Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2018, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-17687
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi P. J. vastu võla, intressi ja viiviste nõudes kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e- post: [email protected]); Kostja: P. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja esindaja riigi õigusabi korras: v.adv. Aare Kaldma, e-post: [email protected]
Viimase kohtuistungi toimumise 24.04.2018 aeg
I. Kinnitada PlusPlus Capital AS-i (hageja) ja P. J. (kostja, koos nimetatud pooled) 24.04.2018 kohtuistungil kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.Kostja tasub põhisumma 6824,13 eurot, intressid 370,14 eurot, viivise nõue 2068,73 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120,00 eurot, kõik kokku 9683,00 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPalus Capital AS-i arveldusarvele EE08 2200 2210 5332 0710 Swedbank AS-is, viitenumbriga 24209463 järgmise maksegraafiku järgi: Tasumise aeg Võlgnevus Kuumakse Võla jääk
Tasumise aeg Võlgnevus Kuumakse Võla jääk
Tasumise aeg Võlgnevus
Kuumakse 180,00 180,00 180,00 180,00 180,00 683,00
Võla jääk 1403,00 1223,00 1043,00 863,00 683,00 0,00
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust ning kõigist menetluse lõpetamise ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv 300,00 eurot. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Seega ei saa määrust vaidlustada määruskaebuse esitamise korras. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt sõlmitud kompromisslepingule. Tartu Maakohtu 22.01.2018 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses ühe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Kostja taotles, et kohus vabastaks ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja selgitas, et vabanes kinnipidamisasutusest ja tema sissetuleku suuruseks on töötukaasa poolt makstav toetus 140 eurot. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, seoses kompromissi sõlmimisega ja arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda, on õiglane vabastada ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.