2-16-9519/97 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

(17.06.2016, I kd lk 1, 31.07.2017, II kd lk 181) Hageja ja K A olid abielus xxxx-xxxx ja nende ühisvaraks on abielu ajal soetatud Xxxx kinnistu, registriosa nr xxxx (xxxx), millel asub eluhoone. Nii hageja kui K. A on kantud kinnistusraamatusse Xxxx kinnistu ühisomanikena. Märgitud kinnistu on jagamata. K. A teatas 15.02.16 hagejale, et kinnistut haldab OÜ xxxx ja et hagejal ei ole sinna kinnistul asuvasse hoonesse õigus omavoliliselt siseneda ning see selle kohta on sõlmitud eraisikuga rendileping. Hageja ei ole andnud nõusolekut kinnistu rendile andmiseks ja soovib kasutada seda elukohana. A. U teatas hagejale 21.03.16, et temaga on OÜ xxxx sõlminud üürilepingu üheks aastaks kuni 15.03.2017. Hageja palus 21.03.2016 A. U ́il vabastada kinnistu 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest. A. U kui üürnik teatas, 30.03.16 et ta ei kavatse seda kinnistut vabastada, kuna kasutab seda üürilepingu alusel. Hageja leidis, et A. U kasutas kinnistust ebaseaduslikult, sest hageja kui kinnistu ühisomanik pole talle andnud nõusolekut kinnistu kasutamiseks, pole temaga sõlminud ühtegi lepingut ega ole andnud nõusolekut OÜ-le xxxx sellise lepingu sõlmimiseks, kinnistu valduse andmiseks. Hageja leiab, et kostja on rikkunud PKS § 29 lg 1 tulenevat kohustust. Nimelt ei olnud kostjal õigust ilma hageja nõusolekuta Xxxx kinnistut anda xxxx OÜ valdusse. Sellega on kostja rikkunud ühisvara omaniku õigusi, kahjustades hageja õigust seda eluruumi/kinnistut kasutada. Hageja oli sunnitud üürima eluruumi. Kostja on hageja selja taga ja nõusolekuta andnud Xxxx kinnistu valduse läbi xxxx OÜ üürnikule ja selle tulemusel on hageja on kaotanud võimaluse realiseerida PKS § 28 lg 1 ning AÕS § 72 lg 1 sätestatud Xxxx kinnistu ühisomaniku õigusi, s.o õigust vallata ja kasutada Xxxx kinnistut, kostja tegu on õigusvastane. Kahju tekkimine: hageja ei saa kinnistut kasutada, tal on aga vaja töö tõttu viibida xxxx ja soovib seda kasutada ööbimiseks, samuti lastega kohtumiseks, hageja peab selleks nüüd üürima ruume selle asemel et kasutada kinnistut. Kinnistu valdust ei ole ta saanud. Hageja on üürinud korteri xxxx. kostja on korduvalt ära vahetanud Xxxx kinnistu lukud. Pooled on sõlminud Xxxx kinnistu kohta 14.10.2014 abieluvaralepingu, mille p-s 4.2 on nad kokku leppinud, et jagamisel võõrandatakse Xxxx kinnistu müügi teel. Kinnistu müügisummast tagastatakse müüdavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud kohustused ning samuti müügiga seotud kulud (näiteks maakleri vahendustasu, notarikulu jne) ning ülejäänud müügist saadud rahasumma jagatakse abikaasade vahel. Antud sätte mõtteks on pärast abielu lahutamist kiire ühisvaras olevate kinnistute müümine, seejärel müüdavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga 2 (6)

(II kd lk 113, 06.09.2016, 17.04.17, II kd lk 267) K. A vaidles hagile vastu. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja pole kahju tekitanud hagejale. Hageja tekitas kahju ise varale. Poolte ühisvara hulka kuulub ka xxxx OÜ. Pooltel on abieluvara leping 15.07.11 ja xxxxe on hageja lahusvara. Hageja on selle varaga seotud hüpoteegid kohustatud täitma ise, muu vara on ühisvara. Kostja oli xxxx OÜ juhatuse liige 12.04.12-20.10.14. kostja oli tegutses seal ühingu asutamisest alates kuni 06.11.14 kui hageja kodust lahkumiseni OÜ’s xxxx pearaamatupidajana ja projektijuhina. Pooltel sündis ühine laps 26.09.14, ajal kui kostja oli seotud lapse hooldamisega, korralda hageja pettuse teel 15.07.11 abieluvaralepingu lepingu muutmise lepingu sõlmimise nii, et xxxx kinnistud kuuluksid poolte ühisvarasse ning xxxx kinnistuid hüpoteekidega koormavaid nõudeid täidetakse vastavalt nende nõuete aluseks olevatele laenulepingutele. Lisaks lepiti abieluvaralepingus kokku, et abielu lahutamise korral korraldatakse ühiselt ühisvaraks olevate xxxx kinnistute ja ka muu ühisvara müük maksimaalselt 6 kuu möödumisel lahutuse vormistamisest. Kuna abieluvaraleping oli pettuse teel sõlmitud, on kostja seisukohal see leping kehtetu või tühine. Seega ei ole hagejal õigus nimetada xxxx kinnistut ühisvaraks. Hageja soov oli saada vaid kasu, kuid varjas oma soove kostja eest. Hageja 20.10.2014.a eemaldas ebaseaduslikult kostja nõusolekuta kostja xxxx OÜ juhatuse liikme kohalt. Hageja soov kanda ühisvaras olevast äriühingust xxxx OÜ võimalikult kiiresti välja kogu väärtuslik vara ja tekitada olukord, kus ühisvaras oleva äriühingu xxxx OÜ väärtus muutub olematuks. Hageja kandis suuri rahasummasid xxxx OÜ arveldusarvelt fiktiivsete arvete eest oma sõpradele kuuluvate äriühingute arvetele. 07.11.2014.a varahommikul tuli hageja enda ja kostja ühisesse koju xxxx linn, pakkis kõik oma asjad, teatas, et tema kodu asub nüüdsest xxxx, xxxx OÜ-le kuulunud korterelamus, võttis relvakapist kogu äriühingu sularaha, viis minema äriühingule kuuluvad arvutid ning raamatupidamise dokumentatsiooni ning sulges kostja ligipääsud äriühingu ja eraisiku nimel olevatele ühistele arveldusarvetele ning maksuameti e-portaalile. Koheselt eemaldas hageja xxxx OÜ raamatupidaja ehk kostja juurest kõik äriühingule kuuluvad seadmed ning käes olnud algdokumentatsiooni, äriühingule kuuluvad seadmed ning raamatupidaja käes olnud 3 (6)

sätestatud teisiti. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. PKS § 29 lg 1 I lause järgi valitsevad abikaasad vara ühiselt ja võivad sellega tehingud teha ja õigusvaidlusi pidada ühiselt. PKS § 31 lg 1, 2 alusel võib teise abikaasa nõusolekuta ühisvarasse kuuluva esemega tehtud mitmepoolse tehingu heaks kiita. Kuna Xxxx kinnistu kuulub poolte ühisvarasse, siis on poolte vahel varaühisus kui seadusjärgne ühisvararežiim (PKS § 24 lg 2, § 25, § 210 lg 1, § 211 lg 1). Varaühisuse puhul lähevad varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse (ühisvara). Erandiks on eelkõige PKS §-s 27 lahusvarana nimetatud vara. Kuigi hageja ja kostja abielu on lõppenud lahutusega, on PKS § 35 p 3 järgi lõppenud ka nende varaühisuse varasuhe, aga seni kuni ühisvara jagatud ei ole, kehtivad selle suhtes PKS § 37 lg 2 järgi ühisvara valitsemise sätted. Kohtule esitatud pooltevahelisest lepingust, mis on tõestatud (I kd lk 44) notar T. P poolt 14.10.14 (nr 3018), nähtuvalt ei ole Xxxx kinnistu valitsemise õigust antud kostjale või hagejale PKS § 28 lg 2 järgi. Seega saab lähtuda PKS § 28 lg 1, mille järgi teostavad hageja ja kostja ühisvarasse kuuluva Xxxx kinnistuga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 14) ning neil on ka õigus vallata nende ühisvarasse kuuluvat kinnistut ühiselt. Kuna Xxxx kinnistu kuulub hageja ja kostja ühisvarasse, st on nende ühine kinnisomand, on neil ühine õigus AÕS § 68 lg 1, § 70 lg 1, 2, 4, lg 6 ja PkS § 29 lg 1 I lause järgi anda kinnistut nii OÜle xxxx kasutada, hallata kui teistele isikutele kasutada ning anda OÜ-le xxxx õigust anda seda omakorda üürile üürnikule (A. U ́ile). K. A leidis, et üürnikul oli õigus asja vallata, kuna tal oli selleks üürileping ning üürileandja on hageja ja K. A ühises omandis olev äriühing. K. A väits, et OÜ-l xxxx on õigus asja vallata. Hageja eitab, et ta oleks andnud OÜ–le xxxx õiguse anda kinnistu kolmandale isikule, sj kostjale üürile. Kostja seletustest vande alla nähtub, et kuivõrd hageja ei ole talle hüvitanud midagi selle eest, et hageja kasutas ainsana mingil ajal Xxxx maja, et siis kui ta leidis üürniku, siis otsustas ta, et siis saavad mõlemad (protokollis meie) sellest kasu. Kostja seletas, et ta üritas leida lahendust, mis oleks mõlema omaniku huvides olnud ning sellepärast andiski ta Xxxx kinnistu üürile. Hageja poolt kohtule esitatud K. A e-kirjadest 15.02.16 ja 21.03.16 (I kd lk 30, 31, 94) hagejale nähtub, et K. A on teatanud T. K ́ile, et Xxxx kinnistu on antud üle haldamiseks xxxx OÜ-le ja viimane on andnud selle omakorda üürile ja et T. K ́il ei ole õigust kinnistul asuvatesse ruumidesse minna ja et ta võib üürilepinguga tutvuda. Märgitud tõenditest ega ka kostja seletustest vande all ei nähtu, et kinnistu on antud haldamiseks OÜ-le xxxx kostja poolt hageja kui ühisvara omaniku nõusolekul. Nendest e-kirjadest ja kostja seletustest ei nähtu kuidagi, et OÜ-l xxxx oleks olnud õigus hageja nõusolekul kinnistut omakorda üürile anda kolmandale isikule. Seega leiab kohus, et K. A ei ole tõendanud, et hageja oleks andnud nõusoleku kinnistu üleandmiseks ja haldamiseks OÜ-le xxxx ja viimasele õiguse üürilepingu sõlmimiseks üürnikuga AÕS § 68 lg 1, § 70 lg 1, 2, 4, lg 6 ja PKS § 29 lg 1 I lause järgi või et T. K oleks need tehingud pärast nende tegemist kuidagi heaks kiitnud PKS § 31 lg 1, 2 järgi. Kohus leiab, et OÜ-l xxxx oleks olnud õiguslik alus kinnistut vallata siis, kui kostja oleks saanud ühinguga iseseisvalt tehingu teha nii, et see kohustab ka hagejat. Selline õigus oleks kostjal olnud näiteks siis, kui tal oleks õigus ühisvara üksi valitseda (PKS § 28 lg 1 esimene lause) või kui ta oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks (PKS § 18 lg 1, § 33 lg 1 p 1). Kostjal ei olnud aga õigust ühisvara üksinda valitseda ning kuna ta andis kinnistu ühingule kasutada pärast abielu lõppemist, kui pooled olid lahus ja seega ei ole võimalik lugeda, et ta oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Sellist asjaolu ei ole kinnitanud 5 (6)

hageja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja väide, et kostja on rikkunud hageja kui Xxxx ühisomaniku õigusi asja valitsemiseks vastuolus PKS § 28 lg 1, 29 lg 1, AÕS § 68 lg 1, § 70 lg 1, 2, 4, lg 6, kuna selle kinnistu valitsemise õigus oli hagejal ja kostjal ühine ning kostja on seda kinnistut valitsenud ilma hageja nõusolekuta ja teinud tehingu PKS § 29 lg 1 vastaselt ehk andnud tolle haldamise üle andnud OÜ-le xxxx ühisomaniku ehk hageja nõusolekuta. Asjaolu, et OÜ xxxx osad kuuluvad poolte ühisvarasse, ei tähenda, et poolte ühisvarasse kuuluva Xxxx kinnistu valitsemist sai teha kostja üksi ilma hageja nõusolekuta. Seega kinnistu haldamise üleandmine ühingule ei tähenda, et seda saaks pidada kuidagi poolte ühistest huvidest lähtuvaks tehinguks. Kuna asjas on tõendatud, et kostja on seda kinnistut valitsenud ilma hageja nõusolekuta ja teinud tehingu ehk andnud tolle haldamise üle andnud OÜ-le xxxx hageja kui teise ühisomaniku nõusolekuta, siis on kostja rikkunud hageja kui ühisomaniku omandiõigust ja abikaasa õigust valitseda seda kinnistut PKS § 28 lg 1, § 29 lg 1 järgi. Hageja seletustest vande all nähtub, et ta on soovinud kasutada Xxxx kinnistut, kui ta viibib töö asjus või lastega suhtlemise tõttu xxxx, mis on olnud võimatu. Seletustest nähtuvalt vahetas ta võtmed ära 2015.a. sügisel, kuid ka need vahetati omakorda välja. Vaidlus puudus selles, et kinnistut kasutas üürnik alates 15. märtsist 2016, mis tegi võimatuks hagejal kinnistul asuvat elamut kasutada. Seda, et hageja ei võinud sinna kinnistul asuvasse elamusse minna, kinnitab ka ülalpool hageja poolt kohtule esitatud kostja e-kirjad 15.02.16 ja 21.03.16, 27.07.15 (I kd lk 30, 31, 189, II kd lk 191), milles kostja teatas hagejale, et kinnistu on antud üürile ja et hagejal ei ole õigust kinnistul asuvatesse ruumidesse minna. Seda kinnitab ka üürniku vastus 29.03.16 ruumide vabastamise nõudele (I kd lk 12). Nii on hageja seletuste, A. U ́iga sõlmitud üürilepinguga ja esitatud e-kirjadega tõendatud hageja väide, et hageja ei saanud ühisvarasse kuuluvat asja kasutada ja seda põhjusel, et kostja oli asunud ilma hageja nõusolekuta valitsema ühisvarasse kuuluvat Xxxx kinnistut ja teatanud hagejale, et hageja ei saa ega või sinna kinnistule tulla ja elamusse minna. Seda, et hageja on soovinud asja kasutada, kinnitavad kohtule tema enda seletused vande all ning asjaolu, et ta on nõudnud kinnistu valduse vabastamist, kinnitavad tema nõudekirjad ka üürnikule (lk 2, II kd). Kohtu hinnangul oli hagejal reaalne huvi ühisvarasse kuuluva asja kasutamiseks. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja käitumine, millega ta andis ilma hageja nõusolekuta ühisvarasse kuuluva Xxxx kinnistu äriühingule hallata, on hageja kui ühisomaniku PKS § 28 lg 1,§ 29 lg 1 tuleneva ühise valitsemisõiguse rikkumine. Kostja käitumine, millega ta keelas e-kirjades hagejal kinnistut kasutamast, on VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ja PKS 28 lg 1 hageja kui ühisomaniku omandi ja omandi valdamise õiguse rikkumine. Sellist kostja käitumist tuleb pidada hageja suhtes kahju tekitavaks tegevuseks, mis on õigusvastane VÕS § 1045, 1045 lg 1 p 5 järgi. Mis puudutab hageja väiteid sellest, et kuivõrd kinnistu oli antud üürile ja see ei võimalda efektiivselt läbi viia kinnistu jagamist nii nagu on kokku lepitud 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.2 või vähendaks müügihinda ja oleks seeläbi kuidagi kahjulik, siis ei ole need tõendatud. Hageja esitatud xxxx arvamus nr 1126-15 (I kd lk 15, hagi lisa 15) tõendab kinnistu väärtust laenu tagatisena, kuid arvamusest ei nähtu, et asja väärtus oleks väiksem siis kui kinnistul asuva eluruumi suhtes oleks sõlmitud üürileping. Seda ei tõenda ka hageja esitatud dokumentaalsed tõendid, mis seostuvad kutsega ja selle kätteandmisega kostjale kinnistu müügilepingu sõlmimiseks, aga ka kostja arvamus raha kandmisest notari kontole (II kd lk 16-19). Nimetatud põhjustel leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et Xxxx kinnistu haldamise üleandmine OÜle xxxx ja üürile andmine üürnikule, oleks hagejale kahju tekitav seeläbi, et kinnistut ei saa efektiivselt müüa ja selle turuhind oleks üürilepingu tõttu väiksem. Hageja tõendas seletustega vande all, et ta soovis Xxxx kinnistut kasutada ja ülalviidatud ekirjadega seda, et kostja tegi selleks takistusi (ei lubanud e-kirjades hagejat enam sinna asuvasse 6 (6)

elamusse, mis on ehitisena ju kinnistu osa). Kohus leidis, et kahju tekitav on asjaolu, et kostja valitses ilma hageja nõusolekuta kinnistut ja andis selle haldamise üle OÜ-le xxxx ilma hageja nõusolekuta, mis on hageja õiguste rikkumine. On ilmne, et enda omandi kasutamise võimatus, mis on tingitud teise ühisomaniku takistavast teost, on omandiõiguse riive ja seda on võimalik pidada omandiõiguse kahjustamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. VÕS § 1055 lg 1 I lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Selle sätte järgi on kohtu hinnangul hagejal kui ühisomanikul õigus nõuda kostjalt kahju tekitava tegevuse ja hageja kui ühisomaniku õiguse rikkumise lõpetamist kostjalt. Märgitud sätte järgi ei ole ülaltoodud õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks rikkuja süü. Kohtumenetlusese käigus andis kostja 09.10.2017 vande all seletusi, et ta on nõus andma üle elamu võtmed hagejale, küll aga ei saa jätta tähelepanuta, et üürnikuga sõlmitud üürileping (I kd lk 103), mis tõstatas (lisaks sellele, et asi oli antud haldamiseks OÜ –le xxxx) suures osas käesoleva vaidluse, oli seletuse andmise ajaks juba lõppenud vastavalt 15.03.17. Nii leiab kohus, et hageja omandiõiguse rikkumine VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 järgi ja PKS § 28 lg 1, 29 lg 1 tuleneva ühisvara valitsemisõiguse rikkumine oli kestev, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat hoiduma PKS § 29 lg 1 tuleveva kohustuse rikkumisest koostoimes VÕS § 1055 lg 1. Kuivõrd selline nõue ei saa olla abstraktne ja peab olema selge, siis on põhjendatud hageja nõue, et tuleb keelata kostjal Xxxx kinnistu valduse üleandmise kolmandatele isikutele ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Hageja on soovinud hagis lisaks eeltoodule veel seda, et kostjat tuleb kohustada, et ta ei rikuks ka AÕS § 74 tulevat kohustust. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomanik võib asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks AÕS 74 lg 1 alusel võõrandanud või koormanud kinnistut või muutnud kinnistu, elamu majanduslikku otstarvet. Teiseks ei saa kinnisasja üürilepingu sõlmimist või selle haldamise üleandmist OÜ-le xxxx pidada kinnisasja koormamiseks (käsutamiseks) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 17, samuti käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahend osaotsuse kohta 31.10.2018, p 29, 29.1, III kd lk 70). Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole selline hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja jääb selles osas rahuldamata. Kuivõrd pooled on abieluvaralepingu muutmise lepingus kokku leppinud, et ühisvara jagamisel korraldatakse selle müük (lepingu p 4.2), siis on kohtu hinnangul põhjendatud, et kostja kohustus kehtib kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale. Hageja on menetluses väitnud, et see võiks olla kuni kinnistu omandi üleminekuni 3-le isikule (31.05.17 protokoll, II kd lk 278p), kuid kohtu hinnangul on põhjendatud seostada selle kohustuse olemasolu kuni kinnistu ostjale omandi üleminekuni, kuivõrd on kohtu hinnangul täpsem. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjat tuleb kohustada hoiduma Xxxx kinnistu (asukohaga Xxxx, xxxx) registriosa nr xxxx osas PKS § 29 lg 1 järgi tehingute tegemisest selliselt, et keelata kostjal Xxxx kinnistu valduse üleandmine kolmandatele isikutele ilma hageja kirjaliku nõusolekuta kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale. Mis puudutab hageja väiteid, et ta pidi üürima korterit xxxx seetõttu, et ta ei saanud kasutada Xxxx kinnistut, siis pole kohtu hinnangul see väide tõendatud. Hageja seletustest vande all nähtub, et ta käis vaid tööasju ajamas xxxx xxxx ja hagi kohaselt ei saanud ta xxxx Xxxx kinnistul asuvas eluruumis olla. Hageja seletustest saab järeldada, et talle oli ka xxxx elukoht selleks, et ka seal elada. Nii leiab kohus, et eluruumi üürimisel xxxx (üürileping 15.10.2015, II kd lk 186 ja konto väljavõte üüri tasumise kohta, II kd lk 187) ei ole mingit seost hageja omandiõiguse ja valitsemisõiguse rikkumisega ja sellest tingitud kahjuliku mõjuga hagejale, mis puudutab Xxxx 7 (6)

kinnistu kasutamist/valitsemist, sest hageja elukohaks oli ka xxxx. Eeltoodu tõttu ei anna kohus sisulist hinnangut hageja ja OÜ xxxx OÜ vahelisele üürilepingule ega asjaolule, kui palju on hageja tasunud üüri ning tema pangakonto väljavõttele. Mis puudutab kostja vastuväiteid sellest, mis puudutavad hageja tegutsemist OÜ-s xxxx ja võimalikku kostja kui osaniku kahjustamist, siis ei ole need käesoleva hagi objektiks ja ei oma seetõttu tähtsust. Kostja väited sellest, et hageja ei võimaldanud teatud perioodil kostjal kasutada Kingi kinnistud, või on kuidagi põhjustanud ise kostjale kahju, võid kuidagi saanud kostja arvel kasutuseeliseid, ei ole samuti käesoleva vaidluse objektiks. Kostjal on õigus esitada selles osa ise hageja vastu nõudeid. Mis puudutab xxxx asuva kinnistuga seotud lepingut, kas see kuulub ühisvarasse või ei, on ühisvara jagamise käigus lahendatav küsimus ega kuulu käesoleva menetlusse esemesse ja nendele väidetele kohus hinnangut seetõttu ei anna, Kohus ei hinda neid tõendeid, mis puudutas hageja hagi A. U ́i vastu ja võimalikke väiteid, kas kinnisasjal olevat elamut on rikutud (e-kirjad K. A, A. U vahel 07.03.17, II kd lk 288, hageja 31.03.2017 menetlusdokumendi väited kahjustusest, fotod, hinnapakkumine II kd lk 194-207). Poolte poolt ühisvara jagamise hagiga teises tsiviilasjas seotud dokumendid, muude kinnistute ja äriühingute andmed, kuriteo teade, poolte e-kirjavahetus isiklike suhete, vara jagamise, notari ja lastega suhtlemise kohta, jäävad tähelepanuta, kuna ei puutu vaidlusesse ja tõendeid ei ole, et ühisvaraks olev Xxxx kinnistu oleks jagatud (I kd lk 74-89, 122-126; II kd 23-27,150-159, 167174, 175-188; I kd lk 145-147; II lk 73-77; II kd lk 129-132; I kd lk 132-144; I kd 127 -130, 148148 ja II kd lk 133, 135, 136-160, 180, 180a, lk 188-199, 192-193, III kd lk 111-119). Hagi tagamise küsimuse lahendamine Kooskõlas TsMS 445 lg 1 ja § 442 lg 5 peab kohus tegema menetluslikud otsused hagi tagamise kohta. Kohus tagas hagi 21.06.2016 (I kd lk 59) ja keelas kostjal määruse resolutsiooni p 3 järgi kinnisasja Xxxx, asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) suhtes mistahes kasutuslepingute sõlmimise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna hagi kuulub eeltoodud ulatuses rahuldamisele, jääb kohtu poolt 21.06.2016 määrusega seatud abinõu kostja suhtes vastavalt resolutsiooni p 3 järgi otsust tagama ning otsuse jõustumisel tühistada 21.06.2016 määruse resolutsiooni p-3 K Ae suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu. Muu taotlus Kooskõlas TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus kostja 13.07.18 kohtule esitatud taotluse (III kd 109, 13.07.18 esitatud, kuid dateeritud 28.03.17), mis oli esitatud kohtule ka 29.03.17 (lK 253, II kd). 29.03.17 taotlus oli esitatud pärast A. U ́i vastu asja arutamist ja enne osaotsuse tegemist, mille kohus jättis tähelepanuta hilisema esitamise tõttu (vt osaotsuse resolutsiooni p 8, II kd 273p, 276). Kostja taotles kohustada hagejat vastu võtma kostjalt Xxxx valdus, mille ta sai üürnikult, ja tasuma hagejat kostjale igakuiselt Xxxx kinnistu eest 495 eurot. Kohus jätab taotluse tähelepanuta, sest kostja ei ole vastuhagi esitanud, lisaks ei ole hageja esitanud hagi asja valduse saamiseks kostjalt (K. A), mis võiks mingil viisil seostuda kostja taotlusega asi vastu võtta. Lisaks on hageja ja A. U ́i vaheline vaidlus asja valduse saamiseks lõppenud kompromissiga.