nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Helmeri Indela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta XX avaldus YY suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja avalduse asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 22.02.2017 Harju Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks tähtajaga 3 aastat, mis hõlmab keeldu läheneda avaldajale ja tema elukohale lähemale kui 20 meetrit (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1, TsMS § 544 lg-d 1 ja 2). Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse esitamise põhjuseks on puudutatud isiku vägivaldne käitumine. Avalduse esitamise ajal olid avaldaja ja puudutatud isik abielus. Avaldaja ja puudutatud isiku abielust on sündinud laps CC (käesoleval ajal 6-aastane). Pärast poolte abieluliste suhete lõppu jätkasid abikaasad mõnda aega oma kooselu, kuna avaldaja leidis, et enne, kui abikaasad ei ole lahutatud ja avaldajal ei ole uut elukohta, ei ole tal mõistlik lapsega koos majast välja kolida. Esimene tõsisem kehalise väärkohtlemise episood avaldaja suhtes leidis aset 20.01.2017. Kõnealune intsident jäädvustati nii fotodele kui ka videosalvestisele ning puudutatud isiku suhtes algatati kiriminaalasi.
3.06.02.2107 südaöö paiku leidis puudutatud isiku poolt aset veelgi jõhkram avaldaja kehaline väärkohtlemine. Sellel korral puudutatud isik mitte üksnes ei tõuganud avaldajat vastu teravat serva, tekitades avaldajale sellega valu ja kannatusi, vaid puudutatud isik tungis reaalselt avaldajale kallale, tekitades avaldajale raskeid tervisekahjustusi, seades mh ohtu avaldaja elu. Puudutatud isik võttis ära avaldaja telefoni, mistõttu avaldaja ei saanud kellelegi helistada. 07.02.2017 hommikul lubas puudutatud isik avaldajal koos lapsega majast lahkuda. Avaldaja pöördus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonda (edaspidi EMO), kus tehti kindlaks talle tekitatud kehavigastused. Pärast EMO-s tehtud ülevaatust märkas avaldaja läbi ukse puudutatud isikut, kes oli avaldajale haiglasse järele tulnud. Puudutatud isik ei olnud nõus lahkuma ning haiglapersonal oli sunnitud kutsuma välja turvameeskonna.
4.Alates 07.02.2017 elab avaldaja koos poolte ühise lapsega puudutatud isikust eraldi. Avaldaja on veendunud, et enne poolte ühisest kodust koos lapsega lahkumist aset leidnud vägivallajuhtum, milline on registreeritud ka politseis, ei jää viimaseks. Ka pärast 06.02.2017 südaööl aset leidnud sündmusi ning avaldaja poolt korduvalt esitatud palveid anda avaldajale aega, et sellest kõigest taastuda, ei ole puudutatud isik olnud nõus avaldajast eemale hoidma. Avaldajal on põhjendatud hirm, et puudutatud isik jätkab tema jälitamist ning võimalusel paneb toime uue vägivallateo. Seda kinnitab mh puudutatud isiku manipuleeriv käitumine avaldajaga, tunnistamata seejuures enda tegusid ja nende tõsidust. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on avaldaja nõue lähenemiskeelu kohaldamiseks alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et puudutatud isik on avaldajale tekitanud kehavigastuse, tervist kahjustanud, eraelu puutumatust süstemaatiliselt rikkunud või mingeid muid isikuõigusi rikkunud. Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta seda ei tõenda.
6.Tekstisõnumitest ja avalduse lisades 12-14 olevatest e-kirjast ei nähtu asjaolu, et puudutatud isik oleks avaldajat kehaliselt väärkohelnud või muul viisil tema isikuõigusi rikkunud. Tekstisõnumitest nähtub üksnes asjaolu, et puudutatud isik on olnud tõsiselt mures poolte ühise lapse tervise ja heaolu pärast ning on soovinud avaldajaga suhelda poolte ühise lapsega seonduvalt. Samuti oli puudutatud isikul nii tekstisõnumitest kui ka hagi lisades 12-14 olevatest e-kirjadest nähtuvalt vajalik suhelda avaldajaga tööalastes küsimustes ning e-kirjadest nähtuvalt vajasid erinevad tööalased küsimused kiiret arutamist.
7.Lisaks avaldaja väidete paljasõnalisusele ning mistahes VÕS § 1055 lg 1 kohaste asjaolude puudumisele, ei ole lähenemiskeelu kohaldamine objektiivselt võimalik põhjusel, et pooltel on ühine laps, kelle suhtlemiskorra raames teisele lapsevanemale üleandmiseks peavad pooled paratamatult kohtuma. Avaldajal ja puudutatud isikul on vaja suhelda ühisesse lapsesse puutuvates küsimustes, viibida lapsega seotud üritustel (lasteaia peod, lastevanemate koosolekud jne) ning lapse suhtlemiskorra raames lapse ühelt vanemalt teisele üleandmisel. Lisaks on poolte vahel pooleli nii lapse suhtlemiskorraga seonduv kohtuvaidlus kui ka ühisvara jagamise vaidlus. Ka on pooled K OÜ juhatuse liikmed ning peavad osaühingu juhtimise arutamiseks teineteisega kohtuma ning suhtlema. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht
8.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole antud perekonnaga varem mingit kokkupuudet olnud. Lähenemiskeelu kohaldamine on isikuõigusi oluliselt piirav abinõu. Puudutatud isiku poolne vägivald avaldaja suhtes toimus ühel korral, mis ei anna alust arvata, et vägivaldne käitumine võiks korduda ning avaldaja elu või tervis oleks käesoleval ajal ohus. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks kolmeks aastaks ei ole antud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud. Saue Vallavalitsuse seisukoht
9.Avaldaja väitel on tal puudutatud isiku ees kohutav hirm, tema meelest võib mehe poolt oodata mida iganes ja seetõttu soovib ta lähenemiskeelu kohaldamist. Puudutatud isiku sõnul ei kujuta ta avaldajale mingit ohtu, tal ei ole naise suhtes vägivaldseid kavatsusi, talle on oluline nende lapse heaolu. Pooltel on ühine laps, lähenemiskeelu kohaldamine on isikuõigusi oluliselt piirav abinõu, lähenemiskeelu kohaldamine võib ühise hooldusõiguse teostamise muuta keerukamaks. Saue Vallavalitsus ei ole kindel puudutatud isikule kolmeks aastaks lähenemiskeelu kohaldamise vajalikkuses. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohtu 30.10.2017 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ja kohaldati puudutatud isikule avaldaja suhtes lähenemiskeeldu ja keelati puudutatud isikul määruse jõustumisest ühe aasta jooksul läheneda avaldajale lähemale kui 20 meetrit, välja arvatud poolte ühise lapsega seotud avalikel üritustel. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Riigikohus on lahendi 3-2-1-91-14 p-s 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).
12.09.05.2017 ärakuulamisel avaldas avaldaja kohtule, et ta tunneb hirmu. Kuna pooltel on kriminaalmenetlus pooleli, siis see ohjab puudutatud isikut. Tõenäoliselt puudutatud isik avaldajale avalikult kallale ei tule. See mõjutab avaldaja igapäevaelu. Avaldaja saab
psühholoogilist abi. Avaldaja üksi poodi minna ei karda, aga kui ta läheb lasteaeda siis otsib silmadega puudutatud isiku autot. Hirmutunne ja silmadega puudutatud isiku auto otsimine on igapäevane asi. Lapse kohtumine isaga on toimunud läbi vahendajate. Praegu on selleks kool ja lasteaed või vanavanemad. Puudutatud isik avaldas kohtule 09.05.2017 toimunud ärakuulamisel, et tema arvates on esitatud avaldus avaldaja kättemaks. Jaanuaris tekkis avaldajal lähedane suhe teise meesterahvaga. Ta ei ole avaldajat ahistanud, ähvardanud ega jälitanud. Puudutatud isik tunneb avaldaja suhtes äärmist põlastust. Puudutatud isik ei saa aru mismoodi on võimalik suhelda lapsesse puutuvalt nii. Puudutatud isik küsib avaldajalt üksnes lapsesse puutuvaid asju, tal ei ole avaldaja suhtes mingit huvi. Puudutatud isikut häirib, et ta peab lapsega suhtlemiseks võtma ühendust avaldaja advokaadiga, avaldaja emaga ja isaga.
13.Kohus leidis, et puudutatud isiku sõnumeid ja e-kirju avaldajale ei saa pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Avaldaja poolt esitatud fotod ei tõenda puudutatud isiku poolt kehavigastuste tekitamist. Fotodelt ei nähtu vigastuste tekitamise aeg, samuti ei nähtu fotode tegemise aeg. EMO tõend tõendab kehavigastuste olemasolu avaldajal, kuid ei tõenda asjaolu, et kehavigastused tekitas puudutatud isik. Samuti on tõendamata avaldaja väide, et puudutatud isik jälitab teda. Avaldaja treeneri selgitusega on tõendatud asjaolu, et avaldaja ei käinud perioodil 23.01.2017-20.02.2017 treeningutel WW juures. Nimetatud tõend ei tõenda VÕS § 1055 lg 1 kohaseid asjaolusid. AA seletus ei tõenda samuti asjaolu, et puudutatud isik oleks avaldajat kehaliselt väärkohelnud või muul viisil tema isikuõigusi rikkunud.
14.04.08.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on tõendamist leidnud avaldaja väited tema ründamisest ja kehavigastuste tekitamisest puudutatud isiku poolt. 04.08.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on tõendatud, et puudutatud isiku tegevus vastab karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule (korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes). Kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteedi põhimõttel ning seega ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamine, et puudutatud isik käitus õiguspäraselt. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel ei tõenda asjaolu, et puudutatud isiku eelnev käitumine ei anna alust karta, et ta tekitab uuesti avaldajale kehavigastusi või rikub tema isikuõigusi. Aset leidnud juhtumid võisid lasta avaldajal tunda ennast füüsiliselt ohustatuna. Avaldaja esitatud kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi ER tõendist nähtub, et avaldaja on vajanud psühholoogi abi 09.02.2017, 23.02.2017 ja 23.03.2017. Psühhoteraapia jätkub.
15.Asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldaja suhtes pärast 20.01.2017 ja 06.02.2017 toimunud vägivalla juhtumeid vägivaldselt käitunud, ei anna alust lähenemiskeelu kohaldamata jätmiseks avaldaja suhtes. Ka puudutatud isiku menetluse käigus esitatud vaenulikud seisukohad avaldaja suhtes annavad alust arvata, et oht puudutatud isiku õigusvastase tegevuse jätkumiseks on reaalne.
16.Arvestades asjaolu et kohaldatav abinõu ei koormaks puudutatud isikut ülemääraselt ning ei takistaks tema igapäevaelu, leiab kohus, et põhjendatud on lähenemiskeelu kohaldamine üheks aastaks arvates käesoleva määruse jõustumisest, välja arvatud poolte ühise lapsega seotud avalikel üritustel. Avaldaja on ise kohtule selgitanud, et avalikus kohas tal hirmu ei ole. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et puudutatud isik ründaks avaldajat avalikus kohas lapse üritustel. Lapse ema ja isa üldjuhul peaksid osalema lapsega seotud üritustel. Üks aasta on optimaalne aeg, mille jooksul saab avaldaja hirmust taastuda. Aastane lähenemiskeeld ei koorma puudutatud isikut liigselt, kuna puudutatud isik on ise avaldanud, et tal ei ole avaldaja suhtes mingit huvi.
17.Ühise lapse olemasolu ei saa olla takistuseks lähenemiskeelu kohaldamisel üheks aastaks. Kohus märkis tõepoolest 23.02.2017 esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise
määruses, et lähenemiskeelu kohaldamisel muutuks kostja suhtlemine lapsega ning vajadusel lapse üleandmine isale võimatuks. Avaldaja selgitas kohtule 09.05.2017 toimunud ärakuulamisel, et lapse kohtumine isaga on toimunud läbi vahendajate. Takistuseks lähenemiskeelu määramisel ei saa ka olla pooleliolevad kohtumenetlused. Ühisvara asjas ei ole ilmtingimata vajalik poolte isiklik osavõtt, samuti on suhtluskorra määramise asjas kohtul võimalik pooled eraldi ära kuulata. Asjaolu, et avaldaja on K OÜ juhatuse liige ei saa samuti olla takistuseks lähenemiskeelu kohaldamisel. Avaldaja on esitanud avalduse juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks.
18.Avaldaja nõue, kohaldada lähenemiskeeldu avaldaja elukohale, rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudutatud isik oleks ilmunud avaldaja elukohta või külastanud avaldajat tema elukohas.
19.Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus
20.Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
21.Määruskaebuse esitaja ei ole tekitanud avaldajale kehavigastust, kahjustanud avaldaja tervist, rikkunud eraelu puutumatust ega muul viisil rikkunud avaldaja isikuõigusi VÕS § 1055 lg 1 järgi. 04.08.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei anna alust VÕS § 1055 lg 1 alusel lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisel ei ole isikut mitte millegi eest karistatud, sh ei ole tuvastatud ka mistahes tegude toimepanemist. Lisaks ei ole tegude toimepanemist (sh kuriteokoosseisu realiseerimist) ja süü küsimust kohtulikult hinnatud. Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisel ei ole kaebaja ennast süüdi tunnistanud ega ühtegi tegu omaks võtnud. Kaebaja võttis prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise ettepaneku vastu üksnes põhjusel, et ta ei peaks kulutama alusetule kahtlustusele vastu vaidlemiseks kaitsja tasude näol tuhandeid eurosid.
22.Puudub VÕS § 1055 lg 1 alusel nõutav kestev avaldaja isikuõiguste rikkumine. Nimetatu ei nähtu ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Avaldaja paljasõnaline hirm ja enda füüsiliselt ohustatuna tundmine ei ole VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise aluseks. Maakohtu määrusest ei ole aru saada, milles konkreetselt seisnevad määruskaebuse esitaja vaenulikud seisukohad avaldaja suhtes (määruse p 27). Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud avaldaja suhtes mistahes ähvardusi.
23.Lähenemiskeelu kohaldamine ei ole vajalik ega proportsionaalne ning takistab kaebajal oma lapse üle hooldusõiguse teostamist. Lähenemiskeelu kohaldamine on vastuolus PS § 24 lg-ga 2 ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust viibida enda kohtuasjade arutamise juures (poolte vahel on pooleli lapse suhtlemiskorraga seonduv kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-17-2510 ja ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-17-11744).
24.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, seega oleks pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
25.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
28.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega selle kohta, et kriminaalasja menetlemisel oportuniteediga KrMS § 202 lg 7 alusel ei ole ta süüd omaks võtnud. Oportuniteediga lõpetamine eeldab, et kahtlustatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ühes selles tuvastatud asjaoludega. Seejuures ei oma tähendust, miks oli kaebaja nõus kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamisega (kaebaja tahtis väidetavalt kohtumenetluses tekkivaid kulusid vältida). Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt.
29.Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul täidetud VÕS § 1055 lg 1 nõuded lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleneb VÕS § 1055 lg 1 sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu, s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse.
30.Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et puudutatud isik on avaldaja suhtes toime pannud kaks vägivalla episoodi (20.01.2017 ja 07.02.2017), mille suhtes algatatud kriminaalmenetlus on 04.08.2017 lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel. Prokurör asus seisukohale, et antud juhul kahtlustatava suhtes ei esine avalikku menetlushuvi, kuivõrd kannatanu peale esmast vägivallajuhtumit (20.01.2017) ei pidanud vajalikuks koheselt politsei sekkumist ja pöördus politseisse peale 07.02.2017 juhtunut. Menetluse raames kahtlustavale etteheidetavad kuriteod olid kantud samast ajendist – pingelistest suhetest abielus, millel on osalus mõlemal osapoolel. Määruse koostamise hetkel on mõlemad abikaasad jõudnud järeldusele, et soovivad abielu lahutada. Eeltoodu alusel leidis prokurör, et kahtlustatavat saab mõjutada teda kriminaalkorras karistamata, määrates talle kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Puudutatud isikule määrati kohustus tasuda riigituludesse 500 eurot, millega antud vägivallajuhtum on lõppenud
31.Toimiku materjalist ei nähtu, et peale 07.02.2017, mis on rohkem kui aasta tagasi, oleks puudutatud isik veel mingit vägivallategu toime pannud või sellega ähvardanud. Seega ei ole tuvastatud, et kahju õigusvastane tekitamine puudutatud isiku poolt on kestev või et puudutatud isik on kahju õigusvastase tekitamisega ähvardanud. Lähenemiskeelu kohaldamine on isikuõigusi oluliselt piirav abinõu, mistõttu ei ole põhjendatud määrata seda igaks juhuks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et lähenemiskeeld piirab ebaproportionaalselt kaebaja PS § 24 lg-st 2 tulenevat õigust viibida enda kohtuasjade arutamise juures, mis tal on avaldajaga pooleli (tsiviilasi nr 2-17-2510 ja nr 2-17-11744), samuti raskendab lähenemiskeeld regulaarset suhtlemise korraldamist lapsega.
32.Subjektiivne asjaolu, et avaldaja tunneb hirmu ja on häiritud puudutatud isiku lähemalolekust kui 20 meetrit, ei anna alust lähenemiskeelu kohaldamiseks. Selleks peavad olema objektiivsed asjaolud, mis viitaksid kestvale ja reaalsele ohule. Puudutatud isiku vägivaldsus leidis aset üksnes abikaasade suhte purunemise perioodil lühikesel ajavahemikul, kui abikaasad elasid koos. Käesoleval ajal elavad nad eraldi. Avaldaja ei ole esile toonud, et peale eraldi elama asumist, oleks puudutatud isik tema elukohta ilmunud, teda rünnanud või jälitanud. Maakohus leidis, et puudutatud isiku sõnumeid ja e-kirju avaldajale ei saa pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes, mida avaldaja ei ole vaidlustanud.
33.Maakohus on vaidlustatavas määruses leidnud, et puudutatud isiku menetluse käigus esitatud vaenulikud seisukohad avaldaja suhtes annavad alust arvata, et oht puudutatud isiku õigusvastase tegevuse jätkumiseks on reaalne. Maakohus ei selgitanud, millised
on need vaenulikud seisukohad. Kolleegium hinnangul puudutatud isiku enda väidetest ja suhtlusstiilist midagi sellist ei nähtu. Eeltoodust tulnevalt ei ole täidetud VÕS § 1055 lg 1 tingimused lähenemiskeelu kohaldamiseks.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Arvestades vaidluse olemust ning asjaolu, et vaidluse lahendamisel on omanud suurt tähtsust ka see, kas kaebaja on 20.01.2017 ja 07.02.2017 teod toime pannud, millele kaebaja on läbivalt menetluse jooksul edutult vastu vaielnud, leiab ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei toimu ka menetluskulude suuruse rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.