lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-56622/204

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56622/204
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

printi

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-56622

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a otsus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2018. a, kirjalik menetlus

16.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kolleegium leiab, et kohtud kohaldasid valesti TsÜS § 158 lg-t 2, kui leidsid, et kuna tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud otsused ja kohtuväline kompromiss hõlmasid hageja varalist kahju kuni 31. detsembrini 2012, ei katkestanud need perioodil 2013–2016 tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumist.
16.1.Kohtud viitasid põhjendatult, et kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete korral eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 20.1; 16. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Kolleegium on varasemas praktikas aga selgitanud, et see tähendab, et perioodiliste maksete korral võib eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Seega saab eeldada, et ulatuses, milles kostja maksis hagejale hüvitist, tunnustas ta hageja nõuet ning selles osas võib hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostja maksete tegemise lõpetas (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p-d 20.1–20.2).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
16.2.Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kohtuvälise kompromissiga tunnustasid kostjad oma kohustust hüvitada hagejale kuni 31. detsembrit 2012 puudutav varaline kahju. Seega oli hageja nõude aegumine kolleegiumi hinnangul vähemalt mingis ulatuses katkenud ning hageja nõue ei saa olla tervikuna aegunud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millises ulatuses kostjad hageja nõuet kohtuvälise kompromissiga tunnustasid. Vastavas ulatuses katkes ka hageja nõude aegumine. Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kohtuvälise kompromissi kohaselt tasusid korteriomanikud (sh kostjad) hagejale hüvitist tegelike kulutuste järgi, saab hageja nõude aegumine

2-14-56622 olla katkenud tegelike kulutuste ulatuses, st hageja saab ka edasiulatuvalt nõuda kostjatelt hüvitist tegelike kulutuste suuruses. Muu hulgas selgitab kolleegium, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda tervise kahjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tekkinud kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 11.3). Lisaks on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et kulutuste hüvitamise nõuet ei saa rahuldada viisil, et kostjaid kohustatakse hagejale hüvitama kulutused arvete alusel, kuna sellisel viisil nõude rahuldamisel ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav (vt Riigikohtu

25.oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12). Kui kostjad tunnustasid kohtuvälise kompromissiga hageja nõuet üksnes osaliselt (kahju oli tegelikkuses suurem, kui nimetatud kompromissi alusel hagejale tasuti), saab eeldada, et ulatuses, milles kostjad maksid hagejale hüvitist, tunnustasid nad hageja nõuet ning selles osas saab hagi aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostjad maksete tegemise lõpetasid. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustasid kostjad hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Jaak Luik

Henn Jõks

Villu Kõve

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja