitud kompromisslepingusse, siis nõustus maakohus YY seisukohaga, et nimetatud asjas lahendati abikaasade ühisvara jagamise küsimus tulevikku suunatuna ning kompromissi p 1.2. ei hõlma mingeid muid abikaasadevahelisi nõudeid. Sissenõutavaks muutunud nõue kohtuasjas nr 2-14-61165 tehtud lahendist oli tekkinud YY-l kaebaja vastu enne kompromisslepingut. Samas on võlgnikul alati võimalus kohtumääruse tõlgendamise osas TsMS § 368 lg 2 alusel kohtusse pöörduda. Määruskaebus ja selle põhjendused
24.27.11.2017 esitas XX määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 14.11.2017 määruse täies ulatuses.
25.Maakohus tõlgendas TMS-s sätestatut valikuliselt ning ei põhjendanud, miks ta jättis arvestamata TMS §-ga 14, mis sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
26.Kaebajale jäi arusaamatuks ka maakohtu seisukoht, et kaebaja tõlgendus perekonnaseadusest viiks olukorrani, kus abielus olev isik ei saagi abikaasa vastu ühisvara jagamata nõudeid esitada või siis saaks seda teha vaid lahusvara suhtes. Kaebaja hinnangul ongi perekonnaseaduses ette nähtud, et erimeelsuste korral vastastikku nõudeid ei saa enne rahuldada, kui ühisvara on saanud lahusvaraks. Menetluse edasine käik
27.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule.
28.Sissenõudja ja kohtutäiturid palusid jätta määruskaebuse rahuldamata, Pärnu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Määruse põhjendused
29.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata.
30.Kolleegium selgitab, et käesolevas menetluses ei ole XX-l enam võimalik vaidlustada kohtutäituri R. Alberti 01.12.2015 otsust, millega kohtutäitur lubas ühineda YY-l ja kohtutäituril Enno Kermikul täiteasjaga nr 176/2015/1519, kuna TMS § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. XX ei ole väitnud, et ta oleks tähtaegselt kohtutäituri tegevuse vaidlustanud. Samuti ei ole võimalik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebust otse kohtule. TMS § 217 lg 1 järgi tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ja täituri otsusega mittenõustumisel on 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-15015 TMS § 218 lg 1 kohaselt võimalik esitada kaebus kohtule. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
31.Kolleegium nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 11.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-15041 kinnitatud kompromiss ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. XX sellekohane väide on ekslik. Määrusega jagati XX ja YY ühisvara, kusjuures loeti, et XXX kinnistu oli XX lahusvara ja p 1.2. järgi kinnitasid pooled, et neil ei ole teineteise vastu seonduvalt abikaasade ühisvaraga nõudeid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kompromissis leppisid XX ja YY kokku, et tulevikku suunatult ühisvaraga seonduvate nõuete esitamine on välistatud. Täiteasjas nr 180/2015/592 on täitmisel YY nõue XX vastu ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et tegemist on ühisvara või selle jaotamisega seonduva nõudega. Samas tuleneb Harju Maakohtu 11.09.2017 määruse p-st 1.1.2, et XXX kinnistu, mis võõrandati täitemenetluses, kuulus selle omandamisest peale 13.03.2007 XX lahusvara hulka. Seega oli pärast tsiviilasjas nr 2-15-15041 kompromissi kinnitava määruse jõustumist XXX kinnistu sundmüügist jäänud raha, mis on XX lahusvara, arvel võimalik täita YY nõue XX vastu. Kuna tegemist oli XX lahuvaraga, siis tsiviilasjas nr 2-14-61165 YY kasuks tehtud kohtulahendi täitmisel ei ole vajalik kohaldada abikaasade ühisvara suhtes toimuva täitemenetluse kohta TMS-s sätestatut.
32.Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud määruses ebatäpselt leidnud, nagu ühisvara suhtes peaks saama sundtäitmise läbi viia ilma seda jagamata. Ilma ühisvara jagamata on võimalik sundtäitmine läbi viia üksnes juhtudel, mis on sätestatud TMS § 14 lg-s 1, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste puudumisel või juhul, kui otsust ei ole võimalik täita lahusvara arvel, võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist (TMS § 14 lg 2). Praegusel juhul on poolte ühisvara jagatud ja YY nõude rahuldamine toimub kaebaja lahusvara arvel. Menetluskulude jaotus
33.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna maakohus vaidlustatud määruses ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.