lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2277/7

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 02.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-2277/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2277

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus Xxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5, Tallinn), esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (võlgnik) Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik II (sissenõudja) Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku Xxx(isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxx, välja antud 21.03.2016) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata xxx mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
4.Määruse jõustumisel edastada käesolev kohtumäärus Maanteeametile.
5.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on Xxxkohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliseks kindlaks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 12.02.2018 Harju Maakohtule avalduse Xxx(võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avaldaja taotleb võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist või selle andmise keelamist. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 022/2017/1044 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Tea Türnpuu 07.11.2013 notariaalne dokument nr 2058 ja xxx (sissenõudja) täitmisavaldus. Tallinna notar Tea Türnpuu 07.11.2013 notariaalse lepingu nr 2058 alusel on võlgnik kohustatud tasuma Xxxkasuks elatist 250 eurot kuus alates 25.11.2013 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni või kui laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Nõude sisuks täitemenetluses on perioodil detsember 2015 – november 2017 tekkinud elatise võlgnevus summas 6 000 eurot ning nõude suurus koos täitekuludega moodustab 12.02.2018 seisuga 6 118,60 eurot. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Sissenõudja esitas 13.01.2017 kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning kohtule avalduse esitamiseks. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 10.10.2017. a ja hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 25.11.2017. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. Täitemenetluse raames on täitetoimingute tulemusena kohtutäituri arvele laekunud kokku 645,80 eurot, millest 539,98 eurot on ülekantud elatise sissenõudja seaduslikule esindajale ja 108,82 eurot arvestatud kohtutäituri tasu katteks. Võttes aluseks sissenõudja 13.01.2017 nõusolekut taotleb kohtutäitur TMS § 1773 lg 1 alusel võlgnikult mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamist või nende andmise keelamist. 02.04.2018 esitas kohtutäitur käesolevas tsiviilasjas seisukoha ja täiendavad tõendid. Kohtutäitur esitas kohtule elatise sissenõudja Xxxõppimist tõendava dokumendi, avalduse, milles sissenõudja kinnitab täiendavalt, et võlgnik ei ole tasunud jooksvat elatist vastavalt täitedokumendile ning täiendavalt esitatud täitmisavalduse nn jooksva elatise sissenõudmiseks.
2.Võlgnikule on käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus ning Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtumäärus kätte toimetatud 20.02.2018 (tl 28). Võlgnik tähtaegselt kohtule ei vastanud. Kohus kuulas tsiviilasja nr 2-18-2277 lahendamiseks võlgniku omal algatusel 06.04.2018 telefoni teel isiklikult ära. Xxxavaldas ärakuulamisel järgmist: „Olen aastaid pojale xxx elatist maksnud. Eelmisel aastal ei ole elatist maksnud, sest aasta oli raske, ei suutnud leida püsivat töökohta ja

sissetulekut, lisaks olid ebaõnnestunud tehingud ning seetõttu tekkisid makseraskused. Objektiivne majanduslik olukord tingis selle, et ei ole pojale elatist maksnud. Kavatsen hakata pojale Xxx elatist maksma. Praegu maksan poja kulud interneti ja TV eest summas ca 40 eurot kuus. Mul on veel üks 3-aastane laps ja abikaasa, kelle eest pean hoolitsema. Selleks, et tööd leida sõitsin Soome, kus hetkel viibin ja teen katsetööd. Tegelen ehitustöödega, töötan objektijuhina. Soovin jätkata tööd Soomes. Lepingu tööandjaga sõlmime järgmisel nädalal. Lepingu alusel saadavast sissetulekust piisab, et maksta elatist Xxx ning ülal pidada oma teist last ja abikaasat. Eeldatav sissetulek saab olema mitte alla 2000 euro (neto) kuus. Sõiduki juhtumisõigus on hädavajalik. Vajan lube tööks. Ilma autota ei saa tööd teha. Kasutan tööandja autot. Avalduse ja kohtudokumendid sain kätte internetis.“. Kohus selgitas võlgnikult, et kõiki enda väiteid tuleb tõendada. Kohus määras võlgnikule tõendite esitamiseks täiendava tähtaja 13.04.2018. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud.

3.Sissenõudjale on käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus ning Harju Maakohtu 19.02.2018 kohtumäärus kätte toimetatud. Sissenõudja kohtule oma seisukohta ei avaldanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ning TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.TMS § 1771 lg 1 kohaselt kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1771 lg 4 kohaselt kohtutäitur ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust, kui võlgnik on varem esitanud ilmselgelt mõjuva põhjuse elatise tasumata jätmise kohta. Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt algatati võlgniku suhtes täitemenetlus nr 022/2017/1044. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Tea Türnpuu 07.11.2013 notariaalne leping nt 2058 (lk 7-15), mille kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma Xxxkasuks elatist 250 eurot kuus alates 25.11.2013 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni või kui laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. 13.01.2017 täitmisavaldusest nähtuvalt on sissenõudja nõude sisu elatise võlgnevus ajavahemiku alates 01.12.2015 – 31.12.2016 eest 3 250 eurot (lk 5-6). Kohtutäituri poolt esitatud avaldusest nähtuvalt on täitemenetluses perioodil

detsember 2015 – november 2017 tekkinud elatise võlgnevus summas 6 000 eurot ning nõude suurus koos täitekuludega moodustab 12.02.2018 seisuga 6 118,60 eurot. Korrapärane elatise maksmine tähendab seda, et võlgnik maksab iga kuu elatist ettenähtud määras. Võlgnik on jätnud alates 01.12.2015 elatise (igakuiselt summas 250 eurot) korrapäraselt maksmata ning täitemenetluse raames on täitetoimingute tulemusena kohtutäituri arvele laekunud kokku 645,80 eurot, millest 539,98 eurot on ülekantud elatise sissenõudja seaduslikule esindajale ja 108,82 eurot arvestatud kohtutäituri tasu katteks. Kohus on tuvastanud, et elatist saama õigustatud isik on käesolevaks ajaks täisealine. Kohtule on esitatud Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi tõend selle kohta, et Xxxon nimetatud kooli 11c klassi õpilane. Eeltoodust tulenevalt on täidetud täitedokumendi (07.11.2013 notariaalne leping nr 2058) täitmise eeldused ning võlgnikul lasub täitedokumendist tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt elatist oma täisealiseks saanud lapsele. Arvestades, et võlgnik ei ole elatist korrapäraselt maksnud ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt, asub kohus seisukohale, et TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused juhtimisõiguse peatamiseks on täidetud.

7.TMS § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga üle 6 000 eurot (tl 16, täiteasja võlgnevuste ja laekumiste väljatrükk). Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 13.01.2017 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 5-6). Samuti on kohtutäitur tõendanud, et on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 17, 22). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
8.Võlgnik on avaldusele (alles kohtu initsiatiivil toimunud ärakuulamisel) vastu vaielnud. 06.04.2018 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on aastaid oma pojale elatist maksnud. Võlgnik selgitas, et eelmisel aastal ta elatist ei maksnud, sest aasta oli raske ning võlgnik ei suutnud leida püsivat töökohta ja sissetulekut. Võlgnik kinnitas, et kavatseb hakata pojale elatist maksma. Võlgnik tegeleb ehitustöödega Soomes, hetkel on ta katseajal, kuid töölepingu sõlmimine toimub juba nädala pärast. Võlgniku väitel piisab töölepingu alusel saadavast sissetulekust, et maksta Xxxelatist. Võlgniku väitel on sõiduki juhtimisõigus talle hädavajalik, kuna ilma autota ei saa tööd teha. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14071 avaldanud, et võlgnikul tuleb tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (p 17). Samuti on Riigikohus tsiviilasjas 2-17-4751 avaldanud, et hiljemalt kohtumenetluse alguses tuleks võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitada (p 14). Kohus selgitas 06.04.2018 ärakuulamisel võlgnikule tema tõendamiskoormist ja määras võlgnikule täiendava tähtaja. Kohus selgitas, et võlgnik peab enda väiteid tõendama, sh esitama tõendid selle kohta, et elatise mittemaksmine on olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest ning võlgnik vajab lube tööks, mis on tema ainus elatusallikas. Vaatamata kohtu selgitustele ning kohtu poolt võlgnikule määratud täiendavast tähtajast, ei esitanud võlgnik enda väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit.
9.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada

elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid, st võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamist ja nende andmise keelamist. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. TMS eelnõu seletuskirjas on TMS-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas on välja toodud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Samas on võlgnik esitanud väite, et ta tegeleb ehitustöödega ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks. Kohus asub seisukohale, et eeldades võlgniku väidete õigsust juhtimisõiguse vajalikkusest, on võlgniku õiguste peatamine kohane meede distsiplineerimaks ja innustamaks võlgnikku edaspidi elatist korrapäraselt maksma. Kohus märgib, et võlgnikul on õigus TMS § 1775 alusel esitada avaldus võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise lõpetamiseks nimetatud sättes väljatoodud tingimustel.

10.Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1). Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel (nt töövõime kaotus jne) suuteline sissenõudjale kokkulepitud elatist maksma. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta soovib sissenõudjale elatist maksta. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on võimeline sissenõudjale elatist maksma. Võlgnik on ärakuulamisel väitnud, et eelmine aasta oli raske, kuivõrd võlgnik ei suutnud leida endale püsivat töökohta ja sissetulekut. Võlgnik kinnitas, et objektiivne majanduslik olukord tingis olukorra, mil ta pojale elatist ei maksnud. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendava tähtaja andmisele ei ole võlgnik kohtule tõendanud elatise maksmata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et juhtumisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees ja et esineksid põhjused, miks kohus peaks avalduse rahuldamata jätma. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane ja kaaluks üles elatist saama õigustatud isiku õiguse elatise saamiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada.
11.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt

kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium