Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-109738
Tsiviilasi
Fixtec OÜ hagi European Business Network OÜ vastu võlgnevuse 489.96 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fixtec OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
468.56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Fixtec OÜ (registrikood 10042904), lepinguline esindaja v/adv Brigitta Mõttus Kostja/vastustaja European Business Network OÜ (registrikood 12934825), seaduslik esindaja KM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata European Business Network OÜ taotlus tunnistajate MM, SL, AA ja IT apellatsioonimenetluses ülekuulamiseks.
2.Rahuldada Fixtec OÜ taotlus ja võtta täiendavate dokumentaalsete tõenditena apellatsioonimenetluses vastu poolte e-kirjavahetus seoses filtrite ja nende paigaldusega detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 ning seoses võlgnevusega veebruaris ja märtsis 2016, samuti kostja 16.12.2015 arve oma kliendile.
Harju Maakohtu 28.04.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas ning määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus kostja/vastustaja kanda.
5.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses, arvestades maakohtu otsuse jõustunud osa: 1) Hagi rahuldada; 2) Mõista European Business Network OÜ-lt välja Fixtec OÜ kasuks põhivõlgnevus 489.96 eurot ja alates hagi esitamisest 18.07.2016 ringkonnakohtu otsuse kuupäeva 28.02.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63.42 eurot; 3) Mõista European Business Network OÜ-lt välja Fixtec OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2018 kuni põhinõude 489.96 euro täieliku täitmiseni; 4) Menetluskulud maa- ja apellatsiooniastmes jätta kostja/vastustaja kanda; 5) Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus peale käesoleva otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult alates hagi esitamisest Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.07.2016 hagis palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 489.96 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.16.11.2015 alustas kostja hagejalt veefiltrite ostmist. 23.11.2015 sõlmisid pooled koostöö/müügilepingu. Ajavahemikul 16.11.2015-30.12.2015 müüs hageja kostjale veefiltreid ja nende paigaldamise teenust. Perioodil 16.11.2015-31.12.2015 tasus kostja kõigi arvete eest. Kostja jättis tasumata osaliselt arve nr 160003, mille kogusummast 958.80 eurost tasus 02.02.2016 479.40 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 22.01.2016. Arvest on tasumata 479.40 eurot. Kostjal on tasumata ka kaks viivisarvet - nr 160011 summas 3.65 eurot ja arve nr 160027 summas 6.91 eurot. Seega on võlgnevuse kogusummaks 489.96 eurot.
3.Poolte vahel toimus igapäevane majandustegevus ja koostöö, mille kinnituseks on esitatud arved koos tasumist tõendavate dokumentidega ajavahemikus 16.11.201508.01.2016. Kostja tegi 10 tellimust, kus tellis hagejalt veefiltreid ja nende paigaldust. Hageja müüs veefiltreid ja paigaldas neid nõuetekohaselt ning puudusteta. Kostja keeldub põhjendamatult kauba ja teenuse eest maksmast. Hageja on kõik filtri valmistamisega ja paigaldusteenusega osutamisega kulud kandnud, sh filtri komplekteerimiseks vajalikud komponendid, töötasu, kütus, seadustega ettenähtud maksud ja on sunnitud tegema täiendavaid kulutusi võla sissenõudmiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on vastuolus heade kommetega. Koostöölepingu sõlmimisel ei öelnud hageja kostjale, et veefiltrite paigaldusega seoses kaasneb lisakulu. Kostja oli juba kolmandate isikutega sõlminud kokkulepped, millega oli kinnitanud, et kokkulepitud müügisumma sisaldab ka paigaldust. Samuti ei teatanud hageja 2015.a novembris koolitusel paigalduse lisakulust. Hageja ise oli eelnevalt paigaldanud tooteid tasuta. Pooltevahelise lepingu alusel ei olnud hagejal kohustust veefiltreid paigaldada. Esimese astme kohtu otsus
5.28.04.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 60.60 eurot. Menetluskulud jäid hageja kanda, kuid kohus jättis kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata.
6.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu pealkirjaga „Koostööleping (müügi-ostuleping) nr 1” (edaspidi koostööleping), mille hageja seaduslik esindaja MP allkirjastas digitaalselt 02.12.2015 ning kostja seaduslik esindaja KM 01.12.2015 (t lk 41-43). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on müügileping või agendileping ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete alusel tasumata summa 489.96 eurot.
7.Esmalt hindas kohus, kas pooltevaheline koostööleping on müügi- või agendileping. Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõikele 1, § 670 lõikele 1 ja § 679 lõikele
1.Koostöölepingu punktidest 1 ja 3 nähtub, et tehingu eesmärgiks on hageja valmistatud väiketarbijate veefiltrite edasimüük kostja poolt ning edasimüügiõigus on antud kostjale. Lepingu punkti 5 kohaselt tasub kostja hagejale toodete eest esitatud arvete alusel ning punkti 6 alusel esitab kostja hagejale toodete tellimused elektronkirja teel. Õiguskirjanduses on märgitud, et agendilepingu iseloomulikuks tunnuseks on püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides. Agendi põhikohustuseks on vahendada lepingu sõlmimist käsundiandja ja kolmanda isiku vahel või sõlmida käsundiandja nimel lepinguid. Käsundiandja põhikohustuseks on tasuda lepingute vahendamise või sõlmimise eest. Kohtu hinnangul ei ole pooltevaheline leping agendileping, vaid tegemist on müügilepinguga. Kostja tegeles küll hageja valmistatud veefiltrite edasimüügiga ning esitas hagejale ka toodete tellimused, kuid ei vahendanud lepingute sõlmimist hageja ja kolmandate isikute vahel. Kostja sõlmis lepingud kolmandate isikutega iseseisvalt ning kolmandad isikud tasusid toodete eest kostjale. Samuti pidi kostja ise tasuma hagejale toodete eest. Hageja ei ole kostjale tasunud agenditasu. Seega on pooltevaheline leping käsitletav müügilepinguna VÕS § 208 lõike 1 tähenduses. Müüja (hageja) kohustus andma
ostjale (kostjale) üle veefiltrid, kostja oli aga kohustatud müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koostöölepingu punkti 5 alusel oli kostjal kohustus tasuda hagejale toodete eest esitatud arvete alusel (t lk 41).
8.Asjas on vaidlus selles, kas kostja on jätnud hagejale maksmata kolm arvet: 1) arve nr 160003 alusel 479.40 eurot (t lk 39); 2) arve nr 160011 alusel 3.65 eurot; 3) arve nr 160027 alusel 6.91 eurot (t lk 29). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr 160003 kogusummas 958.80, millest tasu veefiltrite eest oli 450 eurot (käibemaksuta) ja paigalduse eest 349 (käibemaksuta) (t lk 39). Kostja tasus hagejale arve nr 160003 alusel 02.02.2016 1⁄2 arvel olevast summast, s.o 479.40 eurot (t lk 44).
9.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale lisaks veefiltritele ka nende paigaldamise eest. Hageja leidis, et kostja pidi talle tasuma ka veefiltrite paigaldamise eest. Kostja leidis, et sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Koostöölepingus ei ole üheski punktis käsitletud veefiltrite paigaldamisega seonduvaid asjaolusid (t lk 41-42). Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et konkreetseid kokkuleppeid veefiltrite paigalduse osas poolte vahel ei ole olnud (t lk 73-82, 113-127). Hageja ja kostja kirjavahetusest küll nähtub, et hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid veefiltrite paigaldusega seonduvaid teemasid arutada, kuid konkreetseid kokkuleppeid, millest saaks tuletada kostja kohustust tasuda veefiltrite paigalduse eest hagejale, kirjavahetusest ega ühestki teisest tõendist ei tulene. 26.10.2015 e-kirjas küsib hageja esindaja kostja esindajalt, kuidas viimane on paigaldust planeerinud (t lk 113). 19.11.2015 e-kirjas märgib hageja esindaja kostja esindajale, et edu taga saab olema asjaolu, et toodet pakutakse koos paigaldusega (t lk 116). 02.12.2015 e-kirjas palub hageja esindaja kostja esindajal veelkord läbi mõelda filtrite paigalduse asi (t lk 120). 09.12.2015 e-kirjast nähtuvalt kirjutab hageja esindaja, et paigalduse osa on lahtine (t lk 124). Hageja on esitanud kostjale näidishinnapakkumise veefiltrite paigalduseks (t lk 92-95).
10.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et asjas on tõendamata, et kostjal oli kohustus tasuda veefiltrite paigaldamise eest. Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille kohaselt ei ole kostjal kohustust veefiltreid paigaldada, vaid lepingust nähtub üheselt, et kostja kohustuseks on tegeleda veefiltrite edasimüügiga, mitte nende paigaldusega. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud ega esile toodud asjaolusid, et kostja kohustus tasuda veefiltrite paigalduse eest tuleneks VÕS §-s 23 sätestatud alustest. Kostjal puudub kohustus veefiltrite paigaldamise eest tasumiseks ehk tal puudub kohustus, mida ta peaks täitma vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 76 tähenduses, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata veefiltrite paigaldusega seotud tasu väljamõistmise osas.
11.Arvest nr 160003 nähtub, et veefiltrite eest oli kostjal kohustus tasuda 450 eurot + 20% käibemaks, s.o kokku 540 eurot, ning paigalduse eest 349 eurot + 20% käibemaks, s.o kokku 418.80 eurot (t lk 39). Kostja tasus 02.02.2016 479.40 eurot (t lk 44). Kohus leidis, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on kohustus arve nr 160003 alusel hagejale tasuda veefiltrite eest 540 eurot (käibemaksuga), siis jättis kostja aluseta tasumata hagejale veefiltrite eest 60.60 eurot (käibemaksuga). Seega rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale välja 60.60 eurot.
12.Hageja on hagis märkinud, et kostja on jätnud tasumata arvete nr 160011 (t lk 40) ja nr 160027 (t lk 29) alusel kokku viivist kogusummas 10.56 eurot (t lk 23-28). Nimetatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud viivist 0,5% päevas. Pooltevahelises
koostöölepingus ei ole viivist käsitletud (t lk 41-42). Kohus on menetlusosalistele nii 19.07.2016 ja 21.11.2016 määrustes (t lk 50-51, 99) kui 08.02.2017 istungil (t lk 109110) põhjalikult selgitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 230 tulenevat tõendamiskoormist. Hageja ei ole tõendanud viivise kujunemist arvete nr 160011 ja 160027 alusel kogusummas 10.56 eurot, mistõttu jättis kohus ka 10.56 euro suuruse viivisenõude osas hagi rahuldamata.
13.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista 60.60 eurot ning hagi tuleb jätta rahuldamata 429.36 euro suuruse nõude osas.
14.Menetluskulud jättis kohus täielikult hageja kanda TsMS § 163 lõike 2 alusel. Kohus viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-18-17. 18.03.2017 esitas kohus menetlusosalistele kompromissiettepaneku, et pooled sõlmiks kompromissi tingimustel, et kostja tasub hagejale 400 eurot ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (t lk 141). Kostja oli sellise kompromissettepanekuga nõus (t lk 143, 146), kuid hageja ei nõustunud (t lk 144-145). Kuivõrd kompromissiettepaneku kohaselt oleks kostja olnud nõus tasuma hagejale 400 eurot, kuid kohus rahuldas hageja hagi 60.60 euro ulatuses, leidis kohus, et kooskõlas TsMS § 163 lõikega 2 on õiglane jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Seega jättis kohus ka hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kohus jättis ka kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja nimekirja. Apellatsioonkaebus
15.26.05.2017 apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega hagi täielikult.
16.Otsus ei ole põhjendatud. Kohus ei hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ning arusaamatuks jääb, millistele tõenditele ja asjaoludele tuginedes jõudis kohus otsuseni. Hageja ei nõustu, et pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuks, et konkreetseid kokkuleppeid veefiltrite paigalduse osas ei olnud. Samuti, et ei ole tuvastatud ega esile toodud asjaolusid, et kostja kohustus tasuda veefiltrite paigalduse eest tuleneks VÕS §-s 23 sätestatud alustest. Kohus ei arvestanud hageja seisukohti ja tõendeid. Kostja vastuväited ei ole tõendatud. Poolte seletused istungil ei ole tõendiks.
17.Kohus leidis põhjendamatult, et hageja ei tõendanud viivisetasu kujunemist arvete nr 160011 ja 160027 alusel kogusummas 10.56 eurot. Viivisearved ei ole kohtu poolt menetluses jutuks tulnud, seega ei saanud hageja teada, et tema esitatud arved ja viivisearvestused ei ole kohtu hinnangul piisavad. Kohus ei selgitanud eelistungil seda hagejale. Samas selgitas kohus kostjale võimalusi esitada täiendavaid tõendeid, viidates, mis kohtu hinnangul on kostjal tõendamata.
18.Hageja esitas tõendid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud koostööleping. Samuti, et lisaks oli hageja edastanud kostjale filtrite paigaldusteenuse hinnakirja. Seega saab lähtuda VÕS §-s 23 sätestatud alustest. Lisaks esitas hageja mh paigaldamise eest esitatud arved ja nende kostja poolt tasumist tõendavad dokumendid. Seega oli pooltel kokkulepe ka filtrite paigalduse osas. Kostja tasus kõik varasemad paigaldusteenuse eest esitatud arved.
19.Kostja väitis, et kui pooled sõlmisid koostöölepingu, siis hageja ei öelnud, et paigaldusega kaasneb lisakulu. Tegelikult informeeriti kostjat korduvalt sellest nii kohtumistel kui kirjalikult, nt 19.11.2015 kirjas (st enne lepingu sõlmimist). Kostja väitis, et oli juba kolmandate isikutega sõlminud kokkulepped, millega oli hagejalt saadud kauba üle andnud ja kinnitanud, et kokkulepitud müügisumma sisaldab paigaldust. Pooltevahelises lepingus olid fikseeritud filtrite müügihinnad, st hinnad ei sisaldanud paigalduskulusid. Hageja ei ole kellelegi filtreid tasuta paigaldanud, kuna paigaldusega kaasnevad reaalsed kulud nii materjalide kui tööaja näol. Vastavalt kostja soovile viis hageja läbi korduvaid koolitusi paigalduse kohta, kuna kostja planeeris hakata filtreid ka ise paigaldama. Koolitused olidki peamiselt seotud nii filtrite tööpõhimõtete kui paigalduse väljaõppega.
20.Kohus hindas valesti pooltevahelist kirjavahetust, kust tuleneb selgelt, et kostja oli teadlik, et filtrite paigaldus on tasustatav eraldi ning poolte vahel oli kokkulepe, et kostja saab tellida vajaduse korral paigaldamise teenuse ka hagejalt. Arvel nr 160003 kajastatud paigaldusteenus ei erinenud sisu ega maksumuse poolest varasematest arvetest, mille eest kostja igakordselt tasus. Paigaldusteenus sai hageja poolt kostjale korrektselt tehtud ning kostja ei ole selle teenuse osutamist kordagi eitanud.
21.Kohus ei põhjendanud, miks ta leiab, et viimase arve alusel ei peaks kostja paigalduse eest tasuma, kuigi ometi on kostja seda varem sama lepingu kehtivuse ajal ning poolte koostöö ajal teinud teiste arvete alusel. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kostja 02.02.2016 e-kirja kohta, millest tuleneb, et arve täies mahus mittetasumise põhjuseks oli makseraskus, mitte alusetu arve. Kostjal ei olnud kohustust müüa filtreid oma klientidele koos paigaldusega. Ka koostööleping sisaldas ainult filtrite müüki. Kui kostja müüs filtreid edasi kolmandatele isikutele koos paigaldusega, siis väljus see koostöölepingu raamest. Kostja pidi sellisel juhul paigaldusteenuse ise teostama, korraldama või tellima omal äranägemisel ja finantseerimisel. Kostja tellis mõne paigalduse hagejalt. Ka arve nr 16003 kohaselt tellis kostja hagejalt eraldi paigaldustööd. Hagejal puudus võimalus nn vägisi teha paigaldusteenust, kuna tal puudus info kostja klientidest ja tema müügitehingutest ning nende sisust. Kõik paigaldused tehti vastavalt kostja igakordsetele tellimustele. Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus osas, milles jättis hagi osaliselt rahuldamata, oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus saab ise teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ja jaotab uuesti menetluskulud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus hagi rahuldas (TsMS § 456 lõike 2 punkt 1, § 651 lõige 1).
24.Esmalt võtab kolleegium vastavalt TsMS § 442 lõikele 5 seisukohad seni lahendamata poolte menetluslike taotluste suhtes. Lahendamata on vastuses kaebusele esitatud vastustaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja apellandi 06.02.2018 esitatud taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja vastustaja taotlusega, leiab, et taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. TsMS § 652 lõike 3 punkt 2 sätestab, et ringkonnakohus hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval, mh põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama sätte lõike 4 kohaselt peab pool uue tõendi esitamist kaebuses või vastuses kaebusele põhjendama ning kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, v.a juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastustaja ei ole apellatsiooniastmes uute tõendite kogumise taotlust vastuses kaebusele põhjendanud ja apellant vaidleb taotluse rahuldamisele vastu, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
26.02.02.2018 määrusega täitis ringkonnakohus maakohtu poolt osaliselt täitmata jäänud selgitamiskohustuse seoses nõude võimaliku kvalifikatsiooniga ja sellest tulenevate eluliste asjaolude väljatoomise ning vajadusel tõendamise kohustusega ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja vajadusel täiendavaid tõendeid. Apellant esitas poolte kirjavahetuse seoses filtrite ja nende paigaldusega detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 ning seoses võlgnevusega veebruaris ja märtsis 2016, samuti kostja 16.12.2015 arve oma kliendile. Apellant selgitas, et soovib nende tõenditega tõendada mh, et kõik paigaldustööd, mida apellant tegi, olid tellitud vastustaja poolt; et kostja ei ole kordagi vaidlustanud, et apellant paigaldustööd tegi; et tööde tellimisel oli vastustajal teada paigaldustööde maksumus; et kostja on korduvalt võlgnevust tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumil TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel alus vastu võtta ja hinnata kogumis maakohtus kogutud tõenditega poolte kirjavahetust seoses filtrite ja nende paigaldusega detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 ning seoses võlgnevusega veebruaris ja märtsis 2016, samuti kostja 16.12.2015 arvet oma kliendile. Apellant põhjendas täiendavate tõendite vastuvõtmist.
27.Kooskõlas poolte väidete ja esitatud dokumentaalsete tõenditega on maakohtu põhjendus, et 23.11.2015 kirjalikus koostöölepingus (t lk 41-43) ei olnud kokku lepitud müüdud filtrite paigaldamisteenust müüja poolt. Selle asjaolu osas pooltel maakohtus ka vaidlus puudus. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et kohtul on kohustus poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel hageja nõue ise kvalifitseerida (TsMS § 438 lõige 1). Hageja väitis hagiavalduses, et ajavahemikul 16.11.2015 kuni 08.01.2016 tellis kostja hagejalt kümnel korral lisaks veefiltritele ka nende paigaldamise teenust ning hageja täitis tellimused kohaselt. Kostja teenuse osutamist hageja poolt ei eita, kuid selgitas, et eeldas, et see tasu oli juba toote üleandmise kulu sees ning et ta tasus varasemalt paigalduste eest kompromissi korras. Ka 16.02.2018 täiendavas selgituses kinnitas vastustaja, et ei vaidlusta paigaldustööde teostamist apellandi poolt, kuid leiab, et pooltel puudus kokkulepe tasu kohta. Seega ei vaidle pooled selle üle, et kostja tellis hagejalt ostetud filtrite paigaldused ja et hageja tellitud tööd tegi. Poolte esiletoodud eluliste asjaolude alusel, millised nähtuvad ka esitatud tõenditest (03.12.2015, 08.12.2015, 09.12.2015, 18.12.2015, 03.01.2016, 04.01.2016 e-kirjad; t lk 124-126, 178-180), on seega tuvastatav, et poolte vahel oli sõlmitud iga paigalduse tellimuse korral suuline töövõtuleping VÕS § 635 lõike 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 637 lõikele 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
28.Vastavalt VÕS § 635 lõikele 1 on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu või § 637 lõike 1 alusel tasu tavalises (mõistlikus) suuruses. Kolleegium on seisukohal, et hageja töövõtjana on piisava veenvusega tõendanud, et poolte vahel oli
sõlmitud mh tasu kokkulepe. Hageja tõi lepingu tasulisuse tõendamiseks esile kostjale saadetud hinnakirja (t lk 79-82). Samuti tõi hageja esile ja tõendas, et kõik varasemad arved sarnase teenuse eest teistel objektidel kostja tasus (hageja arved kostjale mh paigalduse eest t 35-37, 39; konto väljavõte t lk 44). Lisaks tõi hageja esile ja tõendas, et enne kohtumenetlust ei toonud kostja võlgnevuse tekkimise põhjusena esile tasu kokkuleppe puudumist, vaid äriühingu rahalised raskused (kostja e-kirjad 02.02.2016, 14.03.2016; t lk 182). Seega tõendas töövõtja, et tellija ise tõlgendas eelnevate sarnaste tööde korral, et tegemist oli tasulise lepinguga ega eitanud viimase töö tasulisust ka kohtueelselt (VÕS § 29 lõike 5 punktid 3 ja 6). Lisaks võtab kolleegium arvesse, et VÕS § 28 lõike 1 kohaselt eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Kostja ei suutnud viidatud seadusest tulenevat eeldust ümber lükata. Poolte e-kirjavahetusest, milline eelnes koostöölepingu sõlmimisele, ei saa samuti teha järeldust, nagu oleks poolte vahel sõlmitud kokkulepe tasuta paigaldusteenuse osutamiseks hageja poolt. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kolleegium tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi arve nr 160003 tasumata osas rahuldamisele.
29.Kolleegium nõustub osaliselt apellandiga, et maakohtu etteheide lahendis selle kohta, et hageja ei täitnud kohtu korraldust ega tõendanud viivisetasu kujunemist, ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohtus viivisearveid ei uuritud. Ringkonnakohus andis hagejale täiendava võimaluse esitada kontrollitav viivise arvestus. Täiendavast selgitusest nähtub, et viivisarvetel nr 160011 ja 160027 arvestas hageja viivist seadusjärgses määras arve nr 160003 tasumata osalt 479.40 eurolt perioodi 23.01.2016 kuni 11.05.2016 eest kokku summas 10.56 eurot. Kostja viivise aritmeetilist arvestust (alternatiivselt) ei vaidlustanud. Kuna rahuldamisele kuulub põhinõue, on põhjendatud ka hageja viivisenõue VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 ja § 113 lõike 1 esimese lause alusel. TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga on sellest muutunud sissenõutavaks 63.42 eurot (viivitatud päevi 591, viivis aastas 8%; arvestus t lk 192). Taotlust viivise vähendamiseks (piiramiseks põhivõla suurusega) kostja ei esitanud.
30.Vastuseks kostjale selgitab kohus, et kui ostjal on etteheiteid müüjale seoses lepingueelsetel läbirääkimistel teatud asjaolude teatamata jätmisega, võib see olla aluseks ostja poolt müüja suhtes koostöölepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamisele (VÕS § 14, § 101 lõige 1, § 115). Kuna kostja käesolevas vaidluses vastunõuet ei esitanud, ei oma hageja nõude rahuldamisel tähtsust kostja vastuväited hageja poolt lepingueelsetel läbirääkimistel paigalduse kohta teatatu või mitteteatatu kohta. Kostja viide VÕS §-le 97 saaks olla asjakohane juhul, kui kostja oleks esitanud (vastu)hagi koostöölepingu muutmiseks või tõendanud kohtueelset koostöölepingu muutmist sellesse tasuta paigaldusteenuse vmt lisamise teel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et pooltevahelise kirjaliku tehingu näol on tegemist müügilepinguga, mitte agendilepinguga, nagu leidis kostja (t lk 71, kohtuistungi protokoll 109-110). Maakohus analüüsis otsuse punktis 11 koostöölepinguna (müügi-ostulepinguna) nr 1 pealkirjastatud tehingu tingimusi ning tuvastas nende alusel lepingupoolte ühise tahte VÕS § 29 lõike 1 esimese lause mõttes. VÕS § 29 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada mh lepingu olemust ja eesmärki. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega korda vaidlustatud otsuse vastavaid põhjendusi (TsMS § 654 lõige 6). Teistsugusele
järeldusele ei anna alust ka dokumentaalsetest tõenditest nähtuvad lepingu sõlmimise asjaolud (e-kirjavahetusest nähtuvad lepingueelsed läbirääkimised).
31.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus kostja/vastustaja kanda. Kuna maakohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka TsMS § 174 lõikest 4 tulenevalt ringkonnakohus. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus peale käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.