nende Hageja: BVP Trans OÜ (registrikood 10034454, aadress Heina 29-5, 10319 Tallinn; e-post: [email protected]), Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Valeri Pešta (isikukood 35703090231)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: Novaimpex OÜ (registrikood: 12193375, aadress: Uue-Pärtma, Mäebe küla, Torgu vald, 93246 Saare mk, e-post: [email protected]), Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo Noot (isikukood 36710110260) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Novaimpex OÜ-lt BVP Trans OÜ kasuks 23.03.2017.a veolepingust tulenev põhivõlgnevus 528 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista Novaimpex OÜ-lt BVP Trans OÜ kasuks menetluskulu 125 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-17-11648 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.BVP Trans OÜ esitas 02.08.2017 hagi Novaimpex OÜ vastu võla 528 euro nõudes, kuna kostjal on veoteenuse eest tasumata arve nr.173 (24.03.2017). BVP Trans OÜ esitas veoteenuse eest LT - EST (Vilkaviškio r. - Viljandi), kaup väetis arve nr.173 (24.03.2017) - 528EUR, maksetähtaeg oli 05.05.2017. J S, kes esitas tellimuse ei vasta kõnedele, kirjadele, sms-le.
2.Seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et ei vasta tegelikkusele kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt teenust tellinud ja selle kätte saanud. Samuti on vale kostja väide, et hagejal on õigus tasu nõuda teenuse tegelikult saajalt. Hagejal on õigus tasu nõuda kostjalt, so isikult, kes pöördus hageja poole vastava teenuse tellimiseks. See, et kostja oli vahendaja, ei vabasta see kostjat endale võetud kohustuste täitmisest. Veoteenus oli hagejalt tellitud kostja poolt, tasu maksmise kohustuse on kostja võtnud enda peale. Asjaolude paremaks mõistmiseks selgitab hageja, et tema ja kostja vahel oli sms kirjavahetus (kostja esindajaks oli J S) veoteenuse kohta. Seejärel saatis kostja esindaja 22.03.2017 info@novaimpex aadressilt meili teel tellimuse (oferta). Hageja täitis tellimuse (CMR kinnitab seda). Samuti lisab hageja Cargo.lt leheküljelt foto, millest nähtub, et J S tegutses kostja esindajana. 23.04.2017-24.03.2017 hageja teostas kaubavedu kostja tellimusel. Hageja on pöördunud saaja poole (KV Transport OÜ) küsimusega, milline firma sai raha selle veoteenuse eest. Vastuseks teatas KV Transport OÜ, et müüs koorma firmale Novaimpex OÜ ning Novaimpex OÜ-le on summad tasutud ja lisas ka vastava meili vahetuse. Seega on tõendatud, et kostja tellis veoteenust hagejalt ja on võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuse eest. Hageja on nõuetekohaselt oma kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud oma kohustused siiamaani täitmata. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja, tutvunud hageja hagiavaldusega, leiab et see tuleks jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt teenuse tellinud ja saanud, nähtub, et teenuse tegelik saaja on talu Viljandimaal. Hagejal on õigus tasu nõuda teenuse tegelikult saajalt. Hageja on esitanud tõendina kostja e-kirja, millega kostja küsis pakkumist, hageja ei ole tõendanud veoseteenuse lepingu sõlmimist kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks allkirjastanud kauba saamise CMR-l. VÕS kohaselt tuleb hagejal enda nõuet ja asjaolusid tõendada ja põhistada, eeltoodust tuleb hageja nõue jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
2-17-11648
5.Asja materjalidest nähtuvalt on 22.03.2017 kostja nimel J S e-posti aadressilt info@novaimpex esitanud hagejale meiliaadressil [email protected] tellimuse väetise Yara Mila vedamiseks pealelaadimisega 23.03.2017 aadressil Baltic Agro UAB, Giedrių g. 114, M.Šelvių k., 70197 Vilkaviškio r, Leedu mahalaadimisega 24.03.2017 aadressil XXXXXXXXXXXX /tl 5/. Äriregistri andmetest nähtuvalt J S oli kostja juhatuse liige 07.03.2012 – 30.05.2017.
6.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja e-kirja näol on tegemist pakkumise küsimisega hagejalt. Kohtu hinnangul võib pakkumise küsimisega olla tegemist kohtule esitatud SMSvestluses hageja esindaja ning kostja esindaja vahel /t.l 8-10/. SMS vestluses kostja teatab, et esitab tellimuse.
7.Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt /tl 6/ nähtuvalt on BVP Trans OÜ toimetanud kauba nimetusega Yara Mila saatjalt Baltic Agro UAB saajale Laanekuru OÜ. Hageja esitas kostjale 24.03.2017 arve nr 173 summas 528 eurot /tl 7/.
8.Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) art 4 kohaselt veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.
9.VÕS III komm vlj (Tallinn: Juura, 2009, lk 316-317) 42. peatüki 1. jao punktide 2 ja 3 järgi on VÕS-i kaubaveolepingu regulatsioon kohaldatav kaupade riigisisestele maanteevedudele. Rahvusvahelistele maanteevedudele kohaldatakse rahvusvaheliste maanteekaubavedude lepingu konventsiooni (CMR konventsiooni). Küsimustes, mis ei ole reguleeritud CMR-iga, kohaldatakse kohtu asukohariigi rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaselt määratavat riigisisest lepinguõigust. Tõendite põhjal leiab kohus, et hagejal oli kostjaga sõlmitud veoleping konkreetse kauba kindlasse sihtkohta vedamiseks. Antud juhul on kostja esitanud veotellimuse hagejale kui vedajale.
10.Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-56-06 (punkt 14) ja 3-2-1-143-08 (punkt 12) asunud seisukohale, et kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. CMR artikli 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendiga, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest veolepingu puudumist. Siiski tõendab saatedokument CMR artikli 9 lõike 1 järgi veolepingu sõlmimist. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige saatedokument. Eeltoodu ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel.
11.Esitatud CMR /tl 6/, e-kiri tellimusega /tl 5/ ning sms-vestlus /tl 8-10/ võimaldab kohtu hinnangul tuvastada veolepingu olemasolu poolte vahel. Kohus loeb J S (kes oli sel ajal hageja juhatuse liige) 22.03.2017 e-kirja ning telefoninumbrilt XXXXXXXXXXX22.03.2017 kl 14.00 kuni 18.57 hagejale saadetud sms-sõnumitega tuvastatuks, et kostja tellis veo hagejalt.
12.VÕS § 744 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
13.Asjas esitatud materjalidega on tõendatud, et kostja tellis veoteenust hagejalt ja on seega võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuse eest. Hageja on nõuetekohaselt oma kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud oma kohustused siiamaani täitmata. Hageja on esitanud kostjale arve summas 528 eurot, arvelt nähtub maksetähtaeg 05.05.2017 ning viivis 0,5 % päevas. Hageja on SMS teel kostja esindaja telefonil XXXXXXXXX vähemalt kolm meeldetuletust arve tasumise kohta /tl 10/. Viivisenõuet ei ole hageja kohtumenetluses esitanud.
14.Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 528 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-17-11648 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Õigusabikulude tekkimist hagejale kohtuasja toimikust ei nähtu. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot (t.l 24, 25). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 125 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.