Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolude kirjeldus

RIITO Ehituse AS (võlgnik) esitas 16.02.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks, paludes välja kuulutada äriühingu pankrot. Juhatuse hinnangul ei suuda äriühing rahuldada võlausaldajate nõudeid, ettevõtte vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (tl 1-10, pöördel). 22.02.2018 määrusega võttis kohus RIITO Ehituse AS-i avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Peeter Sepper ́i. 09.03.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande (tl 22-26, pöördel). 12.03.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik oli seisukohal, et haldur on aruandes märkinud, et RIITO Ehituse AS maksejõuetus ilmnes 2016. aastal ja sellega seoses oleks pidanud sel aastal esitama ka pankrotiavalduse. 2016. aasta lõpus 06. detsembril algatati saneerimismenetlus. Saneerimiskava hääletamine lõppes 31.01.2017 ja kohtule esitati saneerimiskava kinnitamiseks 06. veebruaril 2017. Loogiliselt võttes ei saanud olla välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ainuüksi see, et võlgnik esitas saneerimisavalduse, oli juhtimisviga. Tegemist ei ole raske juhtimisveaga. Ajutine haldur märkis kohtuistungil, et maksejõuetus kujunes välja 2016. aasta lõpuks ja nõustus võlgniku seisukohaga, et raske juhtimisviga ei ole seotud saneerimisavalduse esitamisega.

13.03.2018 määrusega tegi kohus ettepaneku RIITO Ehituse AS-i pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 900 eurot hiljemalt 02.04.2018 Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud kontole. 02.04.2018 tasus Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks 3 900 eurot (tl 46). II

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on välja kujunenud RIITO Ehituse AS-i maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 4 mõttes. Vara pankrotivarasse tagasivõtmise ja -nõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Võlgnik tegeles avalike hoonete ehitamise ja remondiga peatöövõtu korras, konkureerides avalikel hangetel. Vaatamata müügitulu kasvule 2015. aastal vähenes brutokasum ligi viiendiku võrra. Selle põhjuseks peab võlgnik liialt suure arvu ehitusobjektide üheaegset töösse võtmist ja laialivalguvat ehitusgeograafiat. Need tegurid koosmõjus ei võimaldanud tagada kõigi sõlmitud töövõtulepingute majanduslikult edukat täitmist. Võlgniku majandusraskused suurenesid oluliselt 2016. aasta teises pooles. Suurim kahjum tekkis kahest projektist, kus projektimeeskonnad ei suutnud täita tellijate poolt esitatud tavapärasest oluliselt kõrgemaid nõudmisi, mis viis lepingute ülesütlemiseni. Aasta viimases kvartalis lisandusid ebaõnnestumistele veel kaks Tallinna mahukat ehitusprojekti, kus ettevõte ei suutnud mitmete organisatsiooniliste põhjuste kuhjumise tõttu töid lepingus määratud tähtajaks lõpetada ning tellija teatas lepingute ülesütlemisest ja rakendas maksimaalseid rahalisi sanktsioone. Eeldatav kogukahjum ehitustegevusest kujunes sedavõrd suureks, et äriühingu juhatus esitas kohtule saneerimisavalduse. Peale saneerimismenetluse algatamist võlgnik ise majandustegevusega ei tegelenud, töölepingute alusel oli tööl insenertehniline personal, kelle palgad ja riiklikud maksud tasus EVIKO Ehitus OÜ. Majandustegevust finantseeriti OÜ-ga Hermeron 2014. aastal sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenudega (rõhuvas osas, kuid mitte ainult). Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus faktiliselt lõppenud, tööl on üks töötaja. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele. Äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust on võlgnik täitnud kuni 2017. aastani. Võlgniku juhatus on seisukohal, et välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnikul oli keskmiselt 30 töötajat. Töötamise jätkamine ei ole võimalik. Asjaolul, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2016. aasta lõpus, aga pankrotiavaldus esitati 2018. aasta veebruaris 2018, ei täitnud juhatuse liige tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustikuga sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust, mis on raske juhtimisviga. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega: 31.12.14 31.12.2015 31.12.2016 28.02.18 Raha 826 784 563 696

Nõuded ja ettemaksed, 2 569 396 1 410 087 1 252 187 186 200 s.h. ostjatelt laekumata arved 1 228 404 796 543 51 159

Varud (peamiselt lõpetamata toodang) Käibevara kokku Kinnisvarainvesteering (alates 2012.a.) Immateriaalne põhivara Põhivara kokku Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Omakapital Müügitulu Müügitulu kasv Rentaablus Kasum Lühiajaliste kohustuste kattekordaja

786 886

614 372

349 922

3 786 880 2 431 357

2 588 155 2 431 357

1 595 664 2 431 357

228 479,77

82 046 82 046

2 784 386,74 2 757 641

2 431 357 925 752 2 239 336 3 165 088

2 431 357 375 194 1 805 435 2 180 629

2 431 357 388 950 327 288 716 238

466 439 2 586 710 14 617 783 5,9 % 4,0 %

216 408 2 713 637 17 077 073 16,8 % 1,3 % 126 926 1,2

3 054 146 338 683 12 282 191 (-) 28,1 % 1,3 % (-) 2 374 954 1,2

1,2

(-) 2 447 116 1 119 487 (-) 90 % (-) 2 773 216 0,08

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Lühiajaliste kohustuste kattekordaja iseloomustab isiku võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Üldiselt hinnatakse maksevõime heaks, kui tulemus on 1,6-2,0. Vaadeldaval perioodil moodustas võlgniku vastav näitaja 1,2, so võime tasuda likviidsete varade arvel alla 1-aastaseid kohustusi oli nõrk. Võlgnik kajastas bilansis alates faktilise majandustegevuse algusest 2012 kinnisvarainvesteeringut summas 2 431 357 eurot. Arvestades asjaolu, et nimetatud vara ei ole kuulunud võlgnikule, on selle väärtus algusest peale 0 ja bilansis kajastada ei tohi, sest moonutab aktivat. Andmed varade, kohustuste, pandiõiguste ja täitemenetluste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud:  Varad AS Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi

PERH)

Metro Garantiitööd OÜ Swedbank Aktsiaselts LHV Pank AS Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Kokku  Kohustused Võlausaldaja nimi/firma XXXX

Nõue töövõtulepingust

186 199,54

Garantiitööd Arvelduskontod Arvelduskonto Käibemaksu tagastus

51 159,41 95,95 13,57 587,49 238 055,95

Nimetus Põhiosa Puhkuseja töötasu (kohtuvaidlus pooleli)

Tarnijate nõuded Kohustused kokku

41 459,56 2 757 641 2 799 100,50

Pandiõigused puuduvad. Täitemenetlused puuduvad.

Võlgnikul on vara bilansi kohaselt 238 055,95 euro väärtuses. Nõue PERH-i vastu rajaneb töövõtulepingul, mille nimetatu võlgniku rikkumiste tõttu üles ütles. PERH-i esindaja andmete kohaselt on nendel omakorda nõue võlgniku vastu, mis ületab 500 000 eurot, aga nad ei plaani esitada kohtusse hagi põhjusel, et positiivset lahendit ei ole võimalik reaalselt täita võlgnikul varade puudumise tõttu. Eeltoodud asjaoludel on võlgniku kõnealune nõue väärtusetu. Garantiinõue Metro Garantiitööd OÜ vastu ei ole sissenõutav asjaolul, et võlgnik ei täitnud oma kohustust teostada garantiitööd. Käibemaksu ettemaksu tagastamise võimaliku nõude tasaarvestab maksuhaldur 10.03. tekkiva riikliku maksu nõudega. Seega moodustub võlgniku vara pangakontode jäägist summas 109,52 eurot. Kohustused kogusummas vähemalt 2 757 641 eurot on sissenõutavad. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud on järgmised:  ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus 1 858,12 eurot;  raamatupidamis- ja bürooteenus, mis sisaldab kõiki halduri töökoha üürimisega seotud kulusid, ning materjalid 400 eurot;  raamatupidamisdokumentide arhiveerimine ca 600 eurot (täpne hind ei ole teada);  halduri tasu analoogia alusel ajutise pankrotihalduri tasuga ca 10 töötunni eest moodustab 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Prognoositavad kulud kokku ca 3 900 eurot. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnik on esitanud maksejõuetuse põhjusena avaliku sektori riigihangete vähenemisega seotud ehitusturu konkurentsi tihenemise, mis suurendas survet peatöövõtu pakkumiste hindadele, ja mitmete suuremahuliste ehitusprojektide üheaegse ebaõnnestumise 2016. majandusaastate aruannetes 2015. ja 2016. aasta eest toob võlgnik esile asjaolu, et ta tegi vigu peatöövõtulepingute sõlmimisele eelnenud riskianalüüsides. On üldteada asjaolu, et ehituse riigihangetel peatöövõtulepingu saamiseks teevad ehitusettevõtjad väga väikese kasumimarginaaliga või alla omahinna hinnapakkumisi, lootes ette nähtavat kahjumit korvata tellijalt hiljem raha juurdeküsimise või eelarves ettenähtust odavamate materjalide kasutamisega. Olenevat küll tellijast, aga alati need võtted ei vii sihile ja siis peab peatöövõtja oma rahalise reservi abil kahjumi kustutama (võlgniku puhul ei töötanud kirjeldatud taktika näiteks PERH-i hanke puhul). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on järgmised asjaolud:  kasvanud konkurents avaliku sektori tellimuste saamisel surub alla ehitushindu;  võlgnik on teinud avalikel hangetel teadlikult pakkumisi, mis on lõppenud tema jaoks kahjumiga. Viimatinimetatud tegevusega võttis võlgniku juhatuse liige liigseid/põhjendamatuid äririske, mida ei olnud võimalik hilisema tegevusega maandada, so teadvalt rikkus äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust. Eeltoodud asjaolul on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 4 mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2016.

Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Võlgniku pangakonto väljavõtete analüüs osundas asjaolule, et alates 2014. aasta jaanuarist finantseeriti majandustegevust põhiliselt OÜ-lt Hermeron saadud laenudega. Tähelepanuväärne on, et pidevalt toimusid laenude tagasimaksed: suur osa töövõtulepingute alusel saadud rahast kanti laenuandjale peale raha laekumist viivitamatult tagasi ja praktiliselt samas summas, mis tellijatelt laekus. Viimane laenu tagasimakse teostati 08.02.2017. Pankrotimenetluses on oluline selgitada OÜ-ga Hermeron sõlmitud laenulepingu täitmise asjaolud. Käesoleval ajaks on laenukohustused täidetud. On alust arvata, et nimetatud laenuandjat eelistati teiste võlausaldajate ees, kuid rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise perspektiiv vajab sügavamat analüüsi pankrotimenetluse ajal. Ei ole välistatud, et tagasivõitmise nõue on aegunud (§ 113 lg 1 p 2). Võimalikud nõuded aktsionäride vastu esialgsetel andmetel puuduvad. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd kasvanud konkurents avaliku sektori tellimuste saamisel surus alla ehitushindu ning võlgnik tegi avalikel hangetel teadlikult pakkumisi, mis lõppesid tema jaoks kahjumiga ning viimatinimetatud tegevusega võttis võlgniku juhatuse liige liigseid/põhjendamatuid äririske, mida ei olnud võimalik hilisema tegevusega maandada, so teadvalt rikkus äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus 2016. aastat. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.04.2018 kell

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust mõistab ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 1 652,40 eurot ning vajalike kulutuste katteks 205,72 eurot kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. PankrS § 150 lg 1 p-ide 2 ja 5 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. Tasu ja vajalike kulutuste hüvitis tuleb kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ pangakontole. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.