lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-15642/45

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-15642/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1508
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 376 lg 1, 2Hagi muutmineTsMS § 662 lg 1, 2Määruskaebuse sisuAÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15642

Tsiviilasi

XX (X) hagi YY (Y) vastu korteriomandi saamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2016 määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (X) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 25.11.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja, XX (X) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Määruse peale võib edasi kaevata hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi andmisest keeldumise osas ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav ei ole ( lõike 1 viimane lause). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 191 lg 1Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 191

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.17.10.2016 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi. Hageja tõi hagis esile, et soovib Tallinnas XXX asuva ja talle kuuluva korteriomandi tagastamist ning kinnistusraamatu kande parandamist. Samuti märkis hageja, et soovib esitada hagi kriminaalmenetluse alustamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 19.10.2016 määrusega hagi ja hagi tagamise taotluse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja täpsustas hagi 31.10.2016 ja 01.11.2016 ning esitas menetlusabi taotluse. Esimese astme kohtu määrus
3.25.11.2016 määrusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi menetlusse võtmisest ja hagejale menetlusabi andmisest. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus määras kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
4.Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi, selle täienduse ja lisatud dokumendid leidis, et hagi ei vasta TsMS-is sätestatud nõuetele. Hageja ei ole ka täpsustamise käigus kõrvaldanud hagi menetlusse võtmist takistavaid puudusi. Hagis esinevad puudused on sedavõrd ulatuslikud, et neid kõrvaldamata ei ole võimalik hagi menetleda ega selle rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustada. Kohus viitas TsMS § 371 lõike 2 punktile 2. Lisaks võib kohus keelduda TsMS § 3401 lõike 2 alusel hagi menetlemisest juhul, kui kohus on andnud hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga hageja kohtu osundatud puudust ei kõrvalda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-13, punkt 12 neljas lõik).
5.Kohus selgitas, et hagi käiguta jätmise eesmärgiks on anda hagejale võimalus esitada kohtule hagi aluseks olevaid asjaolusid, et kohtul oleks võimalik hagi lahendada. Kui kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, saab hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta ja täiendada kohtu või kostja nõusolekuta. Pärast hagi menetlusse võtmist on hagejal võimalik hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta või täiendada üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lõige 1). Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 376 lõige 2). Kui hageja soovib pärast hagi menetlusse võtmist hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta või täiendada selles osas, milles kohus on hagi aluse puudustele tähelepanu juhtinud enne hagi menetlusse võtmist, puudub eelduslikult mõjuv põhjus hagi muutmisega nõustumiseks. Menetlust takistavaid kõrvaldamata puudusi ei saa hilisemalt parandada.
6.Hageja nõue kinnistusraamatu parandamiseks ei ole selge. Kohus viitas TsMS § 363 lõike 1 punktile 1 ja § 442 lõikele 5. Nimetatud sätet selgitas Riigikohus lahendi nr 32-1-53-07 punktis 14, märkides, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-09, punkt 13). Kohus selgitas hagejale 19.10.2016 määruses, et kinnistusraamatu kande parandamiseks on kohane õiguskaitsevahend kostja tahteavalduse hagemine kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus viitas TsMS § 5 lõikele 1. Seega pidi hageja kinnistusraamatu parandamise nõuet

täpsustama. Kohus selgitas, et isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande muutmist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Tahteavalduse asendamist tuleks hageda sooritushagiga. Hageja kohtu määratud tähtajaks nõuet ei parandanud.

7.Hageja ei ole hagis ega selle täpsustustes toonud esile hagi alust, mis võimaldaks nõude lahendamist ja rahuldamist. Kohus viitas TsMS § 363 lõike 1 punktidele 2 ja 3 (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-10, punkt 10).
8.Hageja esimese nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lõiked 1 ja 2 ning teise nõude aluseks AÕS § 65 lõige 1. Kohus selgitas, et asja väljanõudmise eelduseks on, et hageja on korteriomandi omanik, kostja on korteriomandi valdaja ning kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Tahteavalduse asendamise eelduseks pidi hageja tooma välja, et kostjal on seadusest või lepingust tulenev kohustus tahteavalduse andmiseks. Samuti märkis kohus, et hagejal on võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul lisada hagile tõendid ja viidata millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja viidatud asjaolusid esile ei toonud – kinnistusraamatu andmetel ei ole hageja olnud ega ole käesoleval ajal korteriomandi omanik ning hagi esitamise ajal 17.10.2016 ei ole kostja enam Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik.
9.Hageja tugines hagis, et tema on vaidlusaluse korteri tegelik omanik. Kuna hagi tagamise abinõu valik eeldab kinnistusraamatu seisu teadmist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, punkt 42), kontrollis kohus hagi tagamise taotluse raames korteriomandi andmeid ning kinnistusraamatust nähtus, et alates 07.10.2016 ei kuulu kinnisasi enam kostjale. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et korteriomand oleks kuulunud hagejale. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele asjaolule ja selgitas, et sellisel hagil ei pruugi olla perspektiivi. Hagejal tuli omanikuks olemise asjaolud välja tuua. Hageja kohtu määratud tähtajaks puudust ei kõrvaldanud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, mis kinnitaks või osundaks, millal täpselt ja kuidas ning mille alusel ta korteriomandi omandas ning millal ja mis asjaoludel ta selle kaotas.
10.Seega leidis kohus, et hageja nõuded asja väljaandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks on perspektiivitud ning nende menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
11.Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole menetlusabi taotlust ega teatist majandusliku seisundi kohta allkirjastanud. Kuid see ei ole antud juhul peamiseks põhjuseks menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. Taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on hagimenetluse perspektiivitus (TsMS § 181 lõike 1 punkti 2).
12.Kohus selgitas TsMS § 372 lõigete 4 ja 6 sisu. Kuna hagi ja selle täpsustused esitati elektrooniliselt, ei ole vajalik ega võimalik neid tagastada (Riigikohtu lahendid nr 3-21-101-12, punkt 29; nr 3-2-1-96-13, punkt 42).
13.Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid. Kohus määras kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.22.12.2016 esitas hageja määruskaebuse maakohtu määruse peale. Kaebuses märgib hageja, et on 28.11.2016 kahjunõudes seisukoha esitanud, mis aga ei kajastu kaevatavas määruses. Kaebaja soovis kriminaalmenetlust, aga kuna maakohus seda ei algatanud ja tehingut ei külmutanud, ei ole hagejal enam hetkel kostjalt midagi nõuda, kuna ta on oma varastatud raha kätte saanud ja ära kulutanud. Hageja leiab, et tal on võimalik kahjutasu nõuda nüüd Harju Maakohtult. Samuti soovib kaebaja, et kohus eraldaks talle elukoha. Kaebusest nähtuvalt nõuab hageja: 30 miljoni euro suurust kahjutasu Harju Maakohtult; tema kasvõi ajutise elamispinnaga kindlustamist; kohtuprotsessi jätkamist kriminaalmenetlusena kirjalikus üldmenetluses; kahjutasuna Harju Maakohtult uue korteri väljamõistmist.
15.Kostja vaidleb kaebusele vastu ja esitas tõendid vaidlusaluse korteri omandiõiguse kohta.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 25.11.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
18.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lõike 2 ja TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel ning menetlusabi andmisest TsMS § 181 lõike 1 punktis 2 sätestatud eelduse puudumise tõttu. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja asjaolu, et ta ei ole maakohtu 19.10.2016 määruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebuses vaidlustatud TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Kaebuses ei ole märgitud, millises ulatuses kaebaja maakohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit ta taotleb (TsMS § 662 lõike 1 punkt 3), samuti väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles see seisneb (TsMS § 662 lõike 2 punkt 1). Kaebuses möönab hageja, et praegusel hetkel tal hagis esitatud nõue kostja vastu korteriomandi saamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks puudub. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja leiab, et tal on rahaline või muu nõue kostja või mistahes muu isiku vastu, tuleb tal see esitada eraldi hagina, järgides TsMS-is sätestatud nõudeid. Samuti selgitab kohus, et kriminaalasja algatamiseks tuleb hagejal pöörduda politsei poole.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna asja materjalidest tulenevalt puudub alus eeldada kostjal menetluskulude tekkimist.

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium