Telia Eesti AS hagi Y. P.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1998 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2017 ja 12.02.2018
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Telia Eesti AS (registrikood 10234957), esindaja Monika Paade; Kostja: Y. P. (IK xxx, elukoht: xxx)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Telia Eesti AS hagi Y. P.i vastu võlgnevuse nõudes;
2.Välja mõista Y. P.ilt (IK xxx) Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks 1987,56 ( üks tuhat üheksasada kaheksakümmend eurot 56 senti) eurot;
3.Jätta menetluskulud kostja Y. P.i (IK xxx) kanda. Välja mõista Y. P.ilt (IK xxx) Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED NING PÕHJENDUSED
1.Telia Eesti AS esitas 26.04.2016 maakohtule hagi Y. P.i vastu võlgnevuse nõudes, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista müügilepingutest nr-d 493300, 895395, 961121 ja 974976 tulenev võlgnevus.
2.Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu (tl 77-80). Vastuse kohaselt kostja on tõesti hagis märgitud müügilepingud sõlminud. Hageja on rikkunud lepingute ülesütlemise protseduuri. Kuna müügilepingutes märgitud tähtajad ei ole veel möödunud, leiab kostja, et lepingud ei ole lõpetatud ja hagejal ei ole õigust nõuda kohustuse täitmist.
3.Kohus määras kohtuistungi kuupäevaks 10.10.2016. 07.10.2016 esitas kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja koos sellega riigi õigusabi taotluse. Maakohus rahuldas 07.10.2016 edasilükkamise taotluse, sest riigi õigusabi taotluse menetlust ei olnud võimalik määratud kohtuistungi ajaks teostada. 02.11.2016 kohtumäärusega jättis maakohus kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4.Maakohus määras uueks kohtuistungi kuupäevaks 18.01.2017. Üks päev enne kohtuistungit 17.01.2017 esitas kostja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja koos sellega uue riigiõigusabi taotluse. 17.01.2017 kohus rahuldas istungi edasilükkamise taotluse, sest riigi õigusabi taotluse menetlust ei olnud võimalik määratud kohtuistungi ajaks teostada. 7.02.2017 määrusega jättis maakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.Maakohus määras uueks kohtuistungi kuupäevaks 19.04.2017. Üks päev enne kohtuistungit 18.04.2017 esitas kostja kohtule hageja vastu vastuhagi ja koos sellega menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks vastuhagilt ning taotlus istungi edasilükkamiseks. 19.04.2017 istungile kostja ei ilmunud ja kohus pidas vajalikuks seoses vastuhagi esitamise ja menetlusabi taotlusega lükata asja arutamine edasi. 06.06.2017 määrusega rahuldas maakohus osaliselt menetlusabi taotluse (250 eurot tasuda nelja kuu jooksul, summas 62,50 eurot, ajavahemikul 15.06.2017-15.09.2017).
6.20.06.2017 määrusega keeldus maakohus vastuhagi menetlusse võtmisest (RL tasumata).
7.21.06.2017 esitas kostja määruskaebuse maakohtu 06.06.2017 määruse (menetlusabi taotluse osalise rahuldamise kohta) peale.
8.22.06.2017 esitas kostja määruskaebuse maakohtu 20.06.2017 määruse (vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta) peale.
9.25.07.2017 määruses jättis maakohus kostja 22.06.2017 esitatud määruskaebus 20.06.2017 määrusele käiguta ja kohustas tasuma riigilõivu summas 50 eurot.
10.16.08.2017 esitas kostja menetlusabi taotluse riigilõivu 50 eurot tasumisets vabastamiseks.
11.07.09.2017 Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.06.2017 määruse riigilõivu osamaksete tasumise tähtaja osas: määras 250 eurot tasuda osamaksetega 62,50 eurot, alates määruse kättetoimetamisest 15 päeva joookusul (alates 25.09.2017-15.12.2017).
12.03.10.2017 maakohtu määrusega jättis kohus menetlusabi taotlus rahuldamata, kohustades kostjat tasuma määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot (sai kätte 10.10.2017)
14.Maakohus määras uueks kohtuistungi kuupäevaks 12.02.2018. 08.02.2018 esitas kostja taotluse istungi edasilükkamiseks ja koos sellega taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus taotlust ei rahuldanud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Maakohus leiab, et hagi tuleb tervikuna rahuldada.
16.Hagi ese: Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingutest nr-d 493300, 895395, 961121 ja 974976 tulenev võlgnevuse nõue summas 1987 eurot.
17.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Kostja on Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ning seejärel sõlminud arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 493300. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu kogumaksumusega 369 eurot. 2) Kostja on Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ning seejärel sõlminud arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 895395. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu kogumaksumusega 358.95 eurot. 3) Kostja on Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ning seejärel sõlminud arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 961121. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu kogumaksumusega 373.85 eurot. 4) Kostja on Elioni e-poe vahendusel esitanud tellimuse ning seejärel sõlminud arvutivõrgu vahendusel järelmaksu müügilepingu nr 974976. Lepingu kohaselt ostis kostja müüjalt kaupu kogumaksumusega 892,50 eurot. 5) Arvel nr 11201505601456 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga summas 844.07 eurot, arvel nr 11201505601458 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga summas 200.80 eurot, arvel nr 11201505601459 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga summas 301.79 eurot, arvel nr 11201505601460 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga summas 342.79 eurot. 6) Hageja saatis kostjale võlanõuded koos lepingu ülesütlemise hoiatusega 31.07.2015; 31.08.2015; 30.09.2015; 31.10.2015; 30.11.2015, kuid kostja võlanõuetele ei reageerinud ning võlgnevus on tasumata kuni käesoleva ajani. 7) Seisuga 31.05.2015 oli kostja jäänud võlgu kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega.
18.Kostja vastuväited hagile on järgmised: hageja on rikkunud lepingute ülesütlemise protseduuri. Kuna müügilepingutes märgitud tähtajad ei ole veel möödunud, leiab kostja, et lepingud ei ole lõpetatud ja hagejal ei ole õigust nõuda kohustuse täitmist. Ülejäänud väidetes osas hageja vastuväiteid ei esitanud.
19.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg.4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Maakohus on seisukohal, et hageja on veenvalt tõendanud nõude põhjendatust. Sisuliselt on kostja omaks võtnud (TsMS § 231 lg.4), et ta on rikkunud lepingulisi kohustusi, mis tulenesid hagiavalduses märgitud müügilepingutest ja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse puudumise või ebaõige arvestuse osas.
20.Kostja on alates 07.10.2016 esitanud 4 taotlust istungi edasilükkamiseks vahetult enne istungi toimumist, kuritarvitades sellega oma õigusi ja ilmselgelt püüdnud menetlust venitada.
21.Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ebaõigesti lepingud üles öelnud. Kostja sõlmis lepingud 27.08.2013 (sülearvuti Samsung makseperiood 48 kuud), 08.12.2014 (mobiiltelefon Sony Xperia, mobiilikott, makseperiood 48 kuud), 30.05.2015 (kõrvaklapid, mobiilikott, mobiiltelefon LG, makseperiood 48 kuud) ja 17.07.2015 (sülearvuti Dell, makseperiood 48 kuud) ning menetluse kestel ei ole kostja püüdnud oma kohustusi täita. Hageja tegi 10.05.2017 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja sellele ettepanekule ei reageerinud. Kõigi nelja müügilepingu p-s 15 leppisid pooled kokku, et müüjal on õigus leping üles öelda makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja müüja on andnud ostjale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et kõigi nelja müügilepingu puhul oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja andis kostjale edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Kostja on ka vastuses ise kinnitanud, et hageja on talle saatnud järjepidevalt hoiatusi lepingu ülesütlemise osas seoses kostja võlgnevustega.
22.Maakohus jätab otsuse tegemisel TsMS § 329-331 alusel arvestamata kostja poolt peale kohtuistungit 15.02.2018 esitatud „vastuväite“. TsMS § 329 lg.1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.
TsMS § 330 lg.1 - 3 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Avalduse või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses avaldusele või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS 331 lg.1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
23.Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta põhjendatud ulatuses kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot väljamõistmist kostjalt. Maakohus leiab, et taotlus tuleb tervikuna rahuldada. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.