Osaühingu Alumiinid avaldus määramiseks avalikule teele
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Lilla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Natalja Lilla (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
juurdepääsu
Vastustaja (avaldaja): Osaühing Alumiinid (registrikood 11290751), lepinguline esindaja Monica MeristoDmitrijev Puudutatud isik II: Rakvere vald (Rakvere Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000329) Puudutatud isik III: Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) (registrikood 70001490) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-12784 ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Natalja Lilla määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
1
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 6186 lg 2).
1.Osaühing Alumiinid (avaldaja) esitas 30. augustil 2022 Viru Maakohtule avalduse, milles palus määrata avaldajale kuuluvale Y. kinnistule (asukoht XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Natalja Lillale (puudutatud isik I) kuuluva XX kinnistu (asukoht XXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) mööda XX kinnistut läbiva 6 m laiust ja 51 m pikkust teed algusega Rakvere-Haljala maanteelt. Avaldaja taotles anda Y. kinnistu igakordsele omanikule juurdepääs läbi XX kinnistu tähtajatult, ööpäevaringselt ning seda nii jalgsi, kergliiklusvahenditega kui ka mootorsõidukitega. Avalduse kohaselt rajaks tee ja ka hooldaks seda Y. kinnistu igakordne omanik ning avaldaja tasub selle eest puudutatud isikule 100 eurot aastas. Juurdepääsutee võimaldamine avaldajale ei koorma kuidagi puudutatud isikut, sest puudutatud isik XX kinnistut läbivat teed (algusega Rakvere-Haljala maanteelt) ei kasuta. Avaldaja palus asendada kohtumäärusega puudutatud isiku tahteavaldus juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks. Avaldaja korrigeeris 10. mai 2023 seisukohas puudutatud isikule iga-aastaselt makstava tasu suurust ning leidis, et kohane summa on 30 eurot aastas. Pakkumine 100 eurot aastas oli pakkumine asja koheseks lahendamiseks.
3.jaanuari 2024 seisukohas täpsustas avaldaja, et taotleb Y. kinnistule avalikult kasutatavale teele üle XX kinnistu juurdepääsutee rajamist selliselt, et rajatava tee pikkus on 18 m + 47 m, kokku 65 m (diagonaal 45 kraadi) ning laius maksimaalselt 5 m algusega Rakvere-Haljala maanteelt.
2.Puudutatud isik I avaldusega ei nõustud. Avaldaja taotletud viisil juurdepääsutee määramisel kaotaks puudutatud isik võimaluse kasutada maad, mis jääb n-ö tekkinud kolmnurga sisse (ca 350–400 m2). Juurdepääsutee lõikuks teravnurga alt olemasoleva teega vahetul ristumisel Rakvere-Haljala maanteega ning oleks liiklusohtlik kõigile tee kasutajatele. „Maantee projekteerimisnõuete“ kohaselt on mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 m. Samas aga võimaldavad viidatud nõuete punktid 5.2.1 ja 3 mahasõite rajada tihedamini, kuid sellisel juhul tuleb vastaval teelõigul piirata kiirust kuni 50 km/h. Puudutatud isik leidis, et X külas on kiiruse piiramine põhjendatud, eelkõige põhjusel, et sõidukiiruse 90 km/h lubamine seab ohtu tee ääres elavad inimesed. Lisaks võimaldab piirkiiruse 50 km/h kehtestamine rajada avaldajale täiendava mahasõidu Y. kinnistule. Avaldaja ei ole põhjendanud iga-aastaselt makstava tasu suurust 100 eurot millegi muuga kui üksnes tee hooldamisega. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb kahest komponendist – hüvitis omandi väärtuse vähenemise eest ning hüvitis juurdepääsu talumise eest. Mõlemad tasu komponendid peavad vastama õiglase ja kohese hüvitamise tingimustele. Kinnisvaraportaalis kajastatud andmete kohaselt on kinnisasjade keskmine väärtus ca 2 eurot/ m2. Seega oleks ühekordse hüvitise suurus 700–800 eurot. Puudutatud isik ei välistanud kompromissi sõlmimist piiride korrigeerimise teel selliselt, et puudutatud isik annab avaldajale vajalikus suuruses maad ning saab avaldajalt samas suurusjärgus maad vastu. Nii saab välistada olukorra, kus puudutatud isikul puudub rajatava 2
tee tõttu võimalus kasutada oma maad ning mõlemad kinnistud säilitavad endise suuruse. Ühekordse tasu maksmine ei korva olukorda, kus puudutatud isik oma maad kasutada ei saa. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja ei ole taotlenud juurdepääsuteed seoses võimaliku ehitustegevusega, puudub juurdepääsuteeks ka vajadus. Avaldaja kinnistu näol on tegemist metsamaaga, avaldaja maa sihtotstarbe muutmist taotlenud ei ole ning metsamaterjali väljaveoks on võimalik Transpordiametilt taotleda ajutine mahasõit. Kinnistu teenindamiseks piisab ajutisest mahasõidust. Puudutatud isik ei ole ka nõus olemasoleva tee laiendamisega temale kuuluva maa arvelt. Avaldaja saab alternatiivselt oma kinnistule pääsemiseks kasutada YX. kinnistut (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX), mida ta kasutab ka praegu oma kinnistule pääsemiseks. Mahasõidu rajamine YX. kinnistule ei oleks vastuolus tee projekteerimise normidega, mille kohaselt II ja III klassi maanteedel tuleb üldjuhul vähimaks ristmike vaheliseks kauguseks pidada 500 m. XX mahasõidust kuni potentsiaalse mahasõiduni YX. kinnistul on rohkem kui 500 m. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta ei soovi juurdepääsuteed YX. kinnistu kaudu. Avaldaja kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega, mistõttu ei saa avaldaja ka väita, et tal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja kinnistul ei ole mahasõite, samuti ehitisi ega maju ning sellest oli avaldaja teadlik 2021. a kinnistu soetamisel. Kinnistu on 100% maatulundusmaa. Puudutatud isik ei esitanud arvestust tasu suuruse kohta, kuna leiab, et avaldajal on oma kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning avaldus ei ole põhjendatud.
3.Rakvere Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldaja avaldanud, et planeerib oma kinnistule ehitada projekteerimistingimuste alusel mõned elamud, mistõttu ei ole välistatud tulevikus juurdepääsutee tihe kasutamine erinevate kruntide omanike poolt. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt saab ilma detailplaneeringut koostamata rajada krundile elamu juhul, kui on olemas juurdepääs. Enne avaldaja kinnisasja kruntideks jagamist ja projekteerimistingimuste väljastamist tuleb lahendada kinnisasja juurdepääsu küsimus (sh tee hooldamise küsimused, ligipääsu tähtaeg ning kasutustasu suurus). Rakvere Vallavalitsus toetab Transpordiameti pakutud lahendusvarianti, kus avaldaja kinnisasjalt rajatakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudutatud isiku kinnistu kaudu, säilitades seejuures olemasolev ristmik ning rajatakse paralleelselt riigiteega uus tee.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 2. aprilli 2024. a määrusega avalduse ning määras Y. kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) omaniku kasuks tähtajatu ning ööpäevaringse juurdepääsu Y. kinnistule läbi XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX), pikkusega 18 m + 47 m (diagonaal 45 kraadi), kokku 65 m ja laiusega maksimaalselt 5 m, algusega Rakvere-Haljala maanteelt vastavalt määruse lisas toodud plaanile. Juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks XX kinnistu omanikule on 30 eurot aastas, mis tuleb Y. kinnistu omanikul tasuda iga jooksva aasta 1. veebruariks XX kinnistu omaniku arvelduskontole. Lisaks iga-aastasele tasule 30 eurot tuleb Y. kinnistu omanikul iga-aastaselt tasuda maamaks XX kinnistule langeva juurdepääsu aluse maa-ala katteks vastavalt makse teostamise hetkel kehtivale maamaksu suurusele. 3
Maakohus määras, et juurdepääsu servituut ja tasu (juurdepääsu kasutamise eest makstav igaaastane tasu 30 eurot ja iga-aastane maamaksu tasumise kohustus) maksmise tingimus tuleb kanda märkusena kinnistusraamatu III jakku 1. vabale järjekohale. Maakohus märkis, et tuleb lugeda, et kohtumäärus asendab selliselt XX kinnistu omaniku tahteavaldust KrS § 341 lg 1 tähenduses. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt puudub avaldajal juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja kinnistu küll piirneb looduslikult ühest küljest vahetult avalikult kasutatava teega, kuid sealt kaudu ei ole juurdepääsu rajamine lubatud tee-ehituslikult. Transpordiameti selgituste kohaselt on riigimaanteelt suurim lubatud mahasõitude arv kaks mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Vaidlusalusel teelõigul on mahasõite ühe kilomeetri kohta samas sõidusuunas juba kolm. Täiendava mahasõidu rajamine Y. kinnistuga piirnevas lõigus on vastuolus kehtestatud normidega ning Transpordiamet selleks luba ei anna. Samuti ei tule kõne alla juurdepääsutee rajamine YX. kinnistu kaudu. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et vahemaa XX mahasõidust kuni YX. kinnistult tehtava mahasõiduni on 500 m. Kohtu ette ei ole toodud, milline Transpordiameti seisukoht lubaks YX. kinnistule mahasõidu rajada, võttes seejuures arvesse, et mahasõite on juba praegu ettenähtust rohkem. Puudutatud isiku I seisukoht, et uue mahasõidu rajamine oleks võimalik samaaegse kiiruse piiramisega, on maakohtu hinnangul ebamõistlik ning seda ei toeta ka Transpordiamet. Lisaks ei luba Transpordiamet avaldajale juurdepääsu andmist ka viisil, et riigimaanteelt maha sõites teha koheselt diagonaallõige avaldaja kinnistuni, kuid toetab juurdepääsu viisil, mis tagab pöörderaadiuse mistahes sõidukitele ehk algusega riigiteelt, mahasõiduna XX kinnistul oleval teel 18 m pikkuses ja seejärel diagonaallõikena üle puudutatud isiku kinnistu. Kohtu määratud viisil juurdepääsu andmine on võimalik tee-ehituslikult ning koormab puudutatud isiku kinnisasja vähimal võimalikul viisil. Põhjendatud ei ole juurdepääsutee rajamine puudutatud isiku kinnistul asuva tee lõpust või keskpaigast. Kinnistule ülemäärases pikkuses juurdepääsutee rajamine ei ole kummagi osapoole huvides. Avaldaja peaks vastasel juhul tegema suuremaid kulutusi juurdepääsutee hooldamiseks ning puudutatud isiku huvi on jätta võimalikult suur osa oma kinnistust koormatistest vabaks. Puuduvad kaalukad argumendid, miks peaks kohus jätma rahuldamata avaldaja taotluse määrata juurdepääs tähtajatult, ööpäevaringselt ning juurdepääsutee kasutamiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega. Kuivõrd puudutatud isik on nõustunud juurdepääsu tasuga 30 eurot, ei pea maakohus põhjendatuks kohaldada kohtupraktikas selgitatud diskontomäära rakendamist ning määrab juurdepääsu aastasumma kindla rahasummana.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik I palub määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2024 määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme (TsMS § 6182 lg 1 ja § 198 lg 1 p 2). Maakohus jättis kaalumata alternatiivse juurdepääsu võimaluse YX. kinnistu kaudu ning menetlusse jäi kaasamata YX. kinnistu omanik. Maakohus on jätnud arvestamata Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-21-4128, mille kohaselt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades (AÕS § 156 lg 1) peab kohus sisuliselt kaaluma kõiki mõistlikult 4
võimalikke alternatiivseid juurdepääsu määramise võimalusi avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks. Seejuures on juurdepääsuasjade lahendamisel üheks olulisemaks põhimõtteks kõigi kinnisasjade omanike kaasamine, üle kelle kinnisasjade võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs kõne alla tulla. Selliselt tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ning korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm 01.06.2022, 219-20416).
AVALDAJA SEISUKOHT
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus on sisutu ning sisaldab asjaolusid, mis on mitme aasta pikkuse kohtumenetluse vältel läbi arutatud. Avaldajal oli kinnistut ostes kohe plaan kinnistule elamud ehitada. Selle tarbeks võttis avaldaja soetatud kinnistult maha metsa. Detailplaneeringut ei ole saanud koostada, kuna puudub juurdepääsutee. Puudutatud isik on algusest peale olnud vastu juurdepääsutee rajamisele üle tema kinnistu ning pole olnud nõus ühegi tehtud ettepanekuga. Selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
7.Tartu Ringkonnakohus andis 11. märtsil 2025 Transpordiametile tähtaja esitada täpsustus selle kohta, millisele konkreetsele kolme mahasõiduga ühe kilomeetrisele teelõigule on Transpordiameti otsuse punktis 2.3 viidatud. Samuti tuli Transpordiametil selgitada, kuhu Rakvere-Haljala teel saab rajada järgmise võimaliku ristumiskoha ning kas ristumiskoha rajamine on võimalik Y. ja YX. katastriüksustele ning millistel tingimustel.
8.Transpordiamet esitas 24. märtsil 2025 menetlusdokumendi, kus on välja toodud uute võimalike mahasõitude ja ristumiskohtade rajamise võimalikud asukohad YX. ja Y. kinnistutele ning nende rajamise tingimused.
9.Määruskaebuse esitaja 31. märtsi 2025 seisukohast nähtub, et tema eelistab mahasõidu rajamist YX. kinnistule ning seda eelkõige põhjusel, et avaldajale on ka praegu sealt kaudu tagatud juurdepääs enda kinnisasjale. Alternatiivselt palub puudutatud isik I nihutada (avaldaja kulul) XX kinnistul oleva mahasõidu Y. ja XX kinnistute piirile. Uue mahasõidu rajamisel tuleb arvestada Sauna kinnistu omaniku põhjendatud huvidega.
10.Avaldaja leiab, et maakohtu määratud juurdepääs on kõige õigem ja otstarbekam ning Viru Maakohtu 2. aprilli 2024 määrus tuleb jätta muutmata.
11.Rakvere Vallavalitsus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kui ringkonnakohus otsustab maakohtu määrust muuta, on kohaliku omavalitsuse hinnangul kõige otstarbekam nihutada mahasõit kahe kinnistu piirile. Ligipääs üle YX. kinnistu ei ole säästlik, kuna selle ehitamiseks (üle 500 m) kuluks oluliselt rohkem ressurssi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 656 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus ei ole kaasanud menetlusse kõiki asjast puudutatud isikuid ega selgitanud välja kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid ja kogunud selleks tõendeid (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5). Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. 5
13.Avaldaja pöördus kohtusse talle kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule kuuluva XX kinnistu. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnistule tema soovitud viisil ning lisas plaanimaterjali määruse resolutsioonile. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses. Puudutatud isiku hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme (TsMS § 618 2 lg 1 ja § 198 lg 1 p 2) ning jätnud kaalumata alternatiivse juurdepääsu võimaluse YX. kinnistu kaudu.
14.Avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 järgi hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kohus peab kohtumenetlusse TsMS § 198 lg 3 lause 1 kohaselt kaasama puudutatud isikutena (TsMS § 198 lg 1) kõik puudutatud kinnisasjade omanikud. Kõigi kinnisasjade omanike, üle kelle kinnisasjade võiks juurdepääsu taotleja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla, kaasamine (TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 618 2 lg 1) on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt (RKTKm 06.06.2023, 2-21-4128/88, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaasanud kõiki Y. kinnistuga külgnevate kinnistute omanikke, s.o YX. kinnistu omanikku, ning on jätnud välja selgitamata asjaolud, mis on vajalikud õige kaalutlusotsuse tegemiseks.
15.Kuigi avaldaja on taotlenud juurdepääsu üle XX kinnistu, ei ole see maakohtule siduv. Riigikohus on rõhutanud, et juurdepääsuasja lahendamisel hagita menetluses on piisav, kui avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks tema kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-4210, p 25). Puudutatud isik I on menetluses teinud korduvalt ettepaneku rajada avaldaja kinnistule juurdepääsutee üle YX. kinnistu. Avaldaja ei ole võtnud (TsMS § 231 lg 2 tähenduses) omaks, et juurdepääsuteed ei ole võimalik rajada üle YX. kinnistu. Maakohus on otsuse punktis 6 märkinud, et kõne alla ei tule puudutatud isiku väidetud alternatiiv YX. kinnistu kaudu. Puudutatud isik I ei soovinud selgitada, milline tõend kinnitab tema väidet, et vahemaa XX mahasõidust kuni YX. kinnistult tehtava mahasõiduni on 500 m ja milline Transpordiameti seisukoht lubaks YX. kinnistule mahasõidu rajada. Kuna kohus ei ole seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga ning võib määrata juurdepääsu ka mujalt, pidanuks maakohus TsMS § 198 lg 3 ja § 618 2 lg 1 alusel menetlusse kaasama ka YX. kinnistu omaniku. Maakohtul ei olnud ilma YX. kinnistu omanikku menetlusse kaasamata võimalik tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt lahendada vaidlust juurdepääsutee asukoha küsimuses. Seega võis jääda välja selgitamata sobivaim juurdepääsutee avaldaja kinnisasjale.
16.Kuna maakohus ei ole nõuetekohaselt kaasanud kõiki asjast puudutatud isikuid ega selgitanud välja nende seisukohta, siis ei ole võimalik veenduda, et maakohus on lahendanud avalduse õigesti. Ringkonnakohus ei saa maakohtu menetlusviga ise parandada, sest see tähendaks sisuliselt asja algusest peale ise lahendamist. Menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks (TsMS § 656 lg 2). Ringkonnakohus selgitab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kaaluda sisuliselt kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsuteid (sh üle YX. kinnistu, aga ka 6
olemasoleva XX kinnistu mahasõidu nihutamist Y. ja XX kinnistute piirile). Maakohtul tuleb välja selgitada võimalike rajatavate juurdepääsuteedega seotud olulised asjaolud ning kaasata asjast puudutatud kinnisasjade omanikud (sh YX. kinnistu omanik), välja arvatud need, kelle puhul on selge, et nende kinnisasjade kaudu ei tule juurdepääs avaldaja kinnisasjale kõne alla (TsMS § 198 lg 3), või sisuliselt põhjendada, miks kohus leiab, et alternatiivsed juurdepääsu loomise võimalused ei tule kõne alla. Vaidluse juurdepääsutee asukoha üle on võimalik kõigi asjast puudutatud isikute huvide ja õiguste igakülgse kaalumise teel lahendada pärast seda, kui kõik menetlusosalised on saanud võimaluse esitada avalduse osas omapoolseid seisukohti ja tõendeid.
17.Eeltoodu ei tähenda, et maakohus ei võiks avalduse uuel läbivaatamisel pärast kõigi asjast puudutatud isikute huvide kaalumist ja seisukohtade arvestamist jõuda samale tulemusele, et juurdepääs Y. kinnistule tuleb määrata üle XX kinnistu. Kuigi juurdepääsutee maakorraldusliku võimalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et taotletud juurdepääsu asukohas ei pea paiknema teed seaduse tähenduses; juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise alus (RKTKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 17), on maakohus juurdepääsu määramisel iseenesest põhjendatult arvestanud, et XX kinnistul on juba olemas mahasõit ja (sõidukitega) liiklemist võimaldav tee ning avaldaja taotletud viisil juurdepääsu määramine koormab puudutatud isikut vähimal võimalikul viisil. Asukoha sobivuse hindamisel tuleb maakohtul arvestada ka avaldaja kinnisasja kasutamise eesmärki ning võimalusel tuleb juurdepääs taotleja kinnisasjale määrata sellisest kohast, mille kaudu juurdepääsu rajamiseks ei ole vaja kasutada liigset ressurssi (sh loodusressurssi) ja/või kinnisasja kasutamist oluliselt ümber korraldada.
18.Eelneva põhjal ja TsMS § 667 lg 2 alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotus ja § 174 lg 6 järgi menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada.
20.TsMS § 6186 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega avaldus rahuldati, ja saadab avalduse uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.