Fixtec OÜ hagi European Business Network OÜ vastu võlgnevuse 489 euro 96 sendi nõudes
Tsiviilasja hind
489 eurot 96 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Fixtec OÜ, registrikood 10042904, asukoht Noole 46B, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Brigitta Mõttus, Advokaadibüroo Mõttus, Aia 6, Pärnu, e-post: [email protected] Kostja: European Business Network OÜ, registrikood 12934825 , asukoht Alliksoo põik 1-1, Tallinn Kostja seaduslik esindaja: Xxxxe-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
08.02.2017 hagejad lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus; kostja seaduslik esindaja Ken Marten Mällo, kostja nõustaja Siim Vaher
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada hageja Fixtec OÜ hagi osaliselt. 2) Mõista kostjalt European Business Network OÜ-lt hageja Fixtec OÜ kasuks välja 60 eurot 60 senti. 3) Jätta rahuldamata hageja Fixtec OÜ hagi kostja European Business Network OÜ vastu 429 euro 36 sendi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 2) Jätta kostja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata, kuna kostja ei menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja esitanud. 3) Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.
ole
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 28.04.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 489.96 euro suuruse võlgnevuse nõudes Harju Maakohtusse 18.07.2016. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 489,96 eurot ning mõista hageja kasuks välja viivis protsendina nõudest VÕS § 113 lg 1 alusel summalt 489,96 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täitmiseni (tl 23-28). Hagiavalduse kohaselt alustas kostja European Business Network OÜ veefiltrite ostmist Fixtec AS-lt (alates 17.06.2016 on ärinimi Fixtec OÜ) 16.11.2015. 23.11.2015 sõlmisid hageja ja kostja koostöö/müügilepingu. Ajavahemikul 16.11.2015 kuni 30.12.2015 müüs hageja kostjale veefiltreid ja nende paigalduse teenust. Perioodil 16.11.2015 kuni 31.12.2015 tasuti kostja poolt kõigi arvete eest. Kostja jättis aga hagejale tasumata osaliselt arve nr 160003, mille kogusumma oli 958,80 eurot, maksetähtajaga 22.01.2016, millest kostja tasus 02.02.2016.a 479,40 eurot ning jättis tasumata 479,40 eurot.
2.Tulenevalt hageja ja kostja vahelisest koostöölepingu tingimustest, lõpetas hageja alates 30.04.2016 nimetatud lepingu kostjaga ja enam kaupu ega teenuseid kostjale ei müünud. Lisaks on kostjal tasumata kaks viivisarvet - arve nr 160011 summas 3,65 eurot ja arve nr 160027 summas 6,91 eurot. Seega on kogu võlgnevuse summaks 489,96 eurot. Arve nr 160003 summas 958,80 eurot muutus sissenõutavaks alates 23.01.2016. Kostja on 50% arvest nr 160003 tasunud 02.02.2016 peale korduvaid meeldetuletusi.
3.Hageja ja kostja vahel toimus igapäevane majandustegevus ja koostöö, mille kinnituseks on esitatud arved koos tasumist tõendavate dokumentidega, mis kajastab hageja ja kostja vahel toimunud veefiltrite ja paigalduse müüki ajavahemikus 16.11.2015 kuni 08.01.2016. Eeltoodud ajavahemikul esitati 10 tellimust, kus kostja tellis hagejalt veefiltreid ja nende paigalduse teenust ning pooled vastastikku täitsid lepingust tulenevad kohustused. Hageja on müünud veefiltreid ja nende paigaldusteenust nõuetekohaselt ja puudusteta. Kostjal on kohustus tasuda hageja arve nr 160003 alusel müüdud veefiltri ja selle paigalduse eest. Veefiltri ja paigalduse eest on hageja kostjale tasunud, kuid kostja keeldub põhjendamatult kauba ja teenuse eest maksmast. Hageja on kõik filtri valmistamisega ja paigaldusteenusega osutamisega kulud kandnud, sh filtri komplekteerimiseks vajalikud komponendid, töötasu, kütus, seadustega ettenähtud maksud ja käesolevaga on olnud sunnitud tegema täiendavaid kulutusi võla sissenõudmiseks (tl 23-28).
4.Hageja on esitanud täiendava seisukohad 14.11.2016 (tl 85-88).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja esitas hagile vastuse 03.11.2016 (tl 69-72). Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on vastuolus heade kommetega ja on tühine. Kui hageja ja kostja 23.11.2015 sõlmisid koostöölepingu, siis hageja ei öelnud kostjale, et veefiltrite paigaldusega seoses kaasneb lisakulu. Kostja oli juba kolmandate isikutega sõlminud kokkulepped, millega oli hagejalt saadud kaup üle antud ja kinnitatud isikutele, et kokkulepitud müügisumma sisaldab ka paigaldust. Samuti ei maininud hageja 2015 novembris koolitusel kostjale paigalduse lisakulu, hageja ise paigaldas eelnevalt klientidele tooteid tasuta. Lepingu alusel ei olnud kohusust veefiltreid paigaldada, kostjal puudus ka sellekohane pädevus (tl 69-72).
MENETLUSE KÄIK
6.Käesolevas asjas toimus 08.02.2017 kohtuistungil (109-110).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Fixtec OÜ hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võivad tõenditeks olla muu hulgas tunnistaja ütlused.
9.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu pealkirjaga „Koostööleping (müügi-ostuleping) nr 1” (edaspidi koostööleping), mille hageja seaduslik esindaja Xxxxon digitaalselt allkirjastanud 02.12.2015 ning kostja seaduslik esindaja Xxxxon allkirjastanud digitaalselt 01.12.2015 (tl 41-43).
10.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas nende vahel sõlmitud koostööleping on müügileping või agendileping ning kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt esitatud arvete alusel tasumata summa 489.96 eurot.
11.Esmalt hindab kohus, kas poolte vaheline koostööleping on müügileping või agendileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 670 lg 1 kohaselt kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 679 lg 1 alusel tekib agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. Koostöölepingu (tl 41-43) punktidest 1 ja 3 nähtub, et lepingu eesmärgiks on hageja poolt valmistatud väiketarbijate veefiltrite edasimüük kostja poolt ning edasimüügiõigus on antud kostjale. Koostöölepingu punkti 5 kohaselt tasub kostja hagejale toodete eest esitatud arvete alusel ning punkti 6 alusel esitab kostja hagejale toodete tellimused elektroonkirja teel. Õiguskirjanduses on märgitud, et agendilepingu iseloomulikuks tunnuseks on püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides. Agendi põhikohustuseks on vahendada lepingu sõlmimist käsundiandja ja kolmanda isiku vahel või sõlmida käsundiandja nimel lepinguid. Käsundiandja põhikohustuseks on tasuda lepingute vahendamise või sõlmimise eest. Kohtu hinnangul ei ole poolte vaheline leping agendileping, vaid tegemist on müügileping. Kostja tegeles küll hageja poolt valmistatud veefiltrite edasimüügiga ning esitas hagejale ka toodete tellimused, kuid kostja ei vahendanud lepingute sõlmimist hageja ja kolmandate isikute vahel. Kostja sõlmis lepingud kolmandate isikutega iseseisvalt ning kolmandad isikud tasusid toodete eest kostjale. Samuti pidi kostja ise tasuma hagejale toodete eest. Hageja ei ole kostjale tasunud agenditasu. Seega on poolte vaheline leping käsitletav müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Müüja ehk hageja kohustus andma ostjale ehk kostjale üle veefiltrid, kostja oli aga kohustatud müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koostöölepingu punkti 5 alusel oli kostjal kohustus tasuda hagejale toodete eest esitatud arvete alusel (tl 41).
12.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kostja on jätnud hagejale maksmata kolm arvet: 1) arve nr 160003 alusel 479.40 eurot (tl 39); 2) arve nr 160011 alusel 3.65 eurot; 3) arve nr 160027 alusel 6,91 eurot (tl 29). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr 160003 kogusummas 958,80, millest tasu veefiltrite eest oli summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) ja paigalduse eest summas 349 (ilma käibemaksuta) (tl 39). Kostja tasus hagejale arve nr 160003 alusel 02.02.2016 pool arvel olevast summast, so 479.40 eurot (tl 44).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda lisaks veefiltritele ka veefiltrite paigalduse eest. Hageja leiab, et kostja pidi talle tasuma ka veefiltrite paigalduse eest, kuid kostja leiab, et sellist kokkulepet ei ole poolte vahel olnud ning kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale veefiltrite paigalduse eest. Poolte vahelises koostöölepingus, mis kannab kuupäeva 23.11.2015 (allkirjastatud on 01.12.2015 ja 02.12.2015), ei ole üheski punktis käsitletud veefiltrite paigaldusega seonduvaid asjaolusid (tl 41-42). Poolte vahelisest kirjavahetusest nähtub, et konkreetseid kokkuleppeid veefiltrite paigalduse osas poolte vahel ei ole olnud (tl 73-82, 113-127). Hageja ja kostja kirjavahetusest küll nähtub, et hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid veefiltrite paigaldusega seonduvaid teemasid arutada, kuid konkreetseid kokkuleppeid, millest saaks tuletada kostja kohustust tasuda veefiltrite paigalduse eest hagejale, poolte vahelisest kirjavahetusest ega ühestki teisest tõendist ei tulene. 26.10.2015 e-kirjas küsib hageja esindaja kostja esindajalt, kuidas viimane on paigaldust planeerinud (tl 113). 19.11.2015 e-kirjas märgib hageja esindaja kostja esindajale, et edu taga saab olema asjaolu, et toodet pakutakse koos paigaldusega (tl 116). 02.12.2015 e-
kirjas palub hageja esindaja kostja esindajal veelkord läbi mõelda filtrite paigalduse asi (tl 120). 09.12.2015 e-kirjast nähtuvalt kirjutab hageja esindaja, et paigalduse osa on lahtine (tl 124). Hageja on esitanud kostjale näidishinnapakkumise veefiltrite paigalduseks (tl 92-95). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on tõendamata, et kostjal on kohustus tasuda veefiltrite paigaldamise eest. Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille kohaselt ei ole kostjal kohustust veefiltreid paigaldada, vaid koostöölepingust nähtub üheselt, et kostja kohustuseks on vaid tegeleda veefiltrite edasimüügiga, mitte aga nende paigaldusega.
14.VÕS § 23 alusel võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaksmääratud ja tuleneda lisaks lepingule ka lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tuvastatud ega esile toodud asjaolusid, et kostja kohustus tasuda veefiltrite paigalduse eest tuleneks VÕS § 23 sätestatud alustest. Kostjal puudub kohustus veefiltrite paigaldamise eest tasumiseks ehk tal puudub kohustus, mida ta peaks täitma vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 76 tähenduses, mistõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata veefiltrite paigaldusega seotud tasu väljamõistmise osas.
15.Arvest nr 160003 nähtub, et veefiltrite eest oli kostjal kohustus tasuda 450 eurot + 20% käibemaks ehk 90 eurot, so kokku 540 eurot ning paigalduse eest summas 349 eurot + 20% käibemaks, so 69.80 eurot, so kokku 418.80 eurot (tl 39). Kostja tasus hagejale arve nr 160003 alusel 02.02.2016 pool arvel olevast summast, so 479.40 eurot (tl 44). Kohus leiab, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on kohustus arve nr 160003 alusel hagejale tasuda veefiltrite eest summas 540 eurot (koos käibemaksuga), kuid kostja tasus hagejale 479.40 eurot, siis on kostja jätnud aluseta tasumata hagejale veefiltrite eest 60.60 eurot (koos käibemaksuga). Seega rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 60.60 eurot. Kohus leiab, et kuna kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale veefiltrite paigalduse eest, siis kohus jätab rahuldamata hageja arvest nr 160003 tuleneva nõude veefiltrite paigalduse eest summas 418.80 eurot (tl 39).
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on jätnud tasumata arvete nr 160011 (tl 40) ja nr 160027 (tl 29) alusel kokku viivised tasumata arve eest kogusummas 10.56 eurot (tl 23-28). Nimetatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud viivist 0,5% päevas. Poolte vahelises koostöölepingus ei ole viivist käsitletud (tl 41-42). Kohus on menetlusosalistele nii 19.07.2016 ja 21.11.2016 kohtumäärustes (tl 50-51, 99), kui ka 08.02.2017 toimunud kohtuistungil (tl 109-110) põhjalikult selgitanud TsMS § 230 tulenevat tõendamiskoormist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud viivisetasu kujunemist arvete nr 160011 ja 160027 alusel kogusummas 10.56 eurot, mistõttu jätab kohus ka 10.56 euro nõude osas hageja hagi rahuldamata.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 60 eurot 60 senti ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata 429 euro 36 sendi suuruse nõude osas.
Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
19.TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
23.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-17 märkinud, et mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides tuleb arvestada kõigi menetluse asjaoludega, muuhulgas nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja kompromissiettepaneku teinud poole pakutud sarnases ulatuses, võib TsMS § 163 lg 2 kohaselt jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
24.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud täielikult hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. 18.03.2017 esitas kohus menetlusosalistele kompromissettepaneku, et pooled sõlmivad kompromissi tingimustel, et kostja tasub hagejale 400 eurot ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (tl 141). Kostja oli sellise kompromissettepanekuga nõus (143, 146), kuid hageja ei nõustunud kõnealuse kompromissettepanekuga (tl 144-145). Kohus rahuldab käesoleva kohtuotsusega hageja hagi osaliselt 60 euro 60 sendi suuruses summas ja jätab rahuldamata 429 euro 36 sendi suuruses summas. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga
ei nõustunud. Kuivõrd kompromissettepaneku kohaselt oleks kostja olnud nõus tasuma hagejale 400 eurot, kuid kohus rahuldas hageja hagi 60 euro 60 sendi suuruse nõude osas, siis kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 163 lg 2 on õigalne jätta käesoleva asja menetluskulud täielikult hageja kanda.
25.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjad 25.07.2016 ja 01.03.2017 kogusummas 450 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja õigusabikulu on 350 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 100 eurot tund (tl 55-57; 138-140). Kuna hagimenetluse kulud kannab hageja kooskõlas TsMS § 163 lg 2, siis kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata ning kohus ei analüüsi hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
26.Jätta kostja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata, kuna kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja nimekirja.