Xxxx(Xxxx) avaldus Xxxx(Xxxx) vastu alaealise lapse Xxxx(Xxxx) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja osaliseks üleandmiseks avaldajale ning Xxxx suhtes suhtlemis- ja lähenemiskeelu rakendamiseks, millega keelata Xxxx3 (kolme) aasta jooksul suhelda ja läheneda alaealisele lapsele Xxxx ja tema isale Xxxx ning Xxxx avaldus Xxxx suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, ainuotsustusõiguse üleandmiseks avaldajale alaealise Xxxx tervise- ja haridusküsimustes ning Harju Maakohtu 08.04.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-905 kehtestatud suhtluskorra muutmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja ja/või puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Avaldaja ja/või puudutatud isiku Xxxx lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, registrikood 11811374, asukoht Tulika 19, 10613 Tallinn); Puudutatud isik ja/või avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isiku ja/või avaldaja Xxxx lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Arumäe (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11875635, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isiku Xxxx elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, 11414 Tallinn); Puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Mati Senkel (Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ, registrikood 10555265, asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn).
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx (Xxxx) Xxxx kasuks välja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku 308,40 eurot.
3.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Xxxx(Xxxx) nõue ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx avaldus Xxxx(Xxxx) vastu alaealise lapse Xxxx(Xxxx) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja osaliseks üleandmiseks avaldajale ning Xxxx suhtes suhtlemis- ja lähenemiskeelu rakendamiseks, millega keelata Xxxx3 (kolme) aasta jooksul suhelda ja läheneda alaealisele lapsele Xxxxja tema isale Xxxx ning Xxxx avaldus Xxxx suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, ainuotsustusõiguse üleandmiseks avaldajale alaealise Xxxx tervise- ja haridusküsimustes ning Harju Maakohtu 08.04.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-905 kehtestatud suhtluskorra muutmiseks. Harju Maakohus tegi nimetatud asjas 13.09.2017 lõpplahendi, jättes menetluskulud, va lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu lõpplahendi resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi, jättes Ringkonnakohtu menetluskulud, va lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, Xxxx kanda. Ka Riigikohtu 17.01.2018 kohtumäärusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud Xxxx kanda. Xxxx esitas avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 19.03.2018.
2.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt olid Xxxx menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 150,00 eurot, millele lisandub käibemaks 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot ja kohtutäituri tasu summas 128,40 eurot, kulud kokku 308,40 eurot.
3.Xxxx selgitas, et tema lepinguline esindaja teostas järgmised toimingud tunnihinnaga 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot: 11.10.2017 määruskaebuse osas seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine (1 h, 100,00 eurot) ja 23.10.2017 esialgse õiguskaitse taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine (0,5 h, 50,00 eurot). Samuti pöördus Xxxx seoses Tallinna Ringkonna-kohtu 06.11.2017 esialgse õiguskaitse kohtumäärusega Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus) poole, kellele Xxxx maksis tasu määruse täitmise eest 128,40 eurot. Lisaks kinnitas Xxxx, et ülalpool toodud kulud on kantud seoses määruskaebuse menetlusega tsiviilasjas 2-16-1967 ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seejuures esitas Xxxx kohtule ka lepingulise esindaja ja kohtutäituri poolt talle esitatud arved. Xxxxvastuväited
4.Xxxx esitas Xxxx menetluskulude nimekirjale vastuväited 26.03.2018. Xxxx märkis, et Riigikohtu üldkogu hinnangul on seadusandja tahteks olnud avalikes huvides toimuvates menetlustes anda kohtule võimalus jätta olenevalt asja sisust kohtukulud täielikult riigi kanda. Sellist järeldust toetavad ka seaduse eelnõu seletuskiri (194 SE) ja stenogrammid (RK lahend 3-2-1134-16, punkt 37). Seega on kohtupraktikas üldlevinud arusaam, et menetluskulusid ei jäeta hagita perekonnaasjas puudutatud isiku ehk praegusel juhul lapse ema kanda. Kuna kulude jätmine lapse ema kanda ei ole põhjendatud ega õiglane, leidis Xxxx, et 19.03.2018 menetlusdokumendi raames esitatud Xxxx menetluskulud tuleb jätta Xxxx enda kanda. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt Xxxx vastuväidet, Xxxx lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ning lõpuks võtab kohus seisukoha kohtutäituri tasu hüvitamise kohta.
7.Seoses Xxxx vastuväitega, et menetluskulusid ei jäeta hagita perekonnaasjas puudutatud isiku kanda, mis ei ole põhjendatud ega õiglane, mistõttu tuleks menetluskulud jätta Xxxx enda kanda, märgib kohus, et menetluskulude jaotust saab vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotused kindlaks Harju Maakohtu 13.09.2017, Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017 ja Riigikohtu 17.01.2018 kohtumäärustega. Nimetatud kohtumäärused on käesolevaks ajaks jõustunud, mistõttu ei ole ka Xxxx vastuväide menetluskulude jaotuse osas käesoleval ajal asjakohane. Seega peab Xxxx kandma XxxxTallinna Ringkonnakohtus tekkinud menetluskulusid, mille suuruse osas võtab kohus seisukoha alljärgnevalt.
8.Riigikohtu 19.06.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-58-13 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et ka hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada varem kehtinud TsMS § 175 lõikeid 1-31. Seejuures on põhiliseks kriteeriumiks esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus. Ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punktis 14 nentis Riigikohus, et kuivõrd hagita menetluses ei ole kehtestatud lepingulise esindaja kulude piirmäära, tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel. Kuivõrd Xxxx esitas käesoleval juhul Xxxx menetluskuludele vastuväite, analüüsib kohus kohtule esitatud avaldust sisuliselt, lähtudes seejuures aga ka Riigikohtu 31.05.2011 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-18-11 punktis 19 nenditust, et hagita menetluses hüvitatakse õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, mida kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses, samuti asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. See ei ole nii siiski mitte kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmine.
9.Xxxx taotles õigusabi kulude hüvitamist summas 150,00 eurot, millele lisandub käibemaks 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
10.Kohus võtab esiteks seisukoha Xxxx lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kuivõrd kohtule esitatud arvetelt nähtuvalt oli Xxxx lepingulise esindaja tunnitasu 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks ja õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, kusjuures seda ka hagita menetluses, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013 kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-145-13 punkt 14, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole ühelgi juhul
kõrgem keskmisest turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 100,00 eurot (t/l 169), millele lisandub käibemaks, igal juhul käesolevas hagita asjas mõistlikuks ning asja keerukusega tasakaalus olevaks.
11.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha iga Xxxx lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu ja toimingu peale kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta eraldi.
11.1.Xxxx lepinguline esindaja koostas 11.10.2017 määruskaebuse osas seisukoha, komplekteeris lisasid ja esitas neid kohtule (1,0 h, 100,00 eurot). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ajakulu, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 33-37, kahepoolne, lisad VIII kd t/l 38-62), samuti vastuse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 75-78, kahepoolne, lisad VIII kd t/l 83-85), põhjendatud. Seega leiab kohus, et Xxxx poolt kuulub Xxxx hüvitamisele 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku 120,00 eurot.
11.2.Ka koostas Xxxx lepinguline esindaja 23.10.2017 esialgse õiguskaitse taotlust, komplekteeris lisasid ja esitas neid kohtule (0,5 h, 50,00 eurot). Arvestades ka esialgse õiguskaitse taotluse sisu ja mahtu (VIII kd t/l 91-95), leiab kohus, et nimetatud toimingu ajakulu 0,5 h, millele eest on tasu 50,00 eurot, on igal juhul põhjendatud, seda enam, et Xxxx lepinguline esindaja ei taotle tasu muuhulgas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoha (VIII kd t/l 98-99), Xxxx seisukoha (VIII kd t/l 123-124, kahepoolne) ega esialgse õiguskaitse määrusega (VIII kd t/l 126-130, kahepoolne) tutvumise ajakulude hüvitamist.
11.3.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Xxxx Xxxx kasuks välja õigusabikulud 150,00 eurot (100,00 + 50,00), millele lisandub käibemaks 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot.
12.Lisaks palus Xxxx mõista Xxxx tema kasuks välja kohtutäituri tasu summas 128,40 eurot. TsMS § 144 punkti 5 järgi on kohtuvälisteks kuludeks ka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 30 lõike 1 järgi maksab menetluse alustamise tasu reeglina isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maksab ka menetluse põhitasu reeglina isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. Vastavalt KTS § 38 lõikele 2 on, juhul kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet, kohtutäituri põhitasu 92,00 eurot, millele lisandub käibemaks ning käesoleval juhul menetluse alustamise tasu summas 15,00 eurot, millele lisandub samuti käibemaks vastavalt KTS § 32 lõikele 3. Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub Xxxx Xxxx kasuks välja mõistmisele ka kohtutäituri tasu summas 128,40 (110,40 + 18,00) eurot.
13.Kokku kuulub Xxxx Xxxx kasuks seega välja mõistmisele 308,40 (180,00 + 128,40) eurot. Kohus peab väljamõistetavat summat, arvestades seejuures ka Tallinna Ringkonnakohtu menetlust ja keerukust, sealhulgas tõendite hulka, käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks.
14.Kohus on seisukohal, et muud Xxxx poolt esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks.
15.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab kinnitama, et isik ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul Xxxx kinnitas, et tema kui füüsiline isik, ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.
16.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd Xxxx ei taotlenud 19.03.2018 avalduses viivise väljamõistmist, ei mõista kohus ka viivist välja.
17.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.