Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
KK ja ÕS hagi VK vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 3500 eurot Hageja 1: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx, e-post: x Hageja 2: ÕS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx, e-post: x Hagejate lepinguline esindaja MP, e-post: x Kostja: VK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur, e-post: x, x Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KK ja ÕS hagi kaasomandi lõpetamise nõudes osaliselt.
2.Lõpetada hagejate ja kostja kaasomand V kinnistule, mis on kantud xxxxx xxxxxxxx kinnistusosakonna registriossa nr x, asukohaga xxxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx selliselt, et kinnistu jääb VK ainuomandisse.
3.Välja mõista VK`lt KK kasuks hüvitis kaasomandi kaotuse eest 4125 eurot ja välja mõista KK`lt ÕS kasuks hüvitis kaasomandi kaotuse eest 4125 eurot.
1.Jätta 66% hagejate menetluskuludest (riigilõiv ja õigusabi tasu) kostja kanda ning 44% kostja menetluskuludest (õigusabi tasu) hagejate kanda, välja arvatud ekspertiisitasu, mis jagada poolte vahel võrdselt, st hagejate kanda jääb sellest 50% ja kostja kanda 50%.
2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras VK KK kasuks välja menetluskulud summas 284,28 eurot (ilma käibemaksuta) ja ÕS kasuks välja menetluskulud summas 284,28 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb VK-l tasuda KK`le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (284,28 eurot) ja ÕS`le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (284,28 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-9462
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagejad KK ja ÕS on esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse VK vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagejatele ja kostjale kuulub kaasomandina V kinnistu asukohaga xxxxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx (registriosa nr x). Kinnistusraamatu kande kohaselt on omanikuna kinnistusraamatusse kantud ainult kostja VK, kuid pärijatena said viidatud kinnistu omanikeks ka hagejad. Kostja on poole kinnistu omanik, teine pool kuulus abieluvarana tema abikaasale NK. Kostja oli maaüksuse kinnistusraamatusse kandmise ajal xxxxabielus N K, kes suri xx.xx.xxxx. NK seadusjärgseteks pärijateks olid poole mõttelise osa vara osas koos kostjaga ka tema õed MK ja AS N.K surma ajal kehtinud pärimiseaduse (PärS) § 14 lg 1 ja § 16 lg 1 p 2 alusel (Paide notar Ene Nuka xx.xx.xxxx seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus). MK ja AS on käesolevaks ajaks mõlemad surnud. AS pärijaks on tema tütar ÕS (hageja 2). MK pärijaks on tema poeg KK (hageja 1). Seega on hagejad V kinnistu kaasomanikud vaatamata asjaolule, et nemad ei ole omanikena kinnistusraamatusse kantud. Kinnistu on kostja elukohaks. Kostja on esitanud kohtule tsiviilasjas nr 2-16-13725 hagejate vastu avalduse omandiõiguse tunnistamiseks igamisega, mille kohus jättis määrusega rahuldamata. Hagejad soovivad lõpetada nende ja kostja kaasomandi V kinnistule. Kinnistu koguväärtuseks hindasid hagejad 50 000 eurot. Hagejad märkisid, et kui kostja ei nõustu selle hinnaga, tuleks kinnistu hinnata kohtu poolt määratud eksperdil. Hagejad ei soovi jätta kinnistut endi omandisse. Hagejad on esitanud kaks alternatiivset nõuet: 1)Lõpetada V kinnistu hagejate ja kostja ühisomand selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning temalt mõistetakse hagejate kasuks välja rahaline hüvis kummalegi hagejale 1/8 kinnistu turuväärtusest, hagejate poolt hagi esitamisel hinnatavast kinnistu turuväärtusest K K 6250 eurot ja ÕS 6250 eurot; 2)Alternatiivnõudena, juhul kui kostja ei soovi kinnistut enda ainuomandisse või kohus hagejate nõuet ei rahulda hagejate poolt põhinõudena näidatud viisil, müüa V kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada kinnistu müügist saadud raha selliselt, et kostja saab 6/8 kinnistu müügist saadud rahast ja KK 1/8 ning ÕS 1/8 kinnistu müügist saadud rahast. Pärast vaidlusaluse kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramise ekspertiisi teostamist on hagejad nõus kostja poolt pakutud hüvitise summaga kummagile hagejale 4125 eurot. Kinnistu turuväärtus on ekspertiisiakti kohaselt 33 000 eurot. Kostja vastuväited
2-17-9462 Kostja nõustub, et hagejate ja kostja ühisomand V kinnistule on vajalik lõpetada. Kostja ei nõustu hagejate hinnanguga kinnistu väärtusele 50 000 eurot, samuti ei nõustu kostja hagejatele tasutava hüvitise summaga. Kostja on nõus, et kinnistu jääks kostja VK ainuomandisse. Kostja märgib, et tuginedes Maa-ameti andmetele tehingute andmebaasist tehingute kohta xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx ajavahemikul 01.01.2016 kuni 01.09.2017, võiks 0,3 hektari suuruse kinnistu väärtus turuhinda arvestades olla 1323,65 eurot (4412,17 € x 0,3). Kinnistu väärtuse leidmisel ei hinnatud sellel asuvat hoonet, sest tegemist on elamiskõlbmatu ja tühja hoonega, milles keegi ei ela. Kostja nõustus vajadusel ekspertiisi tegemisega, seejärel on võimalik kindlaks määrata kostja poolt hagejatele tasutava hüvitise suurus ja lõpetada ühisomand. Kostja ei nõustu ka alternatiivnõudega. Kuna kinnistu müük avalikul enampakkumisel ei ole mõeldav ning kostja soovib saada kinnistu ainuomanikuks. Kostja on valmis hagejatele hüvitama nende omandi osa väärtuse kummalegi summas 4125 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, leiab et KK ja ÕS hagi kaasomandi lõpetamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. Praeguses asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vaidlusalune V kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja hüvitab kinnistu turuväärtusest KK 4125 eurot ja ÕS 4125 eurot.
2.Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-ga 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-10205 p-s 11 märkinud, et kaasomandi lõpetamise nõude eeldusteks on vaid kaasomandi olemasolu ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
3.AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-21-10205 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
4.Käesolevas asjas on hagejad esitanud kaasomandi lõpetamise nõude, puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise viisi üle. Samuti puudub vaidlus hagejatele makstava hüvitise suuruse üle. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate hagi. Kuivõrd esmalt on esitanud hagejad hagis pakutavaks hüvitise suuruseks 6250 eurot, käesolevaks hetkeks aga nõustunud hüvitise suurusega 4125 eurot, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hagejate hagiavalduses nõutud hüvitisest summas 6250 eurot rahuldab kohus hüvitise 4125 euro ulatuses (so 66 % nõudest), seega jääb hagi rahuldamata 44 % ulatuses. Menetluskulud
1.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse.
2-17-9462 Hageja leiab, et kuna kaasomand kuulub lõpetamisele, rahuldatakse hagejate nõue ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja seevastu viitab TsMS § 163 lg-le 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtta, st maksimaalselt on võimalik jätta kostja kanda 66 % hagejate menetluskuludest ning hagejate kanda 44 % kostja menetluskuludest. Kostja palub kohtul teha nõuete kattuvas ulatuses tasaarvestuse. Alternatiivselt leiab kostja, et menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja näol on tegemist pensionäriga, kes ei soovinud alustada kulukat kohtuvaidlust, vaid oleks soovinud kokkuleppele jõuda kohtuväliselt ning sellega oleks ära jäänud mõlema poole menetluskulud. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et kostja on teinud ka kohtumenetluse käigus kompromissi ettepaneku, kuid hagejad keeldusid sellest. TsMS § 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissi samas suuruses, kui kohtuotsus tehakse. Seega TsMS § 163 lg 2 järgi palub kostja hagejate menetluskulud tervikuna jätta hagejate kanda.
2.Kostja on vaidlustanud täielikult hagejate kulu ekspertiisitasule summas 720 eurot ning on seisukohal, et hagejad esitasid kohtusse hagi ilma tõenditeta (asjakohase ekspertiisi või asjatundja arvamuseta), tekitades sellega menetluskulusid juurde. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et tõepoolest asja materjalidest nähtu, et hagejate arvamus kinnistu väärtuse osas summas 50 000 eurot oleks tõendatud ekspertiisiakti või asjatundja arvamusega. Hagejad on esitanud hagis oma arvamuse kinnistu väärtuse osas summas 50 000 eurot, samas märkides, et on nõus ekspertiisiga, kui kostja nende poolt pakutud hinnaga ei nõustu. Kuivõrd praeguses asjas käis vaidlus kinnistu väärtuse üle, kostja pakutud hind erines ulatuslikult hageja arvamusest, oli arvestatud ilma hooneta, määras kohus ekspertiisi ja hagejad tasusid ekspertiisi kulu. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (RK 9.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-21-168-05, p 9 teine lõik). Kostja nõustus ekspertiisiga ja on edasises menetluses pakkunud kompromissi tuginedes eksperthinnangus tuvastatud kinnistu väärtusele. Seega viidi ekspertiis läbi ühtviisi mõlema poole huvides ja vastav kulu tuleb pooltel kanda võrdsetes osades, st mõlemal poolel 1⁄2 osas.
3.Kohus on seisukohal, et kuigi käesolevas asjas on tegemist kaasomandi asjaga ja nii hagejad kui kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades. Samas arvesse võttes, et hagi rahuldati üksnes osaliselt, kuulub praegusel juhul kohaldamisele ülejäänud menetluskulude osas TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ka on Riigikohus kaasomandi asja nr 3-2-1138-08 punktis 13 leidnud, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb asjas kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi. Kuivõrd hagejate hagiavalduses nõutud hüvitisest summas 6250 eurot rahuldas kohus hüvitise summa üksnes 4125 euro ulatuses (s.o 66 % nõudest), jäi hagi rahuldamata 44 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta 66% hagejate ülejäänud menetluskuludest (riigilõiv+õigusabi kulu) kostja kanda ning 44% kostja menetluskuludest hagejate kanda.
4.Lisaks märgib kohus, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (3-2163-11, p 14, 3-2-1-126-14, p 16), milleks aga ei anna alust arvestades eelpool viidatud Riigikohtu
2-17-9462 seisukohti kohtu hinnangul asjaolu, et kostja näol on tegemist pensionäriga. Lisaks oli tal võimalus tulenevalt igamise asjast enda initsiatiivil pöörduda hagejate poole kaasomandi lõpetamise nõudega.
5.Mis puudutab TsMS § 163 lg 2 kohaldamist, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, võib kohus teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane (RK 3-2-1-87-13, p 15). Praegusel juhul on tegemist kaasomandi asjaga, mis on tavapärasest mõnevõrra erinev, kuna kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja. Samas on kõne all oleva vaidlusaluse kinnistu suhtes kostja V K on pöördunud hagejate vastu (tsiviilasi nr 2-16-13725) avaldusega omandiõiguse tunnistamiseks igamisega, mille kohus jättis määrusega rahuldamata. Kohtu arvates oleks võinud kostja ka varem ise enda initsiatiivil kaasomandi lõpetamiseks pöörduda hagejate poole. Kostja on teinud küll kompromissi ettepaneku hagi rahuldamisega sarnases ulatuses, kuid alles pärast eksperthinnangu saabumist ning lähtudes eksperthinnangu järgi kinnistu väärtusest. Kõiki neid eelpool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtu arvates käesoleval juhul põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine.
6.Kostja on vaidlustanud hageja esindaja õigusabi tunnitasu suuruse 120 eurot/tund ilma käibemaksuta, märkides, et hagejaid esindab õigusbüroo, kus ei tegutse kõrgelt kvalifitseeritud advokaate või vandeadvokaate, mistõttu pole põhjendatud, et juristi tunnihinnaks on 120 eurot/tunnis. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 25). Tõsi küll, viidatud lahendites on menetlusosaliste esindajateks advokaat või vandeadvokaat ja seega ei ole asjakohane käesolevas vaidluses mõistlikuks pidada hagejate lepingulise esindaja, kes ei ole advokaat, tasu 120 eurot tund. Praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja puhul pidanud põhjendatuks madalamaid tunnitasumäärasid, kui seda on advokaatidel. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning tööühiku hind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on käesolevas asjas mõistlik ja vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
7.Hageja esindaja 22.12.2017 ja 05.01.2018 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, ekspertiisitasu 720 eurot ja õigusabi kulu 600 eurot, kokku menetluskulud 1620 eurot.
8.Kostja esindaja 09.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja palunud kindlaks määrata ja välja mõista hagejatelt solidaarselt õigusabi kulu 972 (koos käibemaksuga).
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning TsMS § 143 lg 1 järgi asja läbivaatamise kulu muuhulgas ka eksperdikulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu.
10.Kuivõrd pooled on vastu vaielnud vastaspoole lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. -
Hagejate esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: Hagimaterjalide analüüs, konsultatsioon kliendile, hagi koostamine - 2 tundi 30 min; Hagi muudatuse koostamine 16.08.2017.a. - 15 min; Kostja vastuse analüüs - 30 min; Hagejate taotluse koostamine 12.09.2017.a ja esitamine - 30 min; Hagejate taotluse koostamine 31.10.2017.a ja esitamine - 15 min; Hagejate vastuse koostamine 19.12.2017 - 30 min;
2-17-9462 - Kostja vastuse analüüs ja käesoleva vastuse koostamine - 30 min. Hagejatele osutati õigusabi kokku 5 tundi, tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejate esindaja kinnitab, et kogu õigusabi kulu on seotud ainult antud tsiviilasjaga. Kostja vaidleb vastu hagejate ajakulule hagimaterjalide analüüsiks, konsultatsiooniks kliendiga ning hagi koostamiseks, pidades selle põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Hinnates viidatud dokumendi mahtu (hagiavalduse sisulist osa ca 2 lk, milles osaliselt ka seaduse teksti ümberkirjutus) ja sisu, samuti lisasid, nõustub kohus kostjaga ja loeb hagi koostamise ajakulu koos hagimaterjalide analüüsi ja konsultatsiooniga kliendiga põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et 16.08.2017 hagi täiendamise ajakulu 15 min ei pea teine pool kinni maksma, kuivõrd tegemist on lepingulise esindaja poolt esitatud hagiga ning hagi täiendamist vajav asjaolu oleks pidanud olema esindajale teada enne hagi esitamist. Kostja vastuse analüüsi 30 min hindab kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, kuna tegemist on siiski esmase vastusega hagile. 12.09.2017 ja 31.10.2017 taotlused on seotud ekspertiisiga, vastavalt ekspertiisi määramise taotlus ja ekspertiisi tasu esitamine. Kohtu hinnangul ei tohiks lepingulisel esindajal nende koostamiseks ja esitamiseks kuluda kokku rohkem kui 30 min. Hagejate vastuse koostamine 19.12.2017 (toimikus 22.12.2017 kuupäevaga) 30 min ja kostja vastuse analüüs ja käesoleva vastuse koostamine - 30 min ajakulu loeb kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, so kokku 1 tund. Kokku hindab kohus põhjendatuks hagejate KK ja ÕS esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 400 eurot, lisaks riigilõiv 300 eurot, kokku 700 eurot, millest kostja peab kandma vastavalt menetluskulude jaotusele 66%, so 462 eurot.
11.Kostja 09.01.2018 esitatud menetluskulude taotluse ja nimekirja kohaselt on kostja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: - 05.09.2017 konsultatsioon kliendiga (1 tund) ja vastuse koostamine hagiavaldusele - kokku 3 tundi 10 min; - 25.09.2017 seisukoha koostamine seoses ekspertiisi ettevalmistamisega - 25 min; - tutvumine ekspertiisiaktiga ja selgitused kliendile - 25 min; - 18.12.2017 e-kirjavahetus ja kompromissettepanek - 30 min; - 29.12.2017 vastus kohtumäärusele ja seisukoht hagejate kompromissettepanekule - 45 min; - hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kostja vastuväidete koostamine menetluskulude nimekirjale ja seisukoht - 1 tund 30 minutit. Kostjale osutati õigusabi 6 tundi 45 min, tunnitasu 120 eurot, lisaks käibemaks, kokku 972 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitab kooskõlas TsMS §-ga 176 lg 5, et kõik eelpool nimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-17-9462 menetlusega ning kooskõlas TsMS § 174 lgga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate arvates ei kulu kostja esindajal hagile vastamiseks koos konsultatsiooniga kliendile rohkem kui 2 tundi. Hinnates hagi vastuse mahtu ja sisu nõustub kohus hagejatega ning loeb märgitud ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. 25.09.2017 seisukoha ajakulu puhul on tegemist vaid mõnerealise dokumendiga, milles kostja vaidleb vastu eksperdi isikule ning kohtu arvates ei saa selle koostamiseks ega esitamiseks lepingulisel esindajale kuluda rohkem kui 15 min. Kohus nõustub hagejatega selles, et mitmekordsete kompromissettepanekutega tegelemisele ei saa kuluda kokku 1 tund 15 min (30 min + 45 min). Kohus hindab märgitud ajakulu põhjendatuks kokku 30 min ulatuses. Ekspertiisiaktiga tutvumise ja selgitused kliendile – ajakulu 25 min hindab kohus põhjendatuks 15 min ulatuses. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) ei saa kohus lepingulise esindaja kulude hulka arvata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu. Viimasel real näidatud toimingute osas – 1 tundi ja 30 min (menetluskulude nimekirja koostamine ja kostja vastuväidete koostamine menetluskulude nimekirjale ja seisukoht) hindab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja vastuväidete koostamise menetluskulude nimekirjale ja seisukoha ajakulu kokku 1 tunni ulatuses.
2-17-9462 Kohtu hinnangul vastab kostja õigusabi tunnihind asja keerukusele, tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, samuti ei ole õigusabi tunnihind vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja VK esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (lisaks käibemaks) summas 576 eurot, millest hagejad peavad kandma vastavalt menetluskulude jaotusele 44%, so 253,44 eurot.
12.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hagejate ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt VK hagejate KK ja ÕS kasuks välja menetluskulud 568,56 [(462-253,44=208,56)+ekspertiisi tasu pooles ulatuses, so 360] eurot, st KK kasuks 284,28 eurot ja ÕS kasuks 284,28 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt tuleb kostja menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.