Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Kostja I osas 130 461,96 eurot Kostja II osas 40 068,47 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Industrial Technology Investments OÜ nende Hageja: (likvideerimisel, registrikood 10884891), seaduslik esindaja likvideerija Kristjan Leppik Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) kostjate lepingulised esindajad Mihkel Eikner ja advokaat Anto Kasak
Istungi toimumise aeg
10. aprill 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) loobumine 56 400 euro suurusest nõudest XX vastu ja 42 875 euro suurusest nõudest YY vastu.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi XX-lt 56 400 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks ning YY-lt 42 875 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks. Lõpetada nende nõuete osas tsiviilasja nr 2-16-5006 menetlus otsust tegemata.
3.Loobutud nõuete osas jäävad XX ja YY menetluskulud hageja Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) kanda.
4.Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) hagi YY vastu 36 925 euro ja viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
5.Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) hagi XX vastu 119 732,91 euro ja viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.YY apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Industrial Technology Investments OÜ esitas 30.03.2016 Harju Maakohtule hagi XX ja YY vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt I hageja kasuks välja mõista 176 132,91 eurot ja viivise 176 132,91 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras ning kostjalt II hageja kasuks 79 800 eurot ning viivise 79 800 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni 18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni 13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015.
3.Maakohus kutsus 31.08.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-57510 kostja II tagasi hageja likvideerija kohalt ja määras uueks likvideerijaks Kristjan Leppiku, sest kostja II edaspidine tegutsemine objektiivse ja omakasupüüdmatu likvideerijana ei olnud võimalik. Ringkonnakohus jättis 07.01.2016 kohtumäärusega maakohtu määruse muutmata.
4.Kostja II ei täitnud tsiviilasjas nr 2-14-57510 tehtud kohtumäärusi ja ei andnud uuele likvideerijale üle hageja raamatupidamisdokumente. Vaatamata sellele on uus likvideerija tuvastanud, et kostjad on hageja juhatuse liikmetena teinud hageja nimel SEB ja Nordea pangakontolt endale ja kostjaga II seotud kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud
välja sularaha, millel puudus õiguslik alus. Sellega tekitasid kostjad hagejale kahju ja rikkusid juhatuse liikme kohustusi.
5.Kostja I võttis 16.06.2011 SEB pangakontoris hageja pangakontolt välja 365 eurot ja tegi 04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande summas 15 977,91 eurot.
7.Hageja esitas 15.01.2016 kostjale I tähitud posti teel järelepärimise ja nõudekirja, paludes tal selgitada, mis oli loetletud maksete õiguslikuks aluseks ja mis on saanud sularahast. Kostja I hageja järelepärimisele ei vastanud. Kostja I ei tagastanud sularaha ega kasutanud seda hageja hüvedes.
8.Kostja I tegi perioodil 19.05.2011 kuni 01.06.2011 hageja Nordea pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus kogusummas 60 000 eurot järgmiselt: 10 000 eurot 19.05.2011 Rävala Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Laen vastavalt kokkuleppele“ ja 50 000 eurot 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le selgitusega „vastavalt kokkuleppele“.
9.Kostja I tegi perioodil 10.05.2011 kuni 29.09.2011 hageja SEB pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus, kogusummas 75 430 eurot järgmiselt: 5000 eurot 10.05.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 10 000 eurot 15.06.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 2530 eurot 21.06.2011 Barrel Grupp OÜ-le selgitusega „arve nr. 57“; 8000 eurot 29.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“; 500 eurot 30.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“; 5000 eurot 29.07.2011 Sertinees OÜ-le selgitusega „arveldus“; 3000 eurot 04.08.2011 Kamex Puit OÜ-le selgitusega „tasumine vastavalt kokkuleppele“; 30 000 eurot 22.08.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 10 000 eurot 29.09.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 1400 eurot 29.09.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“.
10.Hageja esitas 03.03.2016 kostjale I järelepärimise ja nõudekirja, paludes kostjal anda loetletud maksete kohta selgitusi või hüvitada hagejale maksetega tehtud kahju. Kostja I hagejale ei vastanud. Maksetel puudus õiguslik alus.
11.Kostja II võttis hageja SEB pangakontolt välja sularaha 1500 eurot 22.11.2011 ja 8000 eurot 10.11.2011, kokku 9500 eurot ja perioodil 30.09.2011 kuni 29.11.2011 hageja SEB pangakontolt pangakaardiga välja sularaha kogusummas 16 425 eurot järgmiselt: 2000 eurot 30.09.2011; 1200 eurot 03.10.2011; 1000 eurot 25.10.2011; 3000 eurot 28.10.2011; 3000 eurot 10.11.2011; 3000 eurot 17.11.2011; 35 eurot 20.11.2011; 2960 eurot 22.11.2011; 230 eurot 30.11.2011. Kostja II ei ole hagejale sularaha tagastanud ega kasutanud seda hageja huvides.
13.KL Partners Assets OÜ, Silveralteks Grupp, Sertinees OÜ, Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ja Rävala Kinnisvara OÜ on kostjaga II seotud äriühingud. Seega tegid kostjad makseid, millel puudus õiguslik alus, kostjaga II seotud isikutele.
14.Hageja esitas 07.03.2016 kostjale II järelepärimise ja nõudekirja eelloetletud sularaha väljavõtete ja maksete osas, paludes kostjal II selgitada väljavõtete ning maksete õiguslikku alust ja õigusliku aluse puudumisel hüvitada hagejale maksetega tekitatud kahju. Kostja II hageja järelepärimisele ja nõudekirjale ei vastanud. Kuna kostja II hageja järelepärimisele ei vastanud ega ei andnud likvideerijale üle hageja raamatupidamisdokumente, siis tuleb eeldada, et maksetel puudus õiguslik alus.
15.Kostjad on hageja juhatuse liikmena endale ja kolmandatele isikutele hageja pangakontolt alusetuid makseid tehes rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Äriühingu pangakontolt sularaha võtmine ja selle tagastamata jätmine või äriühingu hüvanguks kasutamata jätmine kahjustab otseselt äriühingut läbi äriühingu vara vähenemise. Samuti kahjustab äriühingut läbi äriühingu vara vähenemise kolmandatele isikutele alusetute maksete tegemine ja alusetult tasutu tagasi nõudmata jätmine. Sellised tegevused lähevad otseselt vastuollu juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Hoolas juhatuse liige peaks tegema kõik endast oleneva, et äriühing ei kaotaks alusetult raha.
16.Kostjad tekitasid hagejale kahju alusetute maksetega võrdses summas. Kohustuste rikkumise ja kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos, sest kui kostjad ei oleks võtnud hageja pangakontolt välja sularaha ega oleks jätnud seda tagastamata või hageja hüvanguks kasutamata ja ei oleks teinud kolmandatele isikutele alusetuid makseid ega oleks jätnud alusetult tasutu tagasi nõudmata, ei oleks hagejale tekkinud kahju läbi vara vähenemise.
17.Kostja I tekitas hagejale kahju 176 132,91 eurot. Hageja teatas kostjale I enda nõudest seoses sularaha väljamaksetega 15.01.2016, mistõttu on hagejal õigus nõuda 40 702,91 eurolt viivist alates 15.01.2016 seadusejärgses määras. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviseks 654,81 eurot. Hageja teatas kostjale I enda nõudest seoses maksetega kolmandatele isikutele 03.03.2016, mistõttu on hagejal õigus nõuda põhivõlalt 135 430 eurolt viivist alates 03.03.2016 seadusejärgses määras. Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviseks 746,50 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga 1392,31 eurot.
18.Kostja II tekitas hagejale kahju 79 800 eurot. Hageja teatas kostjale II enda nõudest seoses sularaha väljamaksetega 07.03.2016, mistõttu on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 79 800 eurolt viivist alates 07.03.2016 seadusejärgses määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 365,82 eurot. Kostjate vastuväited
19.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kostja on kasutanud hageja arveldusarvetelt väljavõetud sularaha hageja majandustegevuse raames. Muu hulgas on kostja sularahas täitnud hageja laenulepingutest tulenevaid kohustusi KL Partners Assets OÜ-le (KL Partners). Kostja ei teinud hageja juhatuse liikmena ühtegi õigusliku aluseta pangaülekannet. Kostja sooritatud pangaülekanded tehti igapäevase majandustegevuse raames. Muu hulgas täitis kostja hageja poolt võetud laenukohustusi. Kostja ei ole kätte saanud hageja viidatud järelpärimist, mistõttu ei saanud ta olla sellest teadlik.
20.Kostja I müüs talle kuuluva hageja ainuosa aastal 2011 Eevanorex Invest OÜ-le, mille juhatuse liige ja omanik oli AT. Müügile eelnevalt revideeris ostja hageja raamatupidamist ja viis end kurssi hageja majandustegevust puudutavate küsimustega, sealhulgas hageja õiguste ja kohustustega. Müügi üks tingimusi oli, et hageja juhatuse liikmeks valitakse ostja poolt näidatud isik, kelleks sai kostja II. Kuivõrd hageja osad olid registreeritud EVK-s, siis vormistati osa müük ilma notariaalse tehinguta. Osa võõrandamiseks sõlmiti võlaõiguslik kirjalik leping, milles ostja juhatuse liige AT kinnitas, et on tutvunud hageja raamatupidamisdokumentatsiooniga ega oma kostja I tegevuse suhtes hageja juhatuse liikmena mistahes pretensioone. Kostja I andis hageja osa müümisel AT-le ja kostjale II üle hageja raamatupidamisdokumentatsiooni.
21.Kostja I kasutas perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011 hageja pangakontolt välja võetud sularaha 24 725 eurot hageja huvides ja igapäevase majandustegevuse raames. Hageja võttis KL Partnersilt aastal 2009 laenu suurusjärgus 7,5 miljonit Eesti krooni majandustegevuse finantseerimiseks. Poolte vahel sõlmiti nii kirjalikud kui ka suulised laenulepingud. Kostjal I on säilinud kirjalik laenulepingu raamleping, mille kohaselt andis KL Partners hagejale laenu 6 miljonit krooni. Kostjale I teadaolevalt ei teinud KL Partners laenu väljamakseid ühes osas, vaid vastavalt hageja vajadustele osade kaupa. KL Parners soovis saada laenu tagasimakseid ka sularahas. Seega kasutas kostja I hageja arveldusarvelt väljavõetud sularaha laenukohustuste täitmiseks KL Parnersi ees. Pooled fikseerisid sularaha üleandmise.
22.Kostja I tegi 04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande 15 977,91 eurot selgitusega “lühiajalise laenu tagasimakse”. Kostja I maksis hageja nimel enda isiklikule kontole tagasi omanikuna antud laenu. Kostja andis hagejale korduvalt sularahas laenu, finantseerimaks igapäevast majandustegevust. Nimetatud laenud fikseeris kostja I kassa sissetuleku orderitena.
23.Kostja I andis hageja nimel aastal 2011 erinevatele äriühingutele laenu. Hageja andis 19.05.2011 laenu 10 000 eurot Rävala Kinnisvara OÜ-le ning 29.06.2011 ja 30.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le 8500 eurot. Nii Rävala Kinnisvara OÜ kui ka Silveralteks Grupp OÜ juhatuse liikmeks oli YY ehk kostja II. Hageja andis nimetatud ettevõtetele laenu laenulepingu alusel. Pärast hageja osa müüki lõppesid kostja volitused hageja juhatuse liikmena, mistõttu ta ei tegelenud enam laenude tagasinõudmisega.
24.Kostja I tegi 29.07.2011 makse 5000 eurot Sertinees OÜ-le (praegu Rae Invest OÜ) üüri tasumiseks. Sertinees OÜ-le kuulus äriruum aadressil Jõe tn 3, Tallinn, kus toimus hageja tegelik majandustegevus. Hageja üüris Sertinees OÜ-lt kontoripinda.
25.Kostja I maksis aastal 2011 KL Partnersile viiel korral tagasi laenulepingu alusel antud laenu, kokku 56 400 eurot.
26.KL Partners ütles 16.10.2016 üles suulise laenulepingu, mille alusel andis KL Partners hagejale laenu 1 500 000 krooni ja palus hagejal tagastamata laenusumma koos intressidega tagastada. Hagejale esitati pankrotihoiatus. Hageja on vastuses pankrotihoiatusele märkinud, et ta on enda kohustused KL Partnersi ees täitnud. Vastuses on loetletud ka kostja poolt sooritatud maksed, mille kohaselt maksis hageja laenu tagasi. Pankrotihoiatuse vastuses pidas hageja KL Partnersile tehtud makseid põhjendatuks, märkides muuhulgas, et hageja laenulepingust tulenev raha tagasimaksmise kohustus on KL Partnersi ees täidetud.
27.Kostja I tegi 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le makse 50 000 eurot selgitusega “vastavalt kokkuleppele”. Kostja I vähendas nimetatud maksega kokkuleppel KL Partnersiga hageja kohustusi KL Partnersi ees. Kostja I tegi 21.06.2011 hageja nimel makse 2530 eurot Barrel Grupp OÜ-le, selgitusega “arve nr 57” ja 04.08.2011 makse 3000 eurot
Kamex Puit OÜ-le selgitusega “tasumine vastavalt kokkuleppele” hageja igapäevase majandustegevuse raames ning hageja huvides.
28.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II ei rikkunud äriühingu juhatuse liikme kohustusi ega tekitanud hagejale kahju. Kostjale II etteheidetud pangaülekannete tegemisega vähendas kostja hageja kohustusi KL Partners ees. Hageja ja KL Partners sõlmisid 25.09.2009 laenulepingu raamlepingu, mille kohaselt oli hagejal õigus saada KL Partnersilt laenu kokku 6 000 000 Eesti krooni, intressiga 12 % aastas. Lepinguga võttis KL Partners endale kohustuse leida hageja äritegevusele rahastus. Laenusummat ei maksnud KL Partners välja koheselt, vaid osade kaupa ja vastavalt hageja äritegevuse finantseerimise vajadustele. Samuti ei andnud tervet laenusummat KL Partners ise, vaid KL Partnersi asemel ja korraldusel andsid hagejale laenulepingu alusel laenu ka KL Partnersiga partnerluses olevad äriühingud. Näiteks 30.09.2009 kandis KL Partnersi korraldusel Reinart Invest OÜ hagejale laenuna üle 1 200 000 krooni ja 02.10.2009 800 000 krooni. KL Partners kandis hagejale laenu üle ka isiklikult, nt 16.10.2009 kandis KL Partners hagejale laenuna üle 500 000 krooni, 24.11.2009 100 000 krooni ja 29.11.2009 50 000 krooni.
29.Täiendavalt sõlmiti hageja ja KL Partners vahel 02.10.2009 tähtajatu suuline laenuleping, mille alusel kandis KL Partners 02.10.2009 hagejale laenuna 1 500 000 krooni. Hageja reaalsete kohustuste maht KL Partnersi ees oli suurusjärgus 7 miljonit krooni. Kuivõrd hagejal olid rahalised kohustused KL Partners ees, mis tulenesid laenust, siis ei saa laenu tagasimaksete sooritamist pidada äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkuvaks käitumiseks. Igapäevases majanduskäibes on igati normaalne, et osapooled täidavad lepinguga võetud kohustusi. Kostja II vähendas maksega Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le kohustusi KL Partnersi ees kokkuleppel KL Partnersiga.
30.Eelnevalt viidatud suulise tähtajatu laenulepingu ütles KL Partners 16.10.2016 üles ja palus hagejal tagastada tagastamata laenusumma koos intressidega. Hageja asus seisukohale, et ta on enda kohustused KL Partners ees täitnud, viidates muuhulgas ka kostja II tehtud pangaülekannetele. Vastuses OÜ-le Dintorente pidas hageja KL Partnersile tehtud makseid põhjendatuks, leides, et hageja laenulepingust tulenev raha tagasimaksmise kohustus on KL Partnersi ees täidetud. Käesolevas menetluses leiab hageja, et maksed on tehtud õigusliku aluseta. Kostja II hinnangul tõendab hageja käitumine, et ta oli enne hagiavalduse esitamist teadlik, mille alusel kostja II pangaülekandeid tegi ja võlgnevust vähendas. Hageja käitub pahatahtlikult.
31.Kostja II tegi sügisel 2011 hageja arveldusarvetelt sularaha väljavõtteid 25 925 eurot. Kostja II kasutas sularaha hageja huvides. KL Partnersi soovil ja ühisel kokkuleppel tegi kostja II KL Partnersile laenu tagasimakseid ka sularahas. Kokku vähendas kostja II hageja laenukohustust 25 925 euro võrra. KL Partners toonane juhatuse liige on seda kinnitanud. Esimese astme kohtu otsus
32.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
33.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja I oli hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni 18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 ning perioodil 30.11.2009 kuni 01.10.2011 oli kostja I hageja omanik. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni 13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015. Kostjad on teinud hageja nimel hagiavalduses esile toodud perioodidel SEB Panga ja Nordea Panga pangakontodelt endale ja kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud välja sularaha.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tegid maksed õigusliku aluseta, rikkudes juhatuse liikme kohustusi, ja tekitasid sellega hagejale kahju haginõude ulatuses.
35.Tartu Maakohtu 03.11.2014 kohtumäärusest nähtub, et 03.11.2014 algatati hageja likvideerimismenetlus ja 31.08.2015 kohtumäärusest nähtub, et kostja II kutsuti likvideerija kohalt tagasi ja määrati uus likvideerija.
36.Kostjatele 15.01.2016 saadetud järelepärimiste ja nõudekirjaga on tõendatud, et hageja nõudis kostjatelt selgitusi pangakontodelt tehtud maksete ja sularaha maksete kohta. Kostjate väitel ei ole nad järelepärimisi kätte saanud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid järelepärimiste kostjatele kättetoimetamise kohta.
37.Äriregistri väljavõtetest nähtub, et kostja II oli KL Partnersi juhatuse liige 26.10.2004 kuni 11.02.2010 ja osanik 14.10.2004 kuni 07.07.2008 ning alates 28.05.2014, mis osaliselt langeb kokku hageja likvideerijaks oleku ajaga, kuid mitte ülekannete ja sularaha väljavõtete tegemise ajaga.
38.KL Partnersi ja hageja vahel 25.09.2009 sõlmitud laenulepingu koopiast nähtub, et laenuleping sõlmiti 6 miljoni Eesti krooni hagejale laenamiseks, intressiga 12% aastas.
39.SEB Panga pangakonto väljavõtte kohaselt kandis Reinart Invest OÜ 30.09.2009 hageja kontole 1,2 miljonit Eesti krooni ja 02.10.2009 800 000 Eesti krooni. Reinart Invest OÜ juhatuse liikme KU kinnituskirjaga on tõendatud, et Reinart Invest OÜ andis 30.09.2009 KL Partnersile laenu 2 miljonit Eesti krooni, mille ta kandis KL Partnersi juhiste kohaselt üle hagejale kahe maksena 30.09.2009 ja 02.10.2009. Antud kinnituskiri vastab Reinart Invest OÜ maksekorraldustele selgitustega „laen“.
40.SEB Panga pangakonto väljavõttega ja SEB maksekorraldusega on tõendatud, et KL Partners kandis 02.10.2009 hagejale üle laenu 1,5 miljonit Eesti krooni. SEB Panga maksekorraldusega on tõendatud, et 16.10.2009 kandis KL Partners hagejale laenuna üle 500 000 Eesti krooni ja 24.11.2009 100 000 Eesti krooni. KL Partnersi laenulepingu ülesütlemise avaldusest nähtuvalt ütles KL Partners üles suulise lepingu, millega kanti hagejale üle 1,5 miljonit Eesti krooni ja sooviti laenu tagastamist. Hageja vastusest ülesütlemise avaldusele nähtub, et ta ei tunnistanud kohustust KL Partners ees ja et pankadelt saadud info kohaselt tegi hageja KL Partnersile pärast 02.10.2009 pangaülekandeid kokku 2 526 216,21 Eesti krooni eest ehk suuremas summas, kui on nõue hageja vastu ning et hageja ei saanud kostja II käest raamatupidamisdokumente.
41.KL Partnersi juhatuse liikme KL kinnituskiri tõendab, et kostja II maksis perioodil 30.09.2011 kuni 30.11.2011 hageja nimel KL Partnersi kassasse laenu tagasi kokku 25 925 eurot.
42.18.01.2016 pankrotihoiatusest nähtuvalt teatas OÜ Dintorente hagejale KL Partners OÜ nõude 1,5 miljonit krooni (95 867,47 eurot) koos kõrvalnõuetega loovutamisest OÜ-le Dintorente ja tegi pankrotihoiatuse. 18.03.2016 vastusega OÜ Dintorente pankrotihoiatusele on tõendatud, et hageja tunnistas SEB Panga kontolt laenu tagasimaksete tegemist KL Partnersile kokku 120 173,76 euro eest ja Nordea Panga kontodelt laenu tagasimaksete tegemist KL Partnersile kokku 41 286,26 euro eest. Seega on hageja käitumine vastuoluline, sest enne käesoleva hagi esitamist kohtusse avaldas ta, et KL Partnersile tehtud maksed on laenu tagasimaksed, aga käesolevas asjas on ta seisukohal, et maksed on tehtud õigusliku aluseta ja tekitanud hagejale kahju.
43.KL Partners juhatuse liikme KL kinnituskiri tõendab, et hageja tasus 11 000 eurot 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le KL Partnersi korraldusel, mille tulemusena vähenes KL Partnersi nõue hageja vastu.
44.Hageja ei tõendanud hagiavalduse asjaolusid, mille kohaselt tegid kostjad makseid õigusliku aluseta, vaid maksed on tehtud lepinguliste suhete täitmiseks, mida ka hageja ise on enne hagi kohtusse esitamist kinnitanud. Järelikult ei ole kostjate vastu esitatud hagi põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Apellatsioonkaebus
45.Hageja palub võtta vastu hagist loobumise kostja I vastu 56 400 euro ulatuses ja kostja II vastu 42 875 euro ulatuses ning teha ülejäänud nõude osas uus otsus, millega mõista kostjalt I hageja kasuks välja 119 732,91 eurot, viivis 119 732,91 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse kohtule esitamisest kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras ning kostjalt II 36 925 eurot, viivis 36 925 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse kohtule esitamisest kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
46.Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ning jättis hageja väited ja tõendid arvestamata. Kohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, leides, et hageja kohustus on tõendada, et maksetel ei olnud õiguslikku alust. Hagejal ei olnud võimalik tõendada negatiivselt asjaolu.
47.Hageja esitas hageja ja KL Partners 25.09.2009 laenulepingule 22.06.2016 menetlusdokumendis TsMS § 277 lg 1 kohase võltsituse vastuväite, mille maakohus jättis tähelepanuta, sh jättis kohus tähelepanuta vastuväite põhistused. KL Partners tegi hagejale alates 02.10.2009 kuni 24.11.2009 makseid 134 214,46 euro suuruses summas ja perioodil 25.01.2010 kuni 21.12.2010 161 460,40 euro suuruses summas. Kuigi laenusuhe ei leidnud tõendamist, siis on hageja laenu tagastanud. Vaatamata sellele loobub hageja menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes KL Partnersile tehtud maksetega seonduvast hagist täies ulatuses.
48.Kohus tuvastas ebaõigesti, et KL Partners andis hagejale laenu Reinart Invest OÜ kaudu 127 823,29 euro suuruses summas. Kohus tuvastas selle KU kinnituskirja alusel, milles KU seda väidet kinnitab. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, mille kohaselt ei ole KU kinnituskiri usaldusväärne tõend, sest kinnituskirja .doc tekstifailist nähtub, et dokumendi koostas Kaido (kostja II) ja seda muutis viimasena KL. Lisaks sellele, et dokument ei ole koostatud selle allkirjastanud isiku poolt, ei ole eluliselt usutav, et KL Partners võttis Reinart Invest OÜ-lt laenu selleks, et see omakorda hagejale välja maksta. Kui viidatud kokkulepped ka tegelikkuses eksisteeriksid, siis oleks selle kohta säilinud muid dokumentaalseid tõendeid.
49.Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja on ühelt poolt laenusuhte olemasolu jaatanud, kuid teiselt poolt on vastuoluliselt laenusuhte olemasolu kohtumenetluses eitanud. Hageja vaidles vastu Dintorente OÜ pankrotihoiatusele, milles esitati hageja vastu väidetav laenu tagastamise nõue, mille aluseks olid KL Partnersi poolt hagejale tehtud pangaülekanded. Kostja II ei andnud likvideerijale üle hageja raamatupidamist, mistõttu ei ole likvideerijal olnud võimalik tõsikindlalt laenusuhte olemasolu tuvastada. Vaatamata sellele tuvastas likvideerija hageja pangakontode väljavõtetelt, et hageja tegi KL Partnersile enam makseid, kui KL Partners hagejale. Sellest tulenevalt esitas hageja pankrotihoiatusele vastuväite, mille kohaselt ei saa Dintorente OÜ-l laenunõuet olla, sest pooltevaheliste maksete saldo on hageja kasuks suurem. Pankrotiavaldusega Dintorente OÜ kohtu poole ei pöördunud.
50.Kohtu järeldus, mille kohaselt on kõik hagi aluseks olevad maksed tehtud KL Partnersile väidetavalt hagejale antud laenu tagastamiseks, on meelevaldne ega põhine tõenditel. Väljamaksetel puudub tõendatud seos hageja ja KL Partnersi väidetava laenusuhtega. Seda eriti olukorras, kus hageja on laenusuhte olemasolu korral laenu tagastanud.
51.Maakohus ei ole otsuses kostja I 31.03.2011 kuni 24.09.2011 maksetega seonduvat analüüsinud ega selgitanud, millistele tõendile tuginedes loeb kohus tõendatuks kostja I väite, et ta kasutas sularaha KL Partners kassasse maksmiseks.
52.Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt võetud 24 360 eurot ja 365 eurot kasutati hageja majandustegevuses. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult sularaha võtmisega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Kostja I väited sularahas laenu tasumise kohta ei ole usutavad. Hageja vastavad selgitused ja tõendid jättis kohus tähelepanuta. Umbes 25 000 euro sularahas käitlemine ei kuulu äriühingu igapäevase majandustegevuse alla. Kostja I ei põhjendanud, miks ta tagastas laenu sularahas, mitte pangaülekandega. Kui kostja I oleks sularahas hageja nimel laenu tagastanud, siis oleks see dokumentaalselt tõendatav. Vastupidist kinnitab aga KL Partnersi 2011. aasta majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt oli ettevõtte kassas 2010. aasta lõpus 1 euro ja 2011. aasta lõpus 41 eurot. Majandusaasta aruandest nähtuvalt ei olnud KL Partners äriühing, mis kasutas enda igapäevases majandusetegevuses sularaha, mistõttu ei ole usutav ka laenu tasumine sularahas kostja I poolt viidatud summades.
53.Kostja I ei tõendanud, et ta andis hagejale omanikulaenu 15 977,91 eurot seonduvalt hageja majandustegevusega. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult endale pangaülekande tegemisega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Maakohus ei ole otsuses 04.07.2011 pangaülekandega seonduvat analüüsinud ega selgitanud, millise tõendi või faktiväite pinnalt kohus leidis, et makse tehti õiguslikul alusel. Maakohus seostas kõik hagi aluseks olevad maksed KL Partnersi väidetava laenusuhtega, kuid 04.07.2011 pangaülekande osas ei ole menetlusosalised väitnud, et tegemist on KL Partnersi ja hageja vahelise laenusuhtega seotud pangaülekandega. Maakohtu otsus ei põhine 04.07.2011 pangaülekande osas poolte poolt esitatud faktiväidetel ega tõenditel.
54.Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt tehtud ülekanded Rävala Kinnisvara OÜ-le ja Silveralteks Grupp OÜ-le olid tehtud seonduvalt hageja majandustegevusega. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandatele isikutele tehtud ülekannetega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud Rävala Kinnisvara OÜ-le ja Silveralteks Grupp OÜ-le tehtud maksetega seonduvaid etteheited. Samuti ei nähtu otsusest, milliste tõendite pinnalt järeldas maakohus, et tegemist oli õiguslikul alusel tehtud maksetega. Silveralteks Grupp OÜ oli kostja II omandis ja kustutati registrist 05.09.2012 ning Rävala Kinnisvara OÜ oli samuti kostja II omandis Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ja KL Partners Assets OÜ kaudu. Ei ole usutav, et kostja I andis kostja II omandis olevale registrist kustutatavale Silveralteks Grupp OÜ-le hageja majandustegevuse raames laenu. Samuti ei ole usutav väide Rävala Kinnsivara OÜ-le laenu andmise kohta. Kui tegemist oleks olnud reaalse laenusuhtega, oleks laen tagastatud või seda oleks vähemalt nõutud.
55.Sertinees OÜ-le tehtud pangaülekannet ja sellega seonduvat ei ole maakohus otsuses analüüsinud. Otsust lugedes jääb selgusetuks, millistele tõenditele või faktiväidetele tuginedes leidis kohus, et Sertinees OÜ-le tehtud ülekandel oli õiguslik alus. Kostja I seda ei tõendanud. Väide üüri tasumise kohta ei ole usutav, sest üürisuhet oleks võimalik tõendada üürilepinguga. Samuti ei ole usutav, et üüri tasuti 5000 euro suuruse ühekordse maksega, maksekorralduse kirjeldusega „arveldus“. Tegemist oli juhatuse liikme poolt
äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja I tekitas hagejale kahju.
56.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.06.2011 tegi kostja I Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le 50 000 euro suuruse makse. Maakohus ei ole eeltoodud maksega seonduvaid asjaolusid analüüsinud. Maakohus ei viidanud tõenditele, mille pinnalt ta järeldas, et tegemist oli õigusliku alusega pangaülekandega. Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt tehtud ülekandel Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le oli õiguslik alus. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja I tekitas hagejale kahju.
57.Maakohus ei analüüsinud otsuses Barrel Grupp OÜ-le ja Kamex Puit OÜ-le tehtud pangaülekandeid. Kostja I ei tõendanud, et ülekannetel oli õiguslik alus. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandatele isikutele tehtud ülekannetega, millega kostja I tekitas hagejale kahju.
58.Kostja I tõendamiskoormis on tõendada, et talle etteheidetavatel maksetel oli õiguslik alus, sest hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Maakohus jättis hageja väited tähelepanuta. Hagi kostja I vastu tuleb rahuldada ulatuses, milles hageja hagist ei loobu, sest kostja I ei tõendanud talle etteheidetavate rahaliste soorituste õiguslikku alust.
59.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited KL kinnituskirja ebausaldusväärsuse kohta. KL kinnituskiri ei tõenda, et 18.10.2011 maksel Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le oli õiguslik alus. Apellandi seisukohtade kohaselt ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, sest kinnituskirja .doc failist nähtuvalt on kirja koostanud kasutaja „Kaido“ (ehk kostja II). Kostja II on koostöös KL-ga tekitanud kinnituskirja näol endale sobiva tõendi. Kui ka tegelikkuses oleksid KL Partnersi, hageja ja kolmandate isikute vahel eksisteerinud võlasuhted, siis oleks nende kohta jäänud maha dokumentaalsed tõendid. Kostja II väited ei ole usutavad põhjusel, et tema ainus tõendiallikas on temaga tihedalt seotud isik KL (asjaolus, et KL ja kostja II on äripartnerid ning omavahel tihedalt seotud isikud, puudub poolte vahel vaidlus). Kostja II ei tõendanud 28.10.2011 makse õiguslikku alust. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja II tekitas hagejale kahju.
60.Kostja II ei tõendanud sularahamaksete väidetavaks aluseks oleva laenusuhte olemasolu ega ka seda, et ta täitis sularahaga hageja kohustusi. See ei ole ka usutav. Nagu kostja I, ei ole ka kostja II selgitanud, mis põhjustel toimus KL Partnersile väidetava laenu tagastamine sularahas. Maakohus luges kostja II väited laenukohustuse täitmisest KL Partnersi ees tõendatuks KL 01.06.2016 kinnituskirja pinnalt. Kinnituskiri sularaha hageja huvides kasutamist ei tõenda ja maakohus jättis tähelepanuta hageja väited kinnituskirja ebausaldusväärsuse kohta.
61.Ka vaidluse all oleva kinnituskirja puhul on .doc tekstifailist näha, et kinnituse on koostanud kostja II. Samuti ei ole usutav, et KL mäletab 5 aasta tagust perioodi sellise täpsusega, et suudab 11 erineva kuupäeva ja kuupäevale vastava rahasumma (summad 35 – 2000 eurot) puhul kinnitada, et nendel konkreetsetel kuupäevadel tagastas kostja II hageja nimel sularahas KL Partnersi kassasse laenu. Kui KL kontrollis enne kinnituskirja andmist nt KL Partnersi raamatupidamise dokumentatsioonist maksete kuupäevad ja summad üle, siis oleks kostjal II võimalik esitada kohtule tõendina dokumendid, mis on KL kinnituskirja aluseks.
62.Kostja II ei tõendanud sularaha väljavõtmiste õiguslikku alust ja seda, et sularaha kasutati hageja majandustegevuses. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult sularaha võtmisega, millega kostja II tekitas hagejale kahju.
Vastused apellatsioonkaebusele
63.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, aga leiab, et asja saab lahendada apellatsioonimenetluses, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I leiab, et maakohus rikkus tema vastu esitatud nõuet lahendades oluliselt menetlusõiguse norme.
64.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
65.Hageja esitas apellatsioonkaebuses avalduse hagist osalise loobumine kohta. XX suhtes loobus hageja 56 400 euro suurusest nõudest ja YY suhtes 42 875 euro suurusest nõudest.
66.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 esimese lause järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 teise lause alusel vastu võtta, maakohtu otsus nende nõuete rahuldamata jätmise kohta tühistada ja asja menetlus loobutud nõuete osas lõpetada otsust tegemata. Loobutud nõuete osas tuleb kostjate menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
67.Pärast osalist hagist loobumist on hageja nõude suuruseks kostja I vastu 119 732,91 eurot ja selle summaga seonduv viivisenõue ning kostja II vastu 36 925 eurot ja sellega seonduv viivisenõue. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega jäeti eelnimetatud nõuded rahuldamata.
68.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jättaTsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu 36 925 euro ja viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 5 alusel osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu 119 732,91 euro ja viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
69.Hageja nõue kostjate vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
70.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
71.Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-15, p 13, nr 3-2-1-197-13, p 14).
72.Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb eelnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ning kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja ringkonnakohtu hinnangul viis see osaliselt ebaõige otsuse tegemiseni.
73.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I oli hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni 18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 ning perioodil 30.11.2009 kuni 01.10.2011 oli kostja I hageja omanik. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni 13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjad on teinud hageja nimel hagiavalduses esile toodud perioodidel SEB Panga ja Nordea Panga pangakontodelt endale ja kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud välja sularaha. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostjad tegid makseid ja kasutasid väljavõetud sularaha hageja huvides.
74.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja 36 925 euro suurust nõuet kostja II vastu. Selle nõude aluseks on asjaolu, et kostja II võttis hageja SEB pangakontolt välja sularaha 1500 eurot 22.11.2011 ja 8000 eurot 10.11.2011, kokku 9500 eurot ja perioodil 30.09.2011 kuni 29.11.2011 sularaha kogusummas 16 425 eurot järgmiselt: 2000 eurot 30.09.2011; 1200 eurot 03.10.2011; 1000 eurot 25.10.2011; 3000 eurot 28.10.2011; 3000 eurot 10.11.2011; 3000 eurot 17.11.2011; 35 eurot 20.11.2011; 2960 eurot 22.11.2011; 230 eurot 30.11.2011. Seega võttis kostja hageja pangakontolt välja sularaha kokku 25 925 eurot, mida ta ei ole hagejale tagastanud. Samuti on nõude aluseks asjaolu, et kostja II tegi 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le makse 11 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“.
75.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendite alusel õigesti, et hageja ja KL Partners vahel oli laenusuhe. Tõendatud on asjaolu, et Reinart Invest OÜ andis 30.09.2009 KL Partnersile laenu 2 miljonit Eesti krooni, mis kanti KL Partnersi juhiste kohaselt laenuna üle hagejale. KL Partners kandis 02.10.2009 hagejale üle laenu 1,5 miljonit Eesti krooni, 16.10.2009 500 000 Eesti krooni ja 24.11.2009 100 000 Eesti krooni. Seega kokku on KL Partners andnud hagejale tõendite järgi laenu 4 100 000 Eesti krooni ehk 262 037,75 eurot.
76.Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti ka selle, et kostja II maksis perioodil 30.09.2011 kuni 30.11.2011 hageja nimel KL Partnersi kassasse sularahas laenu tagasi kokku 25 925 euro suuruses summas. Nimetatud summa vastab kostja II poolt hageja kontolt välja võetud sularaha kogusummale. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja tasus 11 000 eurot 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le KL Partnersi korraldusel, mille tulemusena vähenes KL Partnersi nõue hageja vastu. Selle ülekande tegi kostja II. Eeltoodust järeldub, et kostja II on täitnud hageja kontolt välja võetud sularaha maksmisega KL Partners kassasse ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le raha ülekandmisega hageja laenu tagastamise kohustust KL Partners ees ja ta ei ole seega hagejale kahju tekitanud. Maakohus jättis hagi kostja II vastu põhjendatult rahuldamata.
77.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja II vastu esitatud nõuet, märgib ringkonnakohus järgmist.
78.Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus ei vastanud hageja väitele 25.06.2009 hageja ja KL Partners vahel sõlmitud laenulepingu võltsituse kohta. Asja juurde on tõendina
esitatud 25.09.2009 kirjalik laenuleping, mille järgi sõlmisid KL Partners laenuandjana ja hageja laenusaajana laenulepingu 6 miljoni Eesti krooni hagejale laenamiseks, intressiga 12% aastas. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel tähtsust, kas hageja sai laenu kirjaliku laenulepingu raames, mille võltsitusele hageja tugineb, või suuliste laenulepingute alusel, sest pangakonto väljavõtetega on tõendatud hageja kontole laenude ülekandmine ja kostja II poolt laenu tagasimaksmine 36 925 euro ulatuses. Kirjaliku laenulepingu võltsitusele (ehtsusele) oleks tulnud hinnang anda juhul, kui lisaks laenu tagastamisele oleks makstud ka kirjaliku lepingu järgset intressi. Tõendite järgi kostja II KL Partnersile intressi ei tasunud.
79.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Reinart Invest OÜ juhatuse liikme KU kinnitus hagejale 2 000 000 krooni laenu ülekandmise kohta vastavalt KL Partners juhistele on ebausaldusväärne tõend. Nimetatud kinnitus on kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et see summa on kantud hageja kontole laenuna (I kd lk 141,142). KU on dokumendi digitaalselt allkirjastanud ja tähtsust ei ole asjaolul, kes selle teksti koostas. Samal põhjusel ei saa ebausaldusäärseks pidada KL kinnituskirju (I kd lk 147, 149). Kui laenu andmine on pangakonto väljavõtetega tõendatud ja selle tagasisaamiseks õigustatud isiku seaduslik esindaja kinnitab hageja poolt laenu tagasimaksmist, ei saa jätta seda tõendit arvestamata seetõttu, et kinnituse andnud isik ja kostja II on äripartnerid ning seotud isikud ning laenu andmise ja tagastamise kohta ei ole esitatud muid dokumentaalseid tõendeid.
80.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, millise sisuga oli OÜ Dintorente poolt hagejale esitatud pankrotihoiatuse ja sellele esitatud hageja vastuse sisu. See, et maakohus pidas eelnimetatud hageja vastuse sisu alusel hageja käitumist vastuoluliseks, ei mõjutanud ringkonnakohtu arvates kostja II suhtes tehtud otsuse lõppjäreldust.
81.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole kostja I vastu esitatud hagi sisuliselt lahendanud. Kohtuotsuse põhjendava osa p-des 25 ja 27 on maakohus andnud hinnangu üksnes kostjat II puudutavatele toimingutele (kostja II poolt KL Partnersile sularahas laenu tagastamine ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le tehtud ülekanne).
82.Kostja I vastu esitatud nõude aluseks olid järgmised asjaolud: 1) ta võttis 16.06.2011 SEB pangakontoris hageja pangakontolt välja 365 eurot ja tegi 04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande summas 15 977,91 eurot; 2) perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011 võttis ta hageja SEB pangakontolt pangakaarti kasutades välja sularaha kogusummas 24 360 eurot; perioodil 19.05.2011 kuni 01.06.2011 tegi hageja Nordea pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus kogusummas 60 000 eurot järgmiselt: 10 000 eurot 19.05.2011 Rävala Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Laen vastavalt kokkuleppele“ ja 50 000 eurot 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le selgitusega „vastavalt kokkuleppele“; 3) perioodil 10.05.2011 kuni 29.09.2011 tegi ta hageja SEB pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus, kogusummas 75 430 eurot järgmiselt: 5000 eurot 10.05.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 10 000 eurot 15.06.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 2530 eurot 21.06.2011 Barrel Grupp OÜ-le selgitusega „arve nr. 57“, 8000 eurot 29.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“, 500 eurot 30.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“, 5000 eurot 29.07.2011 Sertinees OÜ-le selgitusega „arveldus“, 3000 eurot 04.08.2011 Kamex Puit OÜ-le selgitusega „tasumine vastavalt kokkuleppele“, 30 000 eurot 22.08.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 10 000 eurot 29.09.2011
83.Maakohus on otsuse p-s 29 üksnes üldsõnaliselt märkinud, et tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduse asjaolusid, mille kohaselt on kostjad teinud makseid õigusliku aluseta, maksed on tehtud lepinguliste suhete täitmiseks ning hageja nõuded kostjate I ja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus ei ole andnud hinnangut ühelegi kostja I poolt tehtud toimingule või ülekandele. Otsuses ei ole märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel tegi kohus järelduse, et kõik eelnimetatud kostja I tehtud toimingud ja ülekanded on tehtud õiguslikul alusel ning millised need alused on.
84.Kuna kostja I vastu esitatud hagi on sisuliselt lahendamata, tuleb tema kohta tehtud maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada, sest ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, st ise lahendada maakohtu poolt lahendamata jäetud nõuet.
85.Kuna kostja II osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad kostja II apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel maakohtu poolt pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
86.Kostja I suhtes edasi menetletava nõude lahendamisega seonduvate menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.