Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Y T vastu võla nõudes. Hageja esitas 22.03.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja märkis, et kostja on 20.03.2025 tasunud hageja esindajale 70 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (55 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja sissenõudekuludele (15 eurot). Hageja märkis, et kostja poolt on tasumata menetluskulu summas 20 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 270 eurot (2 h ja 15 min eest tunnihinnaga 120 eurot). Hageja tõi välja, et kuna hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-24-134958 menetluse lõpetamist. Hageja palus võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-134958 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool tasutud riigilõivust (17,5 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mis välja toodud taotluse p-s 2.6; mõista kostjalt hageja kasuks ülejäänud riigilõiv summas 82,5 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit xxx; jätta tekkinud menetluskulud summas 290 (270 + 20) eurot täielikult kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus andis oma 03.04.2025 kirjas kostjale 7-päevase tähtaja vastamaks hageja loobumise avaldusele. Kohtu 03.04.2025 kiri on kostjale kätte toimetatud 10.04.2025, ent kostja ei vastanud kohtunõudele tähtaegselt ega hiljem. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

2

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole hageja 22.03.2025.a menetlusdokumendis esitatut ümber lükanud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Järgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole nõudnud käibemaksu hüvitamist, mistõttu tuleb hagejale menetluskulud hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab hageja esindaja menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 270 euro ulatuses. Hageja tasus kooskõlas riigilõivuseadusega menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 65 eurot ning hagiavalduselt riigilõivu summas 35 eurot. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal õigus saada riigilt hagiavalduselt tasutud riigilõivust tagasi 35/2=17,50 eurot. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv 65+35-17,50=82,50 euro ulatuses.

3

TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni. TsMS § 484 2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna kohus ei tee asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, siis ei ole TsMS § 4842 kohaldatav ning ei ole üheski osas põhjendatud välja mõista võlgnikult maksekäsu kiirmenetluse 20 eurot menetluskuluna. Eelnevast lähtudes on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 270+82,50=352,50 euro ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt Y Tlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks põhjendatud menetluskulud summas 352,50 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt Y T’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 35 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, ja kanda see EFTA Legal OÜ pangakontole nr xxx, viitenumbriga xxx, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-134958, riigilõivu osaline tagastamine“. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.