Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Pankrotimenetluse asjaolud

PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning esitama vastava aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt PankrS § 158 lg 3 esitas haldur maakohtule aruande. Margot Roosi (edaspidi ka võlgnik) on sündinud 03.06.1969.a., isikukood 36906035228, elukoht: Näpi tee 16-14, Sõmeru vald, 44305 Lääne-Viru maakond, kontakttelefon: 53982904.

Töökoht: Töötu. Ametilt pottsepp (kutsetunnistus nr 079732). Igakuine sissetulek: Hooajatööd. Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus isikuga H. R (ik xxxx) alates 23.02.1991.a. Järeltulijad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks täisealist last: K. R (ik xxxx), K. R (ik xxxx). Võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid pankrotivarast, kuna pankrotivara puudub. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu on tasunud deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks PankrS § 30 alusel kokku 2 800 eurot.- (1 000.eurot 13.12.2016.a., 800.- eurot 10.02.2017.a. ja 1 000.- eurot 31.10.2017.a.), mis vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 6 on pankrotimenetluse kuluks. 22.02.2017.a.- pankrotimäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok ́i töötasu summas 816.- eurot (sh käibemaks) ning mõistetud ajutise halduri tasu hüvitisena välja võlausaldaja poolt makstud kohtudeposiidist. Deposiidi arvelt on võimalik rahuldada halduri tasu ning ülejäänud deposiit tagastada. Halduri ja ajutise halduri tasuks välja makstud deposiidi osas ei ole pankrotivara puudumisel võimalik väljamakset teha, mistõttu esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PankrS § 158 lg 1 alusel (puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks). 20.06.2017.a. toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 3 võlanõuet kogusummas 21 657,58 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 3 võlanõuet kogusummas 21 657,58 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – PankrS § 153 lg 2 sätestatud ulatuses Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 21 657,58 eurot järgmiselt: Nõude esitaja

Nõude summa 20 680,31 eurot 545,25 eurot 432,02 eurot

III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.

Pankrotihaldur esitas 22.06.2017.a. Viru Maakohtule jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 26.07.2017.a. kohtumäärusega. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku sissetulekute ebastabiilsuse ja hooajalisuse tõttu ei suuda võlgnik tasuda kohustusi. Võlgnikul on peamise kohustusena tasumata riigimaksud Maksu- ja Tolliameti ees. Maksejõuetuse lõpliku väljakujunemise ajaks võib pidada 2013.a., mil Maksu- ja Tolliamet edastas nõude sissenõudmiseks kohtutäiturile Kersti Vilbo kokku 12 täitmisavaldust. Võlgnik on Viru Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning on esitanud pankrotihaldurile nõusoleku asumaks ise enda usaldusisikuks. 20.06.2017.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, kus oli päevakorras usaldusisiku nimetamine võlgnikule, võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei esitanud. Pankrotihaldur palub:

Maakohus leiab, et on tuvastamist leidnud asjaolu, et pankrotivarast ei jätku edaspidiselt pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Pankrotihaldur ja võlgnik Margot Roosi ning võlausaldaja MTA esindaja on ära kuulatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 27.03.2018.a.

Võlgadest vabastamise menetluse algatamine

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172. Usaldusisik (1) Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. (2) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5) Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. (6) Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Taotluse kohaselt on Pankrotimenetlus Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud 11 kuud, selle aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 1,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine - 0,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine -1,5 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 1,5 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 6) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 2 tundi 7) Kohtuistung 12.10.2017.a. – 1 tund 8) Suhtlemine võlgnikuga ja täiendava taotluse esitamine kohtule – 1 tund 9) Võlausaldaja ärikeelu taotlusega tutvumine ja seisukoha esitamine – 1 tund 10) Aruanne ja taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks – 2 tundi 11) Muud pankrotimenetlusega seotud toimingud (sh suhtlus menetlusosalistega) – 1 tund Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 14 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määrata pankrotihaldur Oliver Ennok’i tasuks 14 töötunni eest 1260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1512 eurot.

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu on tasunud deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks PankrS § 30 alusel kokku 2800 eurot (1000 eurot 13.12.2016.a., 800 eurot 10.02.2017.a. ja 1000 eurot 31.10.2017.a.).

PankrS § 65 ja 23 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Tasu suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur

esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, ning juhindudes PankrS §-dest 30, 65 ja § 23 palutakse kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1512 eurot, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, arveldusarvele nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank) kasuks. Tasu maksta välja kohtu deposiitkontolt võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, registrikood 11028941, arveldusarvele nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank. Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub võlausaldajale 472.- eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.