Asjaõigus › Omandiasjad

2-18-1903

ASJAOLUD

Hageja J F esitas 06.02.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse T F vastu ühisomandis osade kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt omandasid pooled abielu kestel korteriomandi asukohaga XXX, Narvas. Kinnistusraamatusse on korteri omanikuna kantud T F. Kuna poolte osad ühisomandis ei ole kindlaks määratud, ei saa hageja oma osa käsutada. Hageja palus hagiavalduses jagada poolte vahel ühine kaasomand – nimelt kindlaks määrata iga kaasomaniku osa 1⁄2 suuruses. Hagiavalduses palus hageja vabastada teda osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus jättis 13.02.2018 hagiavalduse käiguta ja palus nõuet täpsustada. Kohus selgitas, et kui pooled on korteri ühisomanikud, siis tuleks ühisvara jagada ning ei saa kaasomandit lõpetada, kuna poolte vahel ei ole kaasomandit. Hageja esitas hagiavalduse täienduse, milles selgitas, et ühisomand on kaasomandi liik ja palus seetõttu lõpetada poolte ühine kaasomand ja kindlaks määrata kaasomanike osade suurused. Kohus jättis 05.03.2018 hagiavalduse taas käiguta, paludes hagejal nõuet täpsustada. Kohus selgitas taas, et ühisomand ja kaasomand on erinevad õiguslikud institutsioonid, kui poolte vahel ei ole kaasomandit, ei saa hageja ka nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui poolte vahel on ühisvara, tuleks hagejal nõuda ühisvara jagamist, s.h on võimalik ühisvara jagada selliselt, et tekib kaasomand. Kohus selgitas hagejale ka, et hagiavalduses on esitatud kaks nõuet: kaasomandi lõpetamine ja nõusoleku asendamine, mõlemalt nõudelt tuleb tasuda riigilõivu. Hageja esitas 12.03.2018 nõude täpsustuse ning palus tunnistada hageja korteri ühisomanikuks ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse, samuti asendada kostja nõusolek kande tegemiseks. Hageja palus vabastada end osaliselt riigilõivu tasumisest, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töötasu summas 365-550 eurot. Kohus tegi 27.03.2018 hagejale kohtunõude. Kohus leidis, et hageja nõue on endiselt ebaselge, kuna hagi pealkirjaks on osade kindlaksmääramine, hagi resolutsioonis palub aga hageja enda ühisomanikuks tunnistamist. Hagiavalduse põhjendustes on hageja selgitanud, et tema eesmärgiks on oma osa korterist käsutamine. Kohus selgitas kohtunõudes, et esitatud nõudega ei saavuta hageja oma eesmärki, kuna ühisomanikuna ei saa hageja oma osa käsutada (osad ei ole kindlaks määratud). Kohus selgitas hagejale ka, et esitatud nõuetest lähtudes ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata ka tasumisele kuuluvat riigilõivu, kuna ebaselge on hagihind. Kohus andis hagejale tähtaja nõude ja hagihinna täpsustamiseks ning hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus märkis ka, et hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks või hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole tähtajaks nõudeid täpsustanud ega esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust või tasunud riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). 2(4)

2-18-1903 Kohus tuvastas, et korteriomandi asukohaga XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 07.12.2007 asjaõiguslepingu alusel T F. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 2-4 kohaselt ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Hageja lõplikuks nõudeks on jäänud tunnistada teda ühisomanikuks ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse, samuti asendada kostja nõusolek kande tegemiseks. Samas on hageja eesmärgiks hagiavaldusest tulenevalt oma osa käsutamine (kinkida või võõrandada kolmandale isikule). Kohus selgitas viimases kohtunõudes (tlk 102-103), et hageja seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna ühisomandit ei saa ühisomanik käsutada teise omaniku nõusolekuta. Kohus on eelnevalt juba selgitanud ka, et kui kinnisasi on omandatud abielu kestel, on PKS § 14 (siin ja edaspidi perekonnaseadus, mis kehtis abielu lahutamise ajal) lõike 1 kohaselt tegemist ühisvaraga ning seda ka juhul, kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud vaid üks abikaasa. Kinnistusraamatusse omanikuna sisse kandmata jäänud abikaasa võib PKS § 17 lõike 5 alusel nõuda (kuid ei pea nõudma) enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande parandamist, kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest selleks, et ka teine abikaasa saaks kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Seega kande parandamist on iseenesest võimalik nõuda, kuid sellega ei saavuta hageja seatud eesmärki. Hagiavalduse asjaoludest ja nõuetest ei ole selge, kas hageja arvates on korter siiski poolte ühis- või kaasomandis, need omandiliigid on segaselt hagiavalduse tekstis välja toodud. Ühisomanikuks saamisel ei muutu hageja korteri mõttelise osa omanikuks ega saa seda käsutada. Kohus leiab, et esitatud nõudega ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Hageja esitatud menetlusabi taotlus ei vastanud seaduse nõuetele ja kohus on palunud hagejal menetlusabi taotlust täpsustada. Kuna hageja ei ole nõuetekohast menetlusabi taotlust esitanud, tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata TsMS § 186 lg 6 alusel. TsMS § 3401 lg 2 ls I kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata. 3(4)

2-18-1903 Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.