Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ja kostja kui XXXX, kinnistu kaasomanikud vaidlesid perioodil 2007-2012 Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-42375 kostja poolt õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamise, kaasomandi korteriomanditeks jagamise ning kinnistu õueala kasutuskorra üle. 06.03.2012 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-42375 pooltevahelise kohtuliku kompromissi, millega jagati XXXX, kinnistu korteriomanditeks ning kinnitati korteriomandite kasutuskord. Kohtumääruse p 1.3.3 kohaselt pidi XXXX ainuvaldusse ja kasutusse jääma muu hulgas „garaaži (märgitud plaanil tähega G) alune maa“. Kogu tsiviilasja nr 2-07-42375 kohtumenetluse jooksul ning ka kohtuliku kompromissi allkirjastamisel oli poolte tahe suunatud sellele, et värkstuba jääb hageja, mitte kostja kasutusse. Henri Projekt OÜ plaanil on küll vist tõepoolest ekslikult tähistatud G tähega (garaaž) ka värkstoa alune maa, kuid kumbki pool ei ole kogu menetluse kestel ega kompromissi sõlmides lähtunud eeldusest, et mõiste „garaaž“ hõlmab ka värkstuba. Hageja hinnangul tuleb kohtuliku kompromissiga kinnitatud kasutuskorda tõlgendada selliselt, et värkstuba jäi hageja valdusse ja kasutusse, garaaž aga kostja valdusse ja kasutusse. Kohtulikku kompromissi sõlmides ei pannud kohus ega kumbki pool tähele, et Henri Projekt OÜ poolt koostatud joonist võib tõlgendada ka selliselt, et G tähega tähistatud hoone ei kata mitte üksnes garaaži, vaid ka sellega külgnevat, kuid täiesti eraldi ehitatud värkstuba. Garaažile samas reas järgnevad abihooned (värkstoa kõrval asuv kollane saun ja sellele järgnevad puukuurid) ei ole plaanil märgitud ja mõlemad pooled lähtusid selgelt eeldusest, et ka värkstuba ei ole plaanile märgitud, st et plaanil on vaid garaaž, mida tähistatakse tähega G. Antud juhul ei saa aluseks võtta Henri Projekt OÜ plaani, millel garaaži tähistav G on ekslikult märgitud laiemana, kui see tegelikult ja poolte varasemate seisukohtade kohaselt on. Menetlusdokumentidest ja poolte käitumisest nähtub, et mõlemad pooled on algusest peale ning aastaid tõlgendanud kompromissilepingut selliselt, et värkstuba ei ole kostja kasutuses. Isegi kui asuda seisukohale, et kompromissi ei saa tõlgendada selliselt, et värkstuba jäi hageja ainukasutusse, siis olnuks hagejal õigus kasutuskord kokkuleppe vastavas osas (värkstoa kasutus) tühistada. Kompromissi punkti 1.3.10.1 kohaselt kohustus kostja hiljemalt nelja kuu jooksul kompromissi kinnitamisest viimistlema garaaži välisfassaadi, millise kohustuse kostja täitis just selliselt, nagu seda mõistis hageja, krohvides ja värvides üksnes garaaži, kuid mitte värkstoa. Ka järgnenud viie aasta jooksul ei ole kostja värkstuba kasutama hakanud. Kuna hagejal oli õigus kompromiss tühistada, aga kostja ongi kompromissi täitnud just selliselt, nagu seda mõistis hageja, siis tuleb antud juhul lugedagi, et sõlmitud kasutuskorra kohaselt on värkstuba hageja ainukasutuses ja -valduses. 2017 maikuus sai hagejale teatavaks, et kostja ning tema elukaaslane on läbi garaaži seina omavoliliselt tunginud garaažiga külgnevasse värkstuppa, mis on ligi 40 aastat olnud XXXXi valduses, suletud tabalukuga ning mille võtmed oli XXXX usaldanud üksnes hagejale. Kostja pääses värkstuppa sisse üksnes garaaži ning värkstoa vahelise seina lõhkumise kaudu. Kostja ei oleks tohtinud värkstoa valdust seina lõhkumisega endale võtta isegi juhul, kui kasutuskorra kohaselt oleks värkstuba jäänud kostja valdusse. Hageja on 15.06.2017 ja 12.07.2017 nõudnud kirjalikult kostjalt värkstoa valduse vabastamist, kuid kostja värkstuba vabastanud ei ole. Hageja palub kohtul tuvastada, et 06.03.2012 Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-07-42375 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud kasutuskorra kohaselt on XXXX, asuval kinnistul garaaži kõrval asuv värkstuba (13,5 m2) XXXX ainukasutuses ja kohustada XXXX vabastama XXXX, asuval kinnistul garaaži kõrval asuva värkstoa (13,5 m2) valdus ning andma valdus üle XXXXle. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad Kostja on seisukohal, et kompromiss tsiviilasjas nr 2-07-42375 kajastab poolte kokkulepet õigesti ja selle alusel on vaidlusalune garaaži osa töötuba (värkstuba) kostja ainuvalduses, mistõttu ei ole kostja rikkunud hageja õigusi. Termin “garaaž” on selgelt defineeritud kui plaanil G tähega tähistatud hoone. Kaardil on näha, et vaidlusalune töötuba kuulub garaažihoone koosseisu, olles samuti tähistatud tähega G. Seega on kogu plaanil G tähega tähistatud hoone, s.h. ka töötuba kompromissi alusel kostja ainuvalduses- ja kasutuses. Kompromiss on terviklik lahendus poolte omandisuhete kujundamise kohta, mille üht tingimust ei oleks sõlmitud teiseta. Kogu garaažihoone, s.h. ka töötoa jätmine kostja ainuvaldusesse ei ole eksitus, vaid konkreetne kokkulepe, mida kostja sellisena ka mõistis, millele tema tahe oli selgelt suunatud ja mis oli oluline tingimus, miks kostja üldse kompromissiga nõus oli. OÜ Henri Projekt plaan ei ole juhuslik vähetähtis lisa kompromissile, vaid see on kogu kaasomandi jagamise ja kasutamise kokkuleppe aluseks. Lisaks valmistas hageja kompromissi ette ehk on selle ise koostanud. Kui poolte kokkuleppeks oleks tõepoolest olnud jätta osa garaažist hageja kasutusse, oleks hageja ilmselgelt plaani või kompromissi teksti ka vastavalt täiendanud. Menetlus tsiviilasjas nr 2-07-42375 kestis umbes 5 aastat ja selle vältel esitasid pooled korduvalt erinevaid seisukohti kaasomandi jagamise ja kasutamise korra kokkuleppimiseks, mida ühiselt kaaluti, kuid sellistele seisukohtadele tuginedes ei ole põhjendatud asuda 2012 kokkulepitud kasutuskorda, ümber jagama. Hagejal ei olnud õigust kompromissi tühistada eksimuse tõttu. Kostja ei lähtunud kompromissi sõlmimisel ebaõigest ettekujutusest, kuivõrd töötoa jätmine kostjale oli poolte kokkulepe ja kostja tahe. Isegi, kui tegemist oleks eksimusega, siis ei oleks see mõjutanud kostja tahet kompromissi sõlmida. Kui hagejal olnuks ka õigus kompromiss tühistada, ei ole kostja täitnud kompromissi selliselt, nagu seda mõistis väidetavalt hageja. Kostja valdus tööruumile ei ole omavoliline. Tegemist oli poolte kokkuleppel kostja ainuvaldusesse jäetud ruumiga, kuhu kostja rajas sissepääsu läbi garaaži vaheseina, kuivõrd kompromissis leppisid pooled kokku, et kostja kasutab garaaži sisenemiseks XXXX tee poole rajatavat ust ja mitte hoovipoolseid uksi. Kostjal kui kompromissijärgsel töötoa ainuvaldajal on õigus ise otsustada, kuidas enda ruume kasutada. Asjaolu, et kostja tuli vastu XXXXile ja võimaldas talle aega elukorralduse muutmiseks, ei saa aga tõlgendada kostja kahjuks ja selliselt, et kostja ei pidanud vaidlusalust garaažiosa temale kuuluvaks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et tsiviilasjas nr 2-07-42375 XXXX hagis XXXX vastu juurdeehituse ehitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, XXXX õiguste rikkumise tuvastamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ning XXXX vastuhagis XXXX vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnitas Harju Maakohus 06.03.2012 kohtumäärusega pooltevahelise kohtuliku kompromissi, millega jagati XXXX, kinnistu korteriomanditeks ning kinnitati korteriomandite kasutuskord (t.l. 7-14). Tuvastatud on, et 06.03.2012 kohtumääruse nr 2-07-42375 p 1 kohaselt võttis kohus kompromissi kinnitamisel aluseks Henri Projekt OÜ koostatud XXXX asendiplaani, I korruse plaani A, II korruse plaani ja alusmüüride plaani (kohtumääruse lisad 1-4). Kohtumääruse p 1.3.3 kohaselt jäi korteri nr 1 omaniku (XXXX) ainuvaldusesse ja kasutusse kinnistu osa, mis piirneb idast kinnistu piiriga XXXX alates veetrassist( märgitud plaanil tähega V) XXXX suunas, lõunast XXXX poolse piiriga, läänest XXXX XXXX poolt mööda kinnistu piiri kuni punktini, mis asub XXXX teel asuvast elektripostist 4,25 m XXXX poole, ning põhjast alates punktist, mis asub XXXX teel asuvast elektripostist 4,25 m kaugusel mööda kinnistu piiri XXXX suunal, sirgjooneliselt toa nr

10 ja terrassi (märgitud plaanil tähega L) nurgani ja edasi mööda veetrassi (märgitud plaanil tähega V) elumajast kuni XXXX teeni, samuti garaaži (märgitud plaanil tähega G) alune maa. Ning kohtumääruse p 1.3.2 kohaselt jäi Korteri nr 2 omaniku (XXXX) ainuvaldusesse ja -kasutusse kinnistu osa, mis piirneb põhjast XXXX ja XXXX kinnistutega, idast XXXX teega kuni veetrassini (märgitud plaanil tähega V), lõunast veetrassiga (märgitud plaanil tähega V) XXXX teelt kuni elumajani ja edasi toa nr 10 ja terrassi (märgitud plaanil tähega L) nurgast sirgjooneliselt kuni punktini XXXX teel, mis asub XXXX teel asuvast elektripostist 4,25 m mööda kinnistu piiri XXXX poole, ning läänest XXXX kinnistust mööda kinnistu piiri kuni punktini, mis asub XXXX teel asuvast elektripostist 4.25 m kaugusel XXXX suunas välja arvatud garaaži (märgitud plaanil tähega G) alune maa. Vaidlust ei ole, et kohtumääruse p 1.3.3 kohaselt pidi XXXX ainuvaldusse ja -kasutusse jääma muu hulgas garaaži (märgitud plaanil tähega G) alune maa ning kohtumääruse p 1.3.2. kohaselt ei jäänud XXXX omandisse garaaži (märgitud plaanil tähega G) alust maad. Vaidlust ei ole, et XXXX kinnistul asuvat garaaži koos värkstoaga, mis on kohtumäärusele nr 2-07-42375 lisatud plaanil tähistatud tähega G, valdab ja kasutab kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutab värkstuba omavoliliselt, kas kostja on rikkunud hageja õigust kasutada ja vallata värkstuba ainuisikuliselt (t.l. 16-22). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 järgi on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 44 lg 1 sätestab, et valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Hageja on seisukohal, et kompromissi tekst koostoimes lisatud plaaniga ei vasta poolte tahtele kompromissi sõlmimisel ja seega tuleb kompromissi tõlgendada lähtudes poolte tegelikust tahtest. Pooled vaidlevad selle üle, kelle ainuvaldusse ja -kasutusse jäi tsiviilasjas nr 2-07-42375 kinnitatud kompromissi kohaselt värkstuba (töötuba). Hageja väidab, et kuigi kompromissi kohaselt jäi garaaž ja selle alune maa kostja ainuvaldusse ja –kasutusse, ning kompromissi lisaks oleval plaanil on värkstuba märgitud koos garaažiga ja tähistatud tähega G, siis tegelikult ei ole värkstuba garaaži osa ning kokkulepet tuleb tõlgendada nii, et värkstuba jäi hageja ainuvaldusse ja kasutusse. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et tema pidas garaažiks 34 m2 ning värkstuba ei olnud garaaži osa ning ta ei pannud tähele, et värkstoa ja garaaži joonisel ei olnud need eraldiseisvad. Kostja XXXX vande all antud seletusest nähtub, et otsiti aastaid lahendust, kuid lõplikus kokkuleppes jäi, et garaaži kasutab kostja, mis sai ka kirja paberitele ja oli värviliselt esile toodud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissleping leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille

lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 7 järgi kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Asjaolu, et hageja soovis tsiviilasjas nr 2-07-42375 menetlusdokumentide kohaselt värkstoa kasutusõigust ja valdust endale, kostja seda aga ei soovinud, või et kes oleks pidanud lammutama kinnistul asuvad hooned, millise asjaolu üle pooled ei vaidle, ei luba kohtul arvata, et kohtumenetluse kestel avaldatud tahteavaldused perioodil 2007-2012 oleks välistanud poolte teistsuguse kokkuleppe, mis on kinnitatud 06.03.2012 kohtumäärusega, et pooled ei oleks kindlasti soovinud sõlmida kokkulepet, et värkstoa kasutamise ja valdamise õigus oleks jäänud kostjale, mitte hagejale (t.l. 23-34, 75-80, 123-128, 135-137). Kohus leiab, et ka garaaži pindalale tuginedes, ei ole võimalik tsiviilasjas nr 2-07-42375 sõlmitud kompromissist järeldada hageja väidet, et kohtumääruse p 1.3.3. kohaselt pidi XXXX ainuvaldusse ja – kasutusse jääma garaaž pindalaga 34 m2, mitte aga pindalaga 47,5 m2, sest kohtumääruses ei ole eraldi välja toodud ei garaaži pindalat ega garaaži aluse maa pindalat (t.l. 122-139). Asjaoludest, et garaaž ja värkstuba on ehitatud eri aegadel ja osaliselt teisest materjalist, et nad on eri värvi, neid on erinevalt kasutatud, ei saa kohtu arvates samuti iseenesest järeldada, et juttu ei saanud kompromissis kindlasti olla millestki muust kui 34 m2 garaažist ilma värkstoata nagu väidab hageja, mille kasutamises on pooled kokku leppinud 06.03.2012 kohtumääruses (t.l. 35-42, 83-84, 95-96, 138139). Samuti ei ole veenev hageja väide, et kuna töötuba moodustab ühtse kompleksi seal kõrval asuva saunaga, kuivõrd mõlemad hooned on kaetud ülevalt sama rohelise laudisega ning OÜ Henri Projekt plaanil sauna märgitud polnudki, siis pidasid pooled kompromissis värkstuba hoopis sauna osaks ja kindlasti mitte garaaži osaks. On põhjendatud arvata, et värkstuba sai pidada ka osaks garaažihoonest nagu see on märgitud OÜ Henri Projekt plaanil ja XXXX majavalduse plaanil aastast 1967 (t.l. 81-82). Tuvastatud on, et garaažihoone pindala tervikuna 48 m2 nähtub ka XXXX kinnistu hoonete asendiplaanist ja ehitisregistri andmetest (t.l. 81-82, 112). Samas ei olegi niivõrd tähtis kas pidada värkstuba garaaži või sauna osaks, vaid kohus peab tuvastama poolte ühise tahte kompromissi sõlmimisel kas värkstuba jäi hageja ainukasutusse ja valdusse nagu väidab seda hageja. Hageja väidet nagu pooled oleksid kompromissis garaažiks pidanud 34m2 pindalaga ruumi, sest tsiviilasja nr 2-07-42375 menetluses hakati seda selliselt mõistma kinnitab vaid hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus, mis on aga vastuolus kostja vande all antud seletusega ja kohtul pole võimalik poolte seletustele tuginedes eelistada ühe poole väiteid teise poole väidetele, siis hindab kohus tõendeid kogumis, et kumma poole väiteid kinnitavad asjas dokumentaalselt esitatud tõendid. Hageja väide, et kohtumäärusele, millega kinnitati kompromiss tsiviilasjas nr 2-07-42375 oli ekslikult tuginetud plaanil, mille on garaaži tähistav G märgitud ka värkstoa kohale, ei ole veenev. Vaidlust ei ole, et tsiviilasja nr 2-07-42375 menetluses, mis kestis viis aastat, kasutati algusest peale just OÜ Henri Projekt plaani ning tähistusi kinnistu kasutuskorra kohta plaanile olid pooled teinud ka enne kompromissi kinnitamist (t.l. 27-30). Tsiviilasjas nr 207-42375 22.11.2011 vaatluseprotokollis kajastatust, kus on tõdetud, et värkstuba külgneb garaažiga ning plaanide ja tegelikkuse vahel olevat ebakõla, ei ole kohtu arvates samuti võimalik tuvastada ilmselget poolte eksimust värkstoa tähistamisega plaanil G tähega, millele pooled ei oleks soovinud või saanud varasemalt reageerida või mis oleks välistanud poolte lõpliku kokkuleppe, mis on vormistatud 06.03.20112 kohtumääruses, teistsugusel kujul, kui väidab seda hageja (t.l. 43, 132-134). Vaidlust ei ole, et kohtuliku kompromissi punkti 1.3.10.1 kohaselt kohustus XXXX hiljemalt nelja kuu jooksul kompromissi kinnitamisest viimistlema garaaži välisfassaadi (krohvides ja värvides selle majale võimalikult lähedases värvitoonis) ning XXXX teostas kokkulepitud tööd krohvides ja värvides garaaži osa jättes aga värkstoa osa värvimata (t.l. 44). Kuigi pooled vaidlevad selle üle kas hageja oleks andnud kostjale loa hageja poolsel hoovil värkstuba värvida või kas värkstoa värvimist segasid XXXXi asjad, siis ei ole hagej av’ide t]endatud, et värkstoa värvimata jätmisel

ei pidanud XXXX värkstuba garaaži osaks ning jättis värkstoa värvimata sel põhjusel, et värkstuba jäi kokkuleppe kohaselt hageja valdusse. Pooled vaidlevad ka selle üle kas ja kuidas pooled kohtulikule kompromissile järgnenud viie aasta jooksul on kasutanud värkstuba, millisest kasutamisest võiks järeldada kelle kasutusse värkstuba kokkuleppe kohaselt jäi. Pooled ei vaidle selle üle aga, et värkstuba kompromissi sõlmimise ajal polnud ei hageja ega kostja otseses kasutuses ega valduses, vaid värkstuba kasutas XXXX, kel lubati värkstuba kasutada ka peale poolte vahelise kompromissi kinnitamist. Kohtu arvates ei ole võimalik järeldada asjaolust, et kostja pärast kohtuliku kompromissi kinnitamist on visanud garaažist välja XXXXile kuuluvaid asju, jättes aga värkstoast XXXXile kuuluvad esemed välja viskamata, et kostja tahe oleks olnud jätta kompromissis värkstuba hageja ainukasutusse ja valdusse (t.l. 45-46). Ka asjaolu, et kostja ei ole nõudnud ei hagejalt ega XXXX värkstoa valduse üle andmist koheselt või peale kompromissi sõlmimist või ka sellise ajavahemiku jooksul, mis oleks hageja arvates mõistlik, et järeldada kostja tahet kompromissist, ei luba arvata, et kostja tahe kompromissi sõlmimisel oleks olnud värkstoa kasutus jätta hagejale. Keegi ei pea nõudma oma väidetavate õiguste rikkumise kaitset teise poole poolt eeldataval moel. Kuna pooled vaidlevadki, kelle kasutusse jäi värkstuba, siis ei ole võimalik tuvastada poolte ühist tahet kelle kasutusse värkstuba jäi selle pinnalt kui tihti ja mis asjaoludel keegi värkstuppa on sisenenud ja kes asju ladustanud on. Vaidlust ei ole, et kompromissis (p 1.3.10.1) leppisid pooled kokku, et kostja kasutab garaaži sisenemiseks XXXX tee poole rajatavat ust ja mitte hoovipoolseid uksi Seega ei saanud kompromissi tingimusi vaadates olla midagi kahtlast selles, et kostja otsustas värkstoa ja garaaži ühendada selliselt nagu ta seda tegi. Kohus leiab, et ei ole tõendatud ka hageja väide, et kompromissi lisaks olev OÜ Henri Projekt plaanil kujutatud ühest garaažihoonest tähisega G, milles asub ka töötuba, samas sauna ja muid kõrvalehitisi plaanil pole, said pooled ühiselt aru selliselt, et see tähistab vaid garaažihoone osast ühte osa või et kostja oli teadlik või pidi olema teadlik, et hageja tõlgendab sõna „garaaž“ kompromissis ja plaanil teistmoodi kui kostja. Kohtu arvates ei ole põhjust ka mõistliku kõrvalseisjana arvata, et kui kompromissi tekstis on konkreetselt välja toodud, kelle ainukasutusse ja –valdusse jääb garaaž viitega konkreetsele plaanile ja kelle ainukasutusse ja –valdusse kindlasti garaaž ei jää, siis poolte tahe oleks olnud kindlaks määrata garaaži osast värkstoa suurusega 13,5m2, mis plaanil on tähistatud garaaži osana, ainukasutusõigus teistmoodi kui see on kokku lepitud poolte kompromissis garaažiosa koosseisus. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et poolte ühine tahe tsiviilasjas nr 2-07-42375 kinnitatud kompromissi oleks olnud, et garaaži kõrval asuva värkstoa (13,5 m2) ainukasutusõigus jääks hagejale. Hageja on avaldanud ka, et ta on sõlminud kompromissi kostjaga, milline on kinnitatud tsiviilasjas nr 2-07-42375 06.03.2012 eksimuse mõjul, kuid kompromiss tuleb tulenevalt TsÜS §-st 93 lg 1 lugeda sõlmituks selliselt nagu mõistis seda hageja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 1 sätestab, et kui ühel poolel on õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada, kuid teine pool täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistamise õigust omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 järgi on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.

Kuna kohtuliku kompromissi tühistamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ning TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-07-42375 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi pole täitmisele pööratud ning hageja pole ka tühistanud kompromissi kohtumääruse nr 2-07-42375 alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses, siis ei ole hagejal õigust ka käesolevas menetluses tugineda hageja väidetavale õigusele poolte vahel tsiviilasjas nr 2-07-42375 sõlmitud kompromissi tühistamisele, mis on väidetavalt tehtud eksimuse mõjul, kuid mida hageja siiski tühistanud ei ole, mistõttu ei ole võimalik lugeda kompromissi tsiviilasjas nr 207-42375 sõlmituks selliselt nagu seda mõistab või mõistis hageja. Ka Riigikohus on 01.04.2015 määruses nr (RKTsK 3-2-1-20-15 p 9) leidnud, et piiranguid kompromissi tühisusele tuginemiseks ja tühistamiseks ei saa kõrvaldada nt tuvastushagiga, kuna kompromissi kinnitamisega on sellele antud kohtulahendi õiguslik jõud. Seega ei ole tõendatud hageja väide nagu tal oleks olnud õigus tühistada 2-07-42375 kompromiss olulise eksimuse mõjul ja lugeda tuvastatuks, et pooled leppisid kokku garaaži kõrval asuva värkstoa (13,5 m2) ainukasutusõiguse jätmises hagejale. Kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine tahe tsiviilasjas nr 2-07-42375 kinnitatud kompromissis oleks olnud, et garaaži kõrval asuva värkstoa (13,5 m2) ainukasutusõigus jääks hagejale, siis ei ole tõendatud ka hageja väide nagu kostja rikuks hageja valdust värkstoale, mis on kompromissi kohaselt garaaži osana jäetud kostja ainukasutusse ja –valdusesse, mistõttu kostja ei pea andma hagejale välja värkstoa valdust. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, et värkstuba kasutas teatud ajani XXXX ning asjaoludel, et värkstoas olid XXXXi asjad, selle üle pooled ei vaidle (t.l. 15, 122123). Vaidlust ei ole, et pooled kokkuleppele jõudnud ei ole ja selle kohta esitatud tõenditel asja lahendamisel tähtsust ei ole (t.l. 122, 145-146). Asja lahendamisel ei ole ka tähtsust kostja väitel, et tema kasutuses olevasse töötoa vastu hakkas huvi tundma hageja poeg ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (t.l. 110-111). Tähtsust ei ole ka hageja väidetel, mis ta on menetluses esitanud, et ümber lükata hageja elukaaslase seisukohti, miks värkstuba ei tuleks käsitelda garaažina ja neid kohus samuti ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 21.02.2018 kohtuistungil, kust nähtub, et kostja menetluskulu koosneb kulust õigusabile, lisaks on kostja märkinud, et palub arvestada, et kostjal on tekkinud menetluskulu õigusabile seoses 21.02.2018 kohtuistungiga vastavalt kohtuitungi aja kestvusele.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses toiminguid järgmise ajakuluga: Toiming Aeg 15.09.2017 nõupidamine kliendiga seoses esindamisega tsiviilasjas 0 h 20 m 15.09.2017 tutvumine tsiviilasja materjalidega, õiguslik analüüs 3h 19.09.2017 kostja vastuse koostamine 4h 20.09.2017 nõupidamine kliendiga 0 h 15 m 20.09.2017 kostja vastuse täiendamine 0 h 45 m 21.09.2017 kostja vastuse täiendamine 0 h 15 m 22.09.2017 kostja vastuse täiendamine 0 h 10 m 25.09.2017 kostja vastuse täiendamine, kliendi esitatud materjalidega 2 h 50 m tutvumine, tõendite selektsioon 26.09.2017 telefonivestlus kliendiga, kliendi esitatud materjalidega tutvumine, 2 h 45 m kostja vastuse täiendamine, komplekteerimine ja kohtule esitamine 27.09.2017 tutvumine hageja 27.09.2017 taotlusega 0 h 05 m 11.10.2017 tutvumine hageja 10.10.2017 seisukoha ja lisadega, analüüs 0 h 40 m vastuse koostamiseks 09.11.2017 nõupidamine kliendiga 0 h 20 m 10.11.2017 kohtumine kliendiga 0 h 30 m 27.11.2017 seisukoha koostamine hageja 10.10.2017 menetlusdokumendile 2 h 45 m 28.11.2017 tõendite kogumine, kommunikatsioon kliendiga, seisukoha 2 h 30 m täiendamine hageja 10.10.2017 menetlusdokumendile 05.12.2017 valmistumine 06.12.2017 kohtuistungiks, töö toimikuga 1h 06.12.2017 ettevalmistus kohtuistungiks 0 h 30 m 06.12.2017 esindamine 06.12.2017 kohtuistungil 1 h 15 m 06.12.2017 osalemine kohtuistungil 0 h 50 m 06.12.2017 tutvumine 06.12.2017 kohtuistungi protokolliga 0 h 15 m 12.01.2018 nõupidamine kliendiga 0 h 10 m 15.01.2018 vastuse koostamine hageja 11.01.2018 e-kirjale, telefonivestlus 2 h 20 m kliendiga, kostja 15.01.2018 taotluste ettevalmistamine ja kohtule esitamine, hageja 15.01.2018 menetlusdokumendiga tutvumine 16.01.2018 hageja 15.01.2018 menetlusdokumendi ja tõendite õiguslik analüüs 2 h 15 m vastuse koostamiseks 29.01.2018 e-kirjavahetus kliendiga, kliendi materjalidega tutvumine, vastuse 5 h täiendamine 21.02.2018 valmistumine kohtuistungiks 1h 21.02.2018 kohtuistung 1 h 20 m

KOKKU

38 h 45 m

Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas ei ole põhjendatud 06.12.2017 kohtuistungil esindamiseks ja osalemiseks rohkem kulutada aega kokku rohkem kui 55 m, kuna kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 55 m, seega ei ole põhjendatud ajakulu 1 h 10 m (1 h 15 m + 50 m – 55 m). Ülejäänud kostja väljatoodud toimingud olid kohtu arvates menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja

keerukusega. Kuigi kostja on märkinud, et tema menetluskulu koosneb kulust õigusabile, kajastub menetluskulude nimekirjas ka bürookulu 2 tk 24 eurot. Kuivõrd õigusabikuluna bürookulu seos käesoleva tsiviilasjaga on ebaselge, ei arvesta kohus märgitud 24 eurot hüvitamisele kuuluvate menetluskulude koosseisu. Põhjendatud õigusabile on kostjal seega aega kokku kulunud 37 tundi ja 35 minutit. Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa (vande)advokaadist esindaja tunnitasu 130 eurot tund pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Esindaja osutas menetluses kostjale õigusteenust 37 tundi ja 35 mintuti. Kostja põhjendatud kuluks õigusteenusele kujuneb seega 5 863 eurot (37 h 35 m x 130 x 20%). Kostja on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5 863 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.