Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
02. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-27651
Tsiviilasi
Xxxx ́i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Võlausaldajad AS SEB Pank (registrikood 10004252) ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474) Eesti Energia (registrikood 10421629) Osaühing Aktiva Finants (03.05.2016 ühinemisekanne. Ühendatav ühing KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS on ühendamise käigus äriregistrist kustutatud) BIGBANK AS (registrikood 10183757) Swedbank AS (registrikood 10060701 OK Incure OÜ (endise nimega OK Debt Collect OÜ, registrikood 11542046)
esindajad
Harju Maakohtu 30.08.2010 kohtumäärusega kuulutati välja Xxxx ́i pankrot ja pankrotihalduriks määrati Kauri Rattus. 28.09.2012 määrusega kinnitas kohus Xxxx ́i pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse, algatas Xxxx ́i kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid. 03.11.2017 esitas Xxxx kohtule usaldusisiku aruande 2017. aasta kohta. Aruande koostamise ajaks oli Xxxx ́i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Võlgnik esitas 03.11.2017 kohtule ka taotluse tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtuvalt on võlgnik kogu pankrotimenetluse jooksul püüdnud leida tööd, järginud pankrotiseadust, mitte kahjustanud võlausaldajate huve, ei ole varjanud tulusid ning igal võimalusel püüdnud täita töö otsimise kohustust. Võlgnik on töövõimetuspensionär ja puudega isik ning on seetõttu maksejõuetu. Võlgniku poolt kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt oli võlgniku sissetulekuks kogu menetluse kestel olnud töövõimetuspension (2013. aastal 209,93 eurot kuus, 2014. aastal 223,47 eurot kuus, 2015. aastal 225,65 eurot kuus, 2016. aasta aprillist alates 248,98 eurot, 2017. aasta aprillist alates 267,93 eurot kuus). Võlgniku igakuine sissetulek on kogu menetluse kestel olnud väiksem, kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär, mistõttu ei suutnud võlgnik võlausaldajatele võlgnevuse vähendamiseks tagasimakseid sooritada. Võlgnik on tegelenud töö otsimisega, kuid alates augustist 2014 ei ole võlgnik saanud seoses tervise halvenemisega aktiivselt töö otsimisega tegeleda. Alates septembrist 2016 on võlgnikule Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine puue ning võlgnik saab sotsiaaltoetust summas 46,79 eurot. Muid sissetulekuid ega vara võlgnikul ei ole. Xxxx ́i pankrotimenetluses on kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitanud oma seisukoha viis võlausaldajat. Bigbank AS-l puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja Eesti Energia AS on seisukohal, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning võlausaldaja pooldab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustes vabastamist. Võlausaldaja AS SEB Pank palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt palub võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama kohtule korrektselt vormistatud aruande menetluse perioodi tegevuste kohta, selgitused hariduse ja töö kohta ning ülevaate ja tõendid selle kohta, mida võlgnik on teinud mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks, tuludeklaratsioonid. Võlausaldaja Swedbank AS on seisukohal, et kuna võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele, tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada seitsme aastani. Võlausaldaja toob välja, et võlgnikule on puue määratud kuni 30.09.2018 ning võlausaldaja leiab, et pikendades menetlust kahe aasta võrra, suudab võlgnik oma kohustusi täitma hakata, kui tema tervislik olukord on paranenud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on Xxxx ́i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus Xxxx ́i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 08.02.2018 ära võlgniku. Kohus on 08.02.2018 istungiajast teavitanud ka võlausaldajaid. Istungil osales üks võlausaldaja – Swedbank AS. 08.02.2018 kohtuistungil selgitas võlgnik kohtule, et talle on määratud 80% töövõimetust. Alates 2016 aastast on võlgnikule määratud keskmine puue. Võlgnikul tekkisid elulised probleemid, psüühilised probleemid alates 2014. a. Võlgnik töötas viimased 12 aastat haiglates abitöötajana. Diplomit võlgnik ei oma, tal on keskharidus. Istungil osales ka Kose Vallavalitsuse sotsiaalnõunik, kes avaldas seisukohta, et võlgnik ei ole valmis tööle minema, esinevad probleemid. Võlgnik püüab ise omadega toime tulla, asjaajamises aitab teda Kose Vallavalitsus, sh käesolevas menetluses aruannete koostamisel. Swedbank AS esindaja avaldas istungil, et olles ära kuulanud võlgniku ja sotsiaalnõuniku, mõistab võlausaldaja, et võlgnik ei saa tööle asuda. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgniku poolt kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud võlgniku sissetulekuks töövõimetuspension ning sotsiaaltoetus. Võlgnik on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsused püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ( I kd, lk 140-141; lk 175-176; II kd, lk 15-16). Nimetatud otsusteste kohaselt on võlgniku töövõime kaotuse protsent 80%, põhjus üldhaigestumine. Sotsiaalkindlustusameti 10.10.2016 otsuse nr 1394446 kohaselt on võlgniku püsiva töövõimetuse kestus vähemalt kuni 30.09.2018. Alates 10.09.2016 on Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt tuvastatud võlgnikul keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi ja puudest tulenevad lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele 183% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 10.09.2016 kuni 30.09.2018 (II kd, lk 17,18). Menetluse kestel ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud oma tervislikust seisundist tuleneva olukorraga, millest tulenevalt ei ole võlgnik olnud suuteline
tööd leidma ning tema ainsaks sissetulekuks on olnud töövõimetuspension ning sotsiaaltoetus. Muu sissetulek ja vara võlgnikul puudub. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Bigbank AS-l puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja Eesti Energia AS on seisukohal, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning võlausaldaja pooldab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustes vabastamist. Võlausaldaja AS SEB Pank palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Swedbank AS on seisukohal, et kuna võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele, tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada seitsme aastani. 08.02.2018 kohtuistungil möönis võlausaldaja Swedbank AS, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline tööle minema. Kohus ei nõustu võlausaldaja AS SEB Pank seisukohaga, et võlgnik on raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole menetluse jooksul oma kohustusi võlausaldajate ees vähendanud, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku ainsaks sissetulekuks on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud tema tervislikust seisundist tulenevalt töövõimetuspension ning võlgnik ei ole oma haridusest (keskharidus), varasemast töökogemusest (abitöötaja) ning tervislikust seisundist tulenevalt olnud võimeline leidma mõistlikult tasustavat tööd, ei saa antud juhul käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Antud juhul ei saa kohtu hinnangul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Kohus ei nõustu ka võlausaldaja Swedbank AS seisukohaga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestust tuleks PankrS § 175 lg 51 pikendada kuni seitsme aastani. Arvestades asjaolusid, et võlgnikul on vähemalt alates 31.07.2012 tuvastatud töövõime kaotuse protsent 80 % ning alates 10.09.2016 on tuvastatud võlgnikul keskmine puue ning vajadus sotsiaaltoetuseks, ei ole eluliselt usutav võlgniku tervisliku seisundi paranemine järgneva kahe aasta jooksul selliselt, et võlgnik oleks võimeline leidma ning tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja rahuldama võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus leiab, et võlgniku käitumine ei ole olnud võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on Xxxx ́i majanduslik seisund raske. Võlgniku sissetulekuks on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnudvaid töövõimetuspension ning sotsiaaltõetus, mistõttu ei ole võlgnik suutnud menetluse kestel võlausaldajate nõudeid vähendad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et Xxxx on isikuks, kellele tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxx ́i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Xxxx tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.