2-24-19083/23 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.J.P.-lt välja mõistetud menetluskulud kanda E.R.-i pangakontole nr EE641010010255918011 (SEB Pank). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. 1.Mittevaieldavad asjaolud Kohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudub: 1) Pooltele kuulub ühisomandina kinnistu Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Raadivere külas asuva Suur- Madise kinnistu, registriosa nr 467335. 2) Pooled on saanud Suur-Madise kinnistu ühisomanikeks pärimise teel: E.R., R.R. ja J.P. (enne Keskküla) on võrdsetes mõttelistes osades 17.05.2016.a surnud Jüri R.R.-i pärijad. 2.Hagejate nõue ja põhjendused Hagejad esitasid 17.12.2024.a a hagi, milles palusid lõpetada xxxxxxxxxxx kinnisasja (registriosa nr 467335) ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja määrata, et avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude mahaarvamist E.R.-i, R.R.-i ja J.P. vahel võrdselt. Enampakkumise korraldab kohtutäitur. Hagiavalduse kohaselt elas hageja 1 pärast abikaasa surma 8 aastat üksi kinnistul. 2024.a aprilli alguses helistas hagejale 1 kostja ja teatas, et tema tuleb koos perega Kose vallast kinnistule elama. Vaatamata hageja 1 vastuseisule kolis kostja koos abikaasa ja viimase pojaga ca 1,5 nädala pärast, 11.04.2024.a kinnistul asuva elamu 2. korrusele elama. Hageja jäi elama elamu 1-le korrusele. Alates kostja ja tema pere kolimisest kinnistule, on kostja ja tema abikaasa asunud hagejat 1 survestama ja tema elu häirima. Kostja pere toob küttepuid võrkudega, kuid pliidi kütmiseks kasutavad nad hageja 1 varutud küttepuid ning samuti kasutavad nad elektrit ilma selle eest tasumata. Kostja abikaasa ei luba hagejat 1 enam kinnistul asuvasse garaaži, väites ebaõigesti, et see garaaž on nüüd tema oma, kuna hageja 1 kasutab elamut. Samuti ei saa hageja 1 kasutada kinnistul asuvat sauna- kuni 29.11.2024.a elas saunas ööpäev läbi kostja abikaasa nn sulane või tööline. Hageja on paigaldanud oma toa ette ukse (varem oli seal eesriie) ja hoiab seda lukus, kuid kostja perekond nõuab ukse avamist, et hageja toas käia. Samuti soovis kostja pere panna hageja tuppa enda külmkapi. Hageja 1 on kostja ja tema peekonna ja/või külaliste tõttu kutsunud kolmel korral politsei: 04.09, 09.09 ja 24.11.2024.a. Viimasel korral pidas kostja pere kinnistul pidu ja hageja 1 aknasse visati lumekuule ja taoti korduvalt tugevalt maja seinte vastu. Hageja keelamine tulemust ei andnud. Hageja 1 taandus kiirelt oma tuppa ja lukustas ukse. Siis taoti vastu ust, mispeale kutsus hageja 1 politsei. Hageja 1 on ka korduvalt põgenenud kinnistult hageja 2 või oma õe juurde, kui olukord kinnistul on muutunud talumatuks. Kuna kaevus on vesi alanenud, soovib kostja pere ilma hagejatega kooskõlastamata seda renoveerida. Kostja on ka kirjutanud hageja1 peale kaebusi_ja avaldusi: - et hageja ei tegele koeraga, et hageja ise ei saa hakkama ja vajab sotsiaalabi (koduteenust)- mis osutusid alusetuteks: samuti pidi hageja 1 käima vallavalitsuses 27.11.2024 selgitamas, seoses kostja pöördumisega, et kaevus pole vett, mistõttu kostja peres kasvav 12- aastane poeg ei saa end pesta.

Hagejad on teinud korduvalt kostjale ettepaneku ühisomand lõpetada poolte kokkuleppel, kuid seni pole kostja nõustunud ettepanekuga kinnistu müüa. viimati tehti ettepanek kinnistu müügiks hageja 2 poolt (kes käis kinnistul koos abikaasaga) 05.12.2024.a. Kostja ärritus ja teatas, et tal on Kose kandis ostja olemas, kes maksaks hagejatel kokku 25 000 eurot. Seda, et Kose kandis on olemas võimalik kinnistu ostja, on kostja rääkinud juba kevadest alates, kuid midagi ei ole toimunud. Kostja on korduvalt väitnud, et temal olevat tuttav hindaja või maakler, kes kinnistu hindaks ja seejärel tasuks kostja või temale teadaolev ostja hagejatele kokku 25 000 eurot hüvitiseks ning kogu kinnistu jääb kostjale. Seni ei ole hagejad kostja mainitud ostjast täpsemalt midagi kuulnud ega teda ka näinud. Hagejad on teinud kostjale ettepaneku erapooletu hindaja kutsumiseks kinnistule. Kostja ei ole nõustunud ja väitis, et tal on tuttav hindaja, kes tuleb hindama. Hagejad olid seisukohal, et kinnistu võib olla rohkem väärt, mistõttu nad soovivad kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja seejärel jagada saabud raha. Hagejad soovivad lõpetada ühisomandi, et saada rahu ja saada õiglast hüvitist kinnisasja kaotuse eest. Eelkõige soovib rahulikku vanaduspõlve hageja 1, kelle viib ainuüksi kostja perekonna nägemine endast välja ja käed hakkavad värisema. Seetõttu viibib hageja 1 valdavalt oma toas ja keerab ukse lukku. Kinnistu on olnud hageja 1 koduks 45 aastat, kuid ta soovib siiski soovib ta kinnistu võõrandamist, sest see on ainud viis saada rahu kostja pere halvast ja ebaväärikast käitumisest. Hagejad leiavad, et muud kaasomandi jagamise viisid ei ole asjakohased või sobivad. Hagejatel ei ole rahalisi vahendeid, et kostja osa kinnistust välja osta. Tõenäoliselt ei ole ka kostjal rahalisi vahendeid, et hagejate osa välja osta ja saada kinnistu ainuomanikuks. Arvamusele, et kostjal pole piisavalt rahalisi vahendid, on hagejad viinud asjaolu, et tema suhtes on võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus, kus täitur on pannud enampakkumisele kostja osa päritud varaühisuses. Lähtudes TsMS 445 lg 1 palusid hagejad, et kohus määraks otsuse täitmise korra, sh selle, et enampakkumise viib läbi kohtutäitur, kes määrab ka enampakkumise alghinna. 3.Kostja vastuväited Kostja kohtule korrektset vastust ei esitanud, kuigi kohus selle tema tähelepanu juhtis. Kostja esitas oma seisukohad vaid meilidena ja ühel korral- 06.03.2025.a- vastuväite hageja taotlusele allkirjastatult. 14.01.2025.a saadetud meilis teatas kostja, et tema ei ole mitte mingil moel nõus enda osa müüma ja on nõus ostma hagejate osad välja. Kostja väitel on ta pakkunud hagejatele konkreetse summa. Kostja kirjeldas maja seisukorda kui väga halba: puuduvad vesi ja kanalisatsioon, põrandad mädad, vajab soojustust, katuse sarikate, korstna ja küttekollete uut ehitust. Ka kõrvalhooned on halvas seisus, mistõttu, kostja müüma ei ole nõus. Samas teatas, ta, et on nõus loobuma oma osast majast, kuid hagejad maksavad talle 50 000 eurot. Kostja teatas ka, et ei ole nõus müüki arutama ega selle üle vaidlema. Keegi teda müüma sundida ei saa. 4.Kohtuistung Kohus arutas pooltega 20.02.2025.a kohtu eelistungil vaidluse sisu ja selgitas kostjale, mida tähendab ühise omandi lõpetamine ja enampakkumisel müük. Kohus selgitas vastuhagi esitamise võimalust. Kostja väitel on ta pakkunud, et ostab ära talu ja notaris oli aeg kinni pandud, kuid siis ikka ei jõudnud aega panna, sest hagejad jälle muutsid oma soovi. Kostja väitel oli tal ostja olemas, kes ostab terve kinnistu ära. Nüüd ostjat ei ole, kuid kui müüki paneb, siis leiab ostja. Kostja oli seisukohal, et hagejad ei taha seda talle müüa, et pigem müüvad võõrastele. Istungi kestel avaldas kostja aga, et ei taha ise osta ära kinnistut, tahab, et läheks müüki ja jagatakse raha. Kostja teatas, et soovib näha politsei väljakutseid, mida hageja on teinud. Kostja väitel ei ole 3

ta taksitanud hagejal 1 majas ja kõrvalhoonetes ringi liikuda, hoopis hageja pani ühe toa lukku. Samuti avaldas kostja, et äkki hagejad lasevad kinnistu müüa 0 euroga ja tuldks ikka lasta kinnistu ära hinnata. Hagejad jäid algse hagi juurde. Hagejad soovisid, et kinnistu müügist saadust tasutaks esmalt hageja 1 poolt makstud ja kostja pere poolt kasutatud elektri kulud. Hageja lubas esitada kirjaliku taotluse. Hagejate esindaja selgitas, et kinnistu alghinna määrab kohtutäitur, hagejad ei tea, palju kinnistu alghind olla võiks. 5 Kirjalik menetlus pärast kohtu eelistungit 5.1.Pärast kohtuistungit esitas hagejate esindaja25.02.2025.a hagi täienduse ja palus, et avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude mahaarvamist E.R.-i, R.R.-i ja J.P. vahel võrdselt, kuid J.P.-le väljamaksmisele kuuluvast summast tuleb arvestada veel maha 579,97 eurot ja kanda see summa E.R.-ile elektrienergia kulutuste katteks. 5.2.Kostja 06.03.2025.a teatas, et ei ole nõus, et maja müüakse kohtutäituri kaudu. Kostja teatas, et soovib kasutada ostueesõigust. On nõus maksma elektri eest, kui hagejad korvavad maja värvimise, korstna ehituse, saraaluse katuse remondi ja muru niitmise kulud. Avaldas, et oleks saanud hagejatega kohtuväliselt kokkuleppele. 5.3.Hagejate esindaja teatas 07.03.2025, et hagejad ei soovi käesolevas menetluses kostjalt elektrienergia kulu väljamõistmist ja loobuvad elektrikulu nõudest. 5.4.Pärast kohtu selgitavat kirja saatis kostja 17.03.2025.a kohtule meili, kus avaldas, et soovib oma lapsepõlvekodu ära osta. Soovis, et hagejad kutsuksid majale hindaja, kellel on tase 6. Soovis, et arvestataks tema abikaasa tööd maja juures. Samal päeva saatis kostja veel ühe meili, kus teatas, et hageja 1 ei ole valmis majast välja kolima ja ei ole oma otsuses kindel. Kostja hinnangul on hageja 1 mõjutatud hagejast 2. Maja müük tuleb seni peatada, kuni on selge, mida hageja 1 soovib. 5.5.Hagejate esindaja 21.03.2025.a teatas, et hagejad loobuvad tunnistaja ja poole üle kuulamise taotlusest. Hagejate esindaja märkis, et kostja seisukohad seoses kinnistu ostmisega on nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluse ajal olnud muutlikud. Hagejad rõhutavad, et kuna kostja ei ole suutnud aasta jooksul teha hagejatele konkreetseid ja mõistlikke pakkumisi, mis vastaksid kinnistu turuväärtusele nende osa väljaostmiseks ega ole suutnud selgitada, kes ja millal maksab hagejatele hüvitise nende osade kaotuse eest, siis jäävad hagejad oma nõude juurde müüa kinnistu enampakkumisel. Sellisel juhul ei ole vaja tellida hindajat, kuna kinnisvara alghinna määrab kohtutäitur. 6.Lõppseisukohad Hagejad jäid algselt esitatud hagi nõude juurde ja palusid hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejate esindaja esitas menetluskulude nimekirja. Kokku on hagejate E.R.-i ja R.R.-i menetluskulud 1286 eurot, millest riigilõivud on 490 eurot, päring kinnistusraamatust 3 eurot, lepingulise esindaja tasu 793 eurot (6,5 tundi). Kostja teatas viimases meilis kohtule, et ei ole kinnistu enampakkumisele panemisega nõus. Kui hagejad tahavad ühisvara lahku lüüa, siis kostja soovib nende osa ära osta. 7.Hagi tagamine

Käesolevalt on asja jagamise viisi osas esitanud nõude vaid hagejad, kes soovivad kinnistu müümist avalikult enampakkumisel, kostja ei ole esitanud nõuet asja jagamiseks muul viisil. 8.5.Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaaluda, kas hagejate esitanud asja jagamise viis on kohane ja võimalik. Kinnistu müümine avalikult enampakkumisel on üks AÕS § 77 lg 2 nimetatud kaasomandis oleva asja jagamise viisidest. Seega on see seaduslik võimalus. Käesolevalt on hagejad teatanud, et nad ei soovi kostja osa n.ö välja osta, sest neil puuduvad selleks rahalised võimalused. Hagejad pole esitanud ka nõuet, et kostja ostaks nende osad ära. Hagejad selgitasid hagis, et nende hinnangul kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid, kuna tema suhtes oli käimas sundtäitmine, millest võib järeldada, et tema rahaline olukord ei ole hea. Koos hagiga esitasid hagejad kohtule täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate (d tl 16-17), millest nähtub, et kostja suhtes toimub kohtutäitur Elin Vilippuse juures täitemenetlus, kus ühisomandis olev kinnistu osa on pandud enampakkumisele alghinnaga 8000 eurot. Samuti said hagejad kohtutäiturilt 05.06.2024.a koostatud täitetoimingu teatise (dt lk 26-27) ja kust nähtub, et kostja suhtes on täitmisel nõue, mis tuleneb 11.12.2023.a kohtulahendist, summas 1222.47 eurot. Kohus märgib, et tegemist ei ole suure summaga, kuid selle vaatamata ei olnud kostja seda võlausaldajale otse või siis täitemenetluses tasuda suutnud, mistõttu pööras täitur nõude kostja kinnisvarale ja algatas selle müügiprotsessi. Kohus nõustub hagejate avamusega, et kostjal puuduvad hagejatele nende kinnistu osa eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid, sest muidu oleks tal olnud võimalik täita ka sundtäitmisel olev nõue. Kostja ise ei ole tõendanud, et tal on olemas raha, et osta hagejatelt nende osad õiglase hinnaga ära ja nagu kohus eelpoolt märkis, pole ta olnud piisavalt aktiivne, et saavutada soovitud kokkulepe hagejatega või esitanud vastuhagi. Kohtu hinnangul on kostja avaldatu deklaratiivne ega ole tõsiselt võetav. Eeltoodu tõttu ei saa kohus kaaluda muid ühisomandis oleva asja jagamise viise, kui hagis nõutud kinnistu müümine enampakkumisel.

10.Käeolevalt kohus rahuldab hagi ja leiab, et hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Kohus hagi tagamise abinõusid ei tühista, sest vastasel korral võib siiski osutuda otsuse täitmine keerukaks või olla takistatud: kui kohtutäitur jätkab kostajele kuuluva ühisosa võõrandamist täitemenetluses, ei pruugi kogu kinnistu suhtes enampakkumise läbi viimine olla efektiivselt võimalik. Täitemenetlust läbi viis kohtutäitur saab sissenõude pöörata ka kostjale välja makstavale enampakkumise müügi tulemile. 11.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud lähtudes TsMS § 162 jätta kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule. Kokku on hagejate E.R.-i ja R.R.-i menetluskulud 1286 eurot, millest riigilõivud on 490 eurot, päring kinnistusraamatust 3 eurot, lepingulise esindaja tasu 793 eurot (6,5 tundi). Kostja menetluskulude osas taotlusi ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 490 eurot vastavalt TsMS § 147 lg 1. Samuti on põhjendatud tõendi hankimise kulud 3 eurot vastavalt TsMS § 143 p 2. Ülejäänud hagejate kulud summas 793 eurot on seotud õigusabi osutamisega. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.