Harju Maakohtu 22.06.2017 määrus saneerimiskava kinnitamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts SUNOREK, Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE FENCE OÜ ja Eesti Varaehitus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308), seaduslik esindaja Toomas Tromp Puudutatud isikud (võlausaldajad/ määruskaebuse esitajad): Kuu Stuudio OÜ (registrikood 11942604) OÜ ARHITEKTRUM (registrikood 12160269) aktsiaselts SUNOREK (registrikood 10042896) Seiger Baltic OÜ (registrikood 11696329) Saunapoint OÜ (registrikood 12334640) Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (registrikood 11948506) SUNGATE FENCE OÜ (registrikood 10872913) Eesti Varaehitus OÜ (registrikood 11300202) Määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Veikko Toomere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2017 määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta RIITO Ehituse AS-i saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.
Võtta Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts SUNOREK, Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE FENCE OÜ, Eesti Varaehitus OÜ ja RIITO Ehituse AS-i poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
4.Rahuldada Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaseltsi SUNOREK, Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE FENCE OÜ ja Eesti Varaehitus OÜ määruskaebus.
5.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud RIITO Ehituse AS-i kanda.
6.Vabastada saneerimisnõustaja Veikko Toomere.
7.Määrata saneerimisnõustaja Veikko Toomere tasuks 8544 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste katteks 1025,46 eurot (sh käibemaks), kokku 9569,46 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele RIITO Ehituse AS-i poolt 13.12.2016 poolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 10 000 euro arvelt ning nimetatud summa tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE651010220049344018 AS-is SEB Pank.
8.Määrus toimetada kätte Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
9.Määruse peale võivad avaldaja ja võlausaldajad esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, v.a määruse resolutsiooni p 7, mille peale võib kaevata avaldaja. Saneerimisnõustaja võib esitada Riigikohtule määruskaebuse määruse resolutsiooni p 7 peale 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.RIITO Ehituse AS (avaldaja) esitas 12.11.2016 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avaldaja on ehitusettevõte. 30.09.2016 seisuga on avaldajal kohustusi 4 473 948 eurot ja vara bilansilise väärtusega 5 567 239 eurot. Omakapital on 1 093 291 eurot. Avaldaja põhjendas saneerimisvajadust sellega, et viimased aastad on Eesti ehitusturul ühiskondlike hoonete segmendis, kus avaldaja peamiselt tegutseb, olnud keerulised. Mõnede ehitusprojektide kahjumlikkuse tõttu jäi avaldajal tellijatelt suur osa tööde maksumusest saamata või rakendusid leppetrahvid. Avaldajal on tekkinud vajadus rahavoogude stabiliseerimiseks, milleks avaldaja vajab aega ja õigusrahu enda võlausaldajatega.
2.06.12.2016 määrusega algatas maakohus avaldaja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks Veikko Toomere, kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmine hiljemalt 31.01.2017 ja võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 06.02.2017 ning kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti 10 000 eurot saneerimisnõustaja tasu ja tehtavate kulutuste katteks.
3.06.02.2017 esitas saneerimisnõustaja saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimiskava kohaselt oli avaldajal saneerimismenetluse algatamise hetkel 167 võlausaldajat, ühegi võlausaldaja põhinõue ei ole aegunud. Kõigile võlausaldajatele edastati saneerimisseaduses (SanS) ettenähtud dokumendid ja oma seisukoha esitasid 136 võlausaldajat, kellest 118 olid saneerimiskava poolt (70,66% kõigist võlausaldajatest) ning 18 olid kava kinnitamise vastu. Poolt hääletanud võlausaldajate nõuded moodustasid 71,22% kõigist võlausaldajate nõuetest.
Kuna poolt hääletas valdav enamus võlausaldajatest, esinevad alused ja põhjendus saneerimiskava kinnitamiseks. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid (võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3); rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2); kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine). Võlausaldajate nõuded tasutakse saneerimiskavaga ettenähtud mahus 12 võrdse osamaksega ja maksed toimuksid igal 3. kalendrikuul. Esimene osamakse tehakse võlausaldajale hiljemalt 31.12.2017, v.a juhul, kui saneerimiskava kinnitav määrus ei ole selleks hetkeks jõustunud. Sel juhul tehakse esimene osamakse võlausaldajatele määruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu jooksul. Sellise maksegraafiku kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg kas 30.09.2020 või 33 kuud alates saneerimiskava kinnitanud määruse jõustumisest. Võlausaldajate nõuete põhiosa tagasimaksmine kavaga ettenähtud mahus toimub 4 korda aastas, iga 3 kuu tagant. Võlausaldajaid ei ole saneerimismenetluses rühmitatud. Kõikide võlausaldajate põhinõuetest makstakse välja 80%, nõuded ajatatakse samaks perioodiks ja nõuete jäägilt makstakse sama intressi. Eesmärgiga hüvitada võlausaldajatele raha väärtuse kadu ajas ja kindlustada, et võlausaldajad saaksid saneerimismenetluses oluliselt suurema rahalise hüvituse kui võimalikus pankrotimenetluses, makstakse iga võlausaldaja ümberkujundatud nõude jäägilt intressi. Intressiarvestus algab saneerimiskava kinnitanud määruse jõustumisele järgnevast kuupäevast ja igakordne kogunenud intress makstakse välja koos põhiosamaksetega. Intressimäär on 2% aastas.
4.Ükski saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest kohtule tähtaegselt avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei esitanud. Maakohtu määrus
5.22.06.2017 määrusega kinnitas maakohus avaldaja saneerimiskava ja keelas saneerimiskava täitmise ajaks avaldajal teha talle kuuluva varaga käsutustehinguid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vara ja nõuete müük või loovutamine ja üürile/rendile andmine, ilma saneerimisnõustaja kirjalikus või digitaalses vormis antud eelneva nõusolekuta. Menetluskulud jäid avaldaja kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 7). Määruse põhjenduste kohaselt on kõigile võlausaldajale, kelle nõudeid saneerimismenetluses kujundatakse saadetud saneerimisteade ja -kava. Maakohus parandas hääletusprotokollis esinenud vea - protokollile lisatud häälte arvestamise tabelis arvati Aala Ehitus OÜ hääled (3443,26 häält) poolt hääletanute hulka, kuigi puuduvad andmed tema poolt kava kätte saamise selle suhtes avaldatud seisukoha kohta. Saneerimisnõustaja poolt edastatud kirjavahetusest ei nähtu, et võlausaldaja oleks andnud heakskiidu saneerimiskavale, kuna kirjavahetusele lisatud nõusoleku blankett on küll digi-konteineris, kuid digitaalselt allkirjastamata. Seega kohus luges, et kavale vastas 135 võlausaldajat ja poolt andis 117 häält. Poolt hääletas 70,06% võlausaldajatest (mitte 70,66%), kes esindavad 71,13% (mitte 71,22%) häältest ning saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Saneerimismenetlus on toimunud seadusega ette antud piirides ja seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ei ole. Ettevõtja vajab saneerimist, kuna tal on tekkinud majandusraskused, sest mitu senist ehitusprojekti lõppesid kahjumlikult, mis tingis rahavoogudes häireid. Samas on ettevõtjal käsil mitmed teised projektid ja ta osaleb väljakuulutatud ehitushangetes. Saneerimise edukuse juures hindas kohus mh saneerimiskavas esitatud tegevusmudelit, mille kohaselt kavatseb ettevõtja jätkata senist ehitustegevust ja läbi oma põhitegevuse rahuldada võlausaldajate nõuded saneerimiskavas määratud ulatuses. Üldteada asjaoluna on ehitusturg
tõusutrendis ja ettevõtjal ei peaks olema takistusi edukalt jätkata oma tegevusalal selliselt, et võlausaldajate nõuded saaksid saneerimiskavas esitatud ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas nõustaja analüüsis kujunenud olukorra põhjusi ja ei tuvastanud, et ettevõtjal oleks korralduslikke või struktuurseid puudujääke, mis tingisid saneerimise vajaduse, mistõttu ei ole vajalik ettevõtja reorganiseerimine või töö ümberkorraldamine. Saneerimiskava lisana esitatud ettevõtja rahavoogude prognoosi kohaselt on näha, et ettevõtjal tekkivates rahavoogudes on miinus 2017. ja 2019. a-l (vastavalt 89 000 ja 99 000 eurot). Nõustaja selgituste kohaselt on prognoos koostatud konservatiivselt, oodatav tulu kasv peaks olema suurem. Samuti on vajadusel ettevõtjal võimalik üldkulusid vähendada ja kaasata oma sidusettevõtete vahendeid, juhul kui omavahenditest jääb puudu. Samuti on ettevõtjal kavandatud võimalike investeeringute tegemine aasta lõppu, mis võimaldab vajadusel neid vähendada või edasi lükata. Kohtu hinnangul ei ole mainitud vahendite puudujäägi näol tegemist sellise suurusjärguga, mida ei oleks võimalik katta saneerimisnõustaja osundatud vahendite arvelt, arvestades, et mainitud puudujääk moodustab kogutulust neil aastatel vaid ca 0,6%. Avaldajal ei peaks olema ülemäära raske vajadusel selles ulatuses vahendite ümberjaotamine, tagamaks saneerimiskava täitmine. Hinnates saneerimismenetluse efektiivsust võrreldes pankrotimenetlusega, siis on saneerimine kõigile võlausaldajatele märkimisväärselt kasulikum. Pankrotimenetluses saaks rahuldatud võlausaldajate nõudeid ca 1 327 408,39 euro ulatuses, saneerimismenetluses 2 792 845,23 euro ulatuses. Ettevõtja suudab oma kohustuste täitmisega saneerimiskavas osundatud viisil taastada oma majandusliku seisundi sel määral, et tema tegevus on ka peale saneerimismenetluse lõppu ja saneerimiskava elluviimist jätkusuutlik. Olukorras, kus saneeritav on tasunud oma võlgnevused ja edukalt lõpetanud oma käesolevad arendusprojektid ning jätkab tegevust oma valdkonnas, ei ole mingeid takistus tal jätkata uute projektide tarvis rahastuse otsimist ja selle alusel uute kinnisvara projektide elluviimist. Saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ja ühegi võlausaldaja õigusi ei rikuta rohkem kui teiste omi. Määruskaebus
6.Kuu Stuudio OÜ, OÜ ARHITEKTRUM, aktsiaselts SUNOREK, Seiger Baltic OÜ, Saunapoint OÜ, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, SUNGATE FENCE OÜ ja Eesti Varaehitus OÜ esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada saneerimismenetlus ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme. Saneerimismenetluse eelduste äralangemise tõttu tuleb maakohtul kaebus rahuldada. Avaldaja esitas taotluse piirata menetlusosaliste õigust tutvuda asja materjalidega teisi menetlusosalisi puudutavas osas ja keelata ärakirjade saamist 31.01.2017 hääletusprotokollist, selle lisast 1 pealkirjaga „Nimekiri võlausaldajatest koos hääletamistulemusega (sisaldab ka saneerimiskava saatmise ja kättesaamise kuupäevi)“ ning mitte teha neid dokumente kättesaadavaks e-toimiku kaudu eesmärgiga vältida avaldaja tegeliku majandusliku seisu ilmsikstulekut. Avaldaja 2016 majandusaasta aruandest (esitatud 07.07.2017) nähtub, et 31.12.2016 seisuga oli avaldajal raha arvel 155 eurot ja kassas 400 eurot. 31.12.2016 seisuga oli avaldaja omakapital vähenenud 338 683 euroni. Avaldaja oli maksejõuetu juba seisuga 31.12.2016. Arvestades manipuleerimist kinnisvarainvesteeringutega oli avaldaja maksejõuetu juba saneerimisavalduse esitamisest alates. Nimelt kajastatakse avaldaja bilansis kinnisvarainvesteeringuid 2 431 357 eurot. Samas ei ole avaldajale mitte kunagi kuulunud kinnisvara. Avaldaja soovib näidata omakapitali tegelikkusest suuremana, sest vastasel juhul oleks omakapital negatiivne ja pankrotiavalduse esitamine vältimatu. Seda kinnitab ka
saneerimisnõustaja poolt pankrotihinnangus märgitu, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et kinnisvarainvesteeringute reaalne turuväärtus ületab 10% nende bilansilisest väärtusest, tõenäoline võib olla, et see jääb isegi alla 10%. Saneerimiskava esitati kohtule 11.01.2017, seega pidanuks kohus kava osas määruse tegema hiljemalt 10.02.2017 (SanS § 28 lg 2). Kuna kohus tegi kava kinnitava määruse 22.06.2017, ehk seaduses sätestatud tähtaega 132 päevaga rikkudes, pidanuks kohus kontrollima ja saneerimisnõustaja SanS § 16 lg 2 kohaselt kohut teavitama järgmistest asjaoludest, mis välistavad saneerimiskava kinnitamise ja menetluse jätkumise: - avaldaja ja SAND Ehitus OÜ (kehtiva ärinimega EVIKO Ehitus OÜ), kelle juhatuse liige on samuti avaldaja nimel saneerimisavalduse esitanud Erik Liiv, on osalenud ja osalevad riigihangetel ühispakkujatena; - MTA väljavõtte kohaselt on suur osa avaldaja käibest ilmselt läinud SAND Ehitus OÜ-sse; - saneerimiskava p 2.2.1. kohaselt pidanuks 2017 jooksul olema valminud Välja 3, Ravi 5, Kultuurimaja Narvas, Lasteaed Laagris, Lasteaed Pärnus ja Käo Galerii Maleva tn. Samuti olid juba saneerimiskava koostamise ajal väidetavalt lõpetamisel Rahukohtu 1C büroo, Eramu Luugi tee 5, Tallinna Tehnikagümnaasium, Õismäe Vene Lütseum ja Vabadussõja võidusammas. Arvestades avaldaja käivet, ei ole nimetatud objektid valminud või on nendega seotud käive viidud teis(tess)e ettevõt(ete)sse; - saneerimiskava kohaselt prognoosis avaldaja 2017 käibeks 13 813 000 eurot, ehk üle miljoni euro kuus. Arvestades 2017 esimese kahe kvartali tegelikke majandustulemusi, mille kohaselt käive on olnud ca 150 000 eurot kuus, on selge, et avaldaja saneerimine ei ole võimalik. Peale saneerimiskava esitamist pidanuks kohus tegema saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse 30 päeva jooksul. Nimetatud tähtaeg on seaduses selleks, et kohtupoolne seisukoht saneerimiskava osas vastaks tegelikele, mitte aegunud andmetele. Kui puuduvad eeldused äriühingu saneerimiseks, on tegemist SanS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud saneerimiskava kinnitamata jätmise alusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-16). Saneerimisnõustaja pidanuks kohut teavitama, et saneerimine ei ole tõenäoline ning et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Kohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud saneerimise tõenäolisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11). Jääb arusaamatuks, miks peaks väidetava kinnisvarainvesteeringu väärtus pankrotimenetluses moodustama üksnes 10% selle bilansilisest väärtusest, kuid saneerimismenetluses on selle väärtus kümme korda suurem. Saneerimismenetlus tuleb SanS § 39 lg 2 p 7 kohaselt lõpetada, sest avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja saneerimiskava täitmine ei ole võimalik. Edasine menetluse käik
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
8.Avaldaja võlausaldajad AILEKO määruskaebusega.
EHITUS
OÜ
ja AS
DECORA nõustuvad
9.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.22.12.2017 palus ringkonnakohus saneerimisnõustajal ja avaldajal esitada täiendavad selgitused ja tõendid mh selle osas, kas avaldaja varalises olukorras on muutusi, võrreldes saneerimiskava kohtule esitamise, saneerimiskava kinnitamise ja kohtule vastamise aja seisuga ning kas esineb asjaolusid, mis viitavad avaldaja püsivale maksejõuetusele.
11.05.01.2018 vastuses märkis saneerimisnõustaja, et avaldaja ei ole suutnud kinni pidada saneerimiskavale lisatud rahavoogude prognoosist, kuid kinnitab, et saneerimiskava on vaja täita lisaks omavahenditele ka avaldaja sidusettevõtjate rahaliste vahendite arvel. Saneerimisnõustaja hinnangul avaldaja iseseisvalt ja oma vahendite arvel saneerimiskavas ettenähtud makseid tõenäoliselt teostada ei suuda. Avaldaja ei ole saneerimisnõustajale esitanud infot, mille alusel võiks kinnitada, et võrreldes saneerimiskava koostamise, kohtule esitamise ja kinnitamise ning kohtule vastamise seisuga esineks olulisi muutuseid avaldaja varalises olukorras. Avaldaja maksejõuetusele viitavad asjaolud olid olemas juba saneerimismenetluse algatamisel ning olukord ei ole muutunud.
12.05.01.2018 esitatud seisukohas leiab avaldaja, et õiguspärane ega kooskõlas saneerimisseaduse mõttega ei ole määruskaebuse esitajate soov analüüsida veel kord saneeritava ettevõtte majanduslikku olukorda ja võimekust saneerimiskava täita oluliselt hiljem kui kava kinnitati ning rakendada selle analüüsi tulemusi kuus kuud tagasi tehtud maakohtu määrusele.
13.10.01.2018 vastuses saneerimisnõustaja ja avaldaja seisukohtadele märgivad määruskaebuse esitajad, et nimetatud isikute ebamäärased seisukohad pigem kinnitavad määruskaebuse esitajate seisukohti, et avaldaja saneerimiskava vastuvõtmine oli põhjendamatu ja saneerimine perspektiivitu. Määruskaebuse esitajad leiavad, et avaldaja saneerimismenetlus tuleb viivitamatult lõpetada SanS § 39 lg 2 p 7 alusel, sest avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada avaldaja pankrot. Lisaks eeltoodule täiendavad määruskaebuse esitajad oma taotlust ja paluvad saneerimismenetlus lõpetada SanS § 51 lg 1 p 2 alusel, kuna avaldaja ei ole asunud saneerimiskava täitma ja ei ole teostanud 31.12.2017 mitte ühtegi makset võlausaldajatele, kuigi saneerimiskava nii ette nägi. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.06.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus ning vabastada saneerimisnõustaja (SanS § 37 lg 2, § 39 lg 2 p 7, § 19 lg 1 p 2). Samuti tuleb kindlaks määrata saneerimisnõustaja tasu ja talle hüvitatavad kulutused. Määruskaebus rahuldatakse.
15.Määruskaebuse esitajad heidavad maakohtule ette, et kohus tegi kaevatava määruse SanS § 28 lg-s 2 toodud tähtaega rikkudes, mistõttu olid saneerimiskava aluseks olevad asjaolud muutunud selliselt, et saneerimiskava kinnitada ei olnud võimalik. Kaebajad leiavad, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja saneerimiskava täitmine ei ole tõenäoline, kuna saneerimismenetluse eeldused on ära langenud. Määruskaebuse esitajate hinnangul ilmnes avaldaja püsiv maksejõuetus juba saneerimiskava kinnitamisel ning saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel.
16.SanS § 39 lg 2 p 7 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – SanS § 40 lg 2 kohaselt. SanS § 40 lg 2 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud peamiselt SanS §-des 7 ja 8. SanS § 7 lg 2 järgi esitab ettevõtja saneerimisavalduses selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. SanS § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja SanS-s esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on
põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
17.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohus kinnitas vastuvõetud saneerimiskava SanS § 28 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes. Nimetatud minetus ei tingi siiski maakohtu määruse tühistamist. Kuigi kava kinnitamise viibimine võib olla aluseks sellele, et ettevõte majanduslik olukord on muutunud selliselt, et kava ei oleks saanud kinnitada, ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks teinud kava kinnitamise otsustuse asjaolusid hindamata ja oleks tahtlikult saneerimiskava kinnitamisega viivitanud. Maakohus on enne vaidlustatud määruse tegemist täpsustanud avaldaja majanduslikke näitajaid ja kava vastuvõtmise asjaolusid saneerimisnõustajaga (IV kd, tl 155-156).
18.Siiski peab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline (SanS § 28 lg 5 p 3). Kohtul on saneerimiskava kinnitamise otsustamisel kohustus hinnata selle realistlikkust ja realiseeritavust (Riigikohtu lahend nr 3-21-25-11, p 37). Saneerimisseaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita ei suuda. Saneerimisel tuleb anda mh hinnang ettevõtte maksejõuetusele, eristades seejuures ettevõtte püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav. Riigikohtu selgituste kohaselt välistab saneerimismenetluse üksnes püsiv maksejõuetus. Sama kehtib saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta SanS § 40 lg 2 alusel (vt lahendi nr 3-2-1-25-11, p 35). Maksejõuetuse mõiste defineerib pankrotiseadus (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-12 p-s 11 välja toonud, et ettevõtte saneerimiskava kinnitamine ei tõenda ümberlükkamatult maksejõuetuse puudumist, vaid loob üksnes eelduse, et sel momendil ei ole ettevõte maksejõuetu. Nimetatud eeldust on võimalik hiljem ümber lükata, tõendades, et ettevõte oli maksejõuetu juba saneerimiskava kinnitamise ajal.
19.Riigikohus on märkinud, et kohtu roll saneerimiskava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid (vt nt lahend nr 3-2-1-25-11, p 37).
20.Saneerimiskava täitmise tõenäolisuse ja edukuse ning avaldaja maksejõuetuse hindamine eeldab tõendite hindamist. Ringkonnakohus palus avaldajal esitada ettevõtte bilansi saneerimiskava kinnitamise hetkel 22.06.2017 ja kuue kuu möödumisel saneerimiskava kinnitamisest, s.o 22.12.2017. Avaldaja kohtule bilanssi ei esitanud, kuna ettevõte leiab, et bilansi nõudmine pole põhjendatud, et määrata ettevõtte maksevõimet ning ettevõte ei pea vajalikuks majandusaasta jooksul vahebilansside koostamist. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja seisukohad ei ole põhjendatud.
21.Tulenevalt raamatupidamise seaduse § 18 lg-st 1 on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Seega annab bilanss teatud ajamomendil ülevaate ettevõtte majanduslikust olukorrast, mis on tekkinud eelneva perioodi tegevuse tulemusena. Seejuures
on avaldaja väide vahebilansside koostamata jätmise ja ebavajalikkuse kohta vastuolus tema enda saneerimisavaldusega, millele ta on lisanud 30.11.2016 seisuga vahebilansi „avamaks ettevõtte majanduslikku seisundit“ (I kd, tl 7). Analüüsides saneerimiskava täitmise tõenäosust, oleks bilansi hindamine saneerimismenetluse algatamise, kava vastuvõtmise, kava kinnitamise ning praeguse hetke seisuga üks tõenditest, mille alusel ringkonnakohtul võiks tekkida veendumus saneerimiskava realiseeritavusest ja ettevõtte kasumlikkuse taastamise võimalikkusest.
22.Saneerimiskavast nähtub, et see on välja töötatud ettevõtte varasid ja tuleviku rahavooge silmas pidades (I kd, tl 84 pöördel). Kuivõrd kava kohaselt on avaldaja põhivarana kajastatud kinnisvarainvesteeringud (I kd, tl 84), palus ringkonnakohus avaldajal selgitada ettevõtte kinnisvarainvesteeringutega summas 858 000 eurot (bilansis 2 431 357 eurot) seonduvaid asjaolusid ning anda teada, milline on avaldaja kinnisvarainvesteeringute hetkeseis, sh mis on saanud avaldaja kinnisvarainvesteeringutest ja Landstone OÜ-ga sõlmitud tehingutest. Avaldaja teatas, et saneerimismenetluse esitamise hetkel omandiõiguse alusel Landstone OÜle kuulunud kolm kinnisasja on koos kõigi õiguste ja kohustustega üle antud Osaühingule STOREHOUSE, kuna seda nõudis pank. Tõendeid avaldaja oma väite tõendamiseks ja tehtud tehingute asjaolude selgitamiseks kohtule ei esitanud.
23.Ringkonnakohtu hinnangul väljuvad avaldaja kinnisvarainvesteeringutega summas 858 000 eurot (bilansis 2 431 357 eurot) tehtud käsutustehingud kahtlemata igapäevase majandustegevuse raamidest. Selliste tehingute tegemine on vaidlustatava maakohtu määrusega avaldaja enda ettepanekul keelatud, v.a kui saneerimisnõustaja annab nendeks kirjalikus või digitaalses vormis eelneva nõusoleku. Vaidlus puudub, et maakohtu 22.06.2017 määrus on kohe täidetav (SanS § 37 lg 1 teine lause). Saneerimisnõustaja kohtule esitatud selgituste kohaselt ei ole avaldaja juhtkond esitanud saneerimisnõustajale infot, et avaldaja varalises olukorras esineks olulisi muutusi, võrreldes saneerimiskava koostamise, kohtule esitamise, kinnitamise ja 05.01.2018 seisuga (VI kd, tl 176 pöördel). Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et avaldajal majanduslik olukord ei ole enam sama, mis saneerimismenetluse alustamisel, kava vastuvõtmisel ja kinnitamisel. Avaldaja ei ole teinud usutavaks, et tema vara katab ta kohustusi ja et selline seisund ei ole ajutine.
24.Määruskaebuse esitajate väitel välistab saneerimismenetluse jätkumise mh asjaolu, et suur osa avaldaja käibest on ilmselt läinud EVIKO Ehitus OÜ-sse (endise ärinimega SAND Ehitus OÜ). Ringkonnakohus palus avaldajal selgitada, kas avaldaja käive on üle läinud nimetatud ettevõttesse. Vastuses selgitas avaldaja, et saneerimiskava kinnitava määruse edasikaebamine on loonud ebakindluse koostööpartnerite, tarneahela ettevõtete ja finantsinstitutsioonide seas, mis on välistanud avaldaja iseseisva osalemise ehitustööde riigihangete turul ja oluliselt takistanud ka erahangetel osalemist. Avaldaja sõnul oli tema tegevuse jätkamise ainsaks võimaluseks EVIKO Ehitus OÜ-ga koostöö tegemine, mis pole sedavõrd kasumlik kui iseseisev tegutsemine ja võib tuua kaasa teatud raskusi saneerimiskava täitmisel. Saneerimiskavale lisatud rahavoogude prognoosist perioodil 2017-2020 nähtuvalt prognoosis avaldaja 2017. a käibeks 13 813 000 eurot (I kd, tl 95). Määruskaebuses esitatud MTA väljavõtte kohaselt on avaldaja 2017. a I kvartali käive 521 536,24 eurot ja II kvartali käive 389 277,15 eurot ning EVIKO Ehitus OÜ 2017. a I kvartali käive 1 385 601,79 eurot ja II kvartali käive 1 794 001,49 eurot (V kd, tl 29 pöördel). Ka saneerimisnõustaja on kinnitanud, et avaldaja ei ole rahavoogude prognoosist suutnud kinni pidada, kuid avaldaja juhtkond on selgitanud, et saneerimiskava täidetakse lisaks omavahenditele ka avaldaja sidusettevõtjate rahaliste vahendite arvel. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja ei ole ettevõtte rahavoogude liikumise tõendamiseks andmeid esitanud ning kaebaja väiteid käibe ülemineku kohta teise äriühingusse ümber lükanud, ei saa eelneva põhjal järeldada, et vastuvõetud saneerimiskava
täitmine oleks reaalselt võimalik. Ringkonnakohus leiab, et ettevõtte käibe märgatav vähenemine ja kohtu nõudmisel rahavooge selgitavate andmete esitamata jätmine on ilmseks ohumärgiks saneerimiskava täitmise võimalikkuse ning avaldaja maksevõime olemasolu kohta.
25.Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses kinnitanud vastuvõetud saneerimiskava, mille kohaselt tasutakse esimene saneerimiskavas ettenähtud osamakse võlausaldajatele hiljemalt 31.12.2017, v.a juhul, kui saneerimiskava kinnitav kohtumäärus ei ole selleks hetkeks jõustunud. Viimati nimetatud juhul tehakse esimene osamakse võlausaldajatele saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisele järgneva täiskalendrikuu jooksul (I kd, tl 82-83). Seega on saneerimiskava täitmine seatud sõltuvusse kava kinnitamise määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kava koostamine saneerimisnõustaja poolt ja kinnitamine maakohtu poolt saneerimisseaduse mõttega kooskõlas. SanS § 37 lg 1 teise lause kohaselt on määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, kohe täidetav. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas (335) on märgitud, et saneerimiskava kinnitamise määruse kohene täidetavus on ette nähtud, võttes arvesse saneerimismenetluse omapära. Eelkõige seda, et saneerimiskava täitmisega viivitamine võib kaasa tuua majanduslikult olulisi negatiivseid tagajärgi. Selliste tingimustega vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisest oleks maakohtul tulnud keelduda (SanS § 28 lg 5 p 4). Eelneva põhjal on põhjendamatu avaldaja etteheide kaebuse esitajatele, et kaebuse esitamise tõttu on nad ise põhjustanud olukorra, et kava täitmine viibib.
26.Määruskaebuse esitajad paluvad saneerimismenetluse lõpetada ka SanS § 51 lg 1 p 2 alusel, kuna avaldaja ei ole asunud saneerimiskava täitma. Ringkonnakohtu arvates on kaebajate viide SanS § 51 lg 1 p-le 2 väär. Riigikohus on selgitanud lahendi nr 3-2-1-85-16 ps 26.2, et see säte käsitleb saneerimiskava tühistamist, kuid praegusel juhul ei otsustanud maakohus saneerimiskava tühistamise, vaid saneerimiskava kinnitamise üle. Võlausaldajate esiletoodut, et puuduvad eeldused avaldaja saneerimiseks, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada SanS § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseks (ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline).
27.Tsiviilasja materjale ning avaldajalt ja saneerimisnõustajalt päringu tulemusena saadud täiendavaid selgitusi ja andmeid hinnates, puudub ringkonnakohtul veendumus, et avaldaja on võimeline saneerimiskava täitma. Ringkonnakohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine oleks tulevikus tõenäoline. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et saneerimismenetluse läbiviimine ei muuda ettevõtja juhatuse liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
28.Määruskaebuse esitajad on määruskaebuse menetluses esitanud täiendavate tõenditena päringu saneerimisnõustajale, millega nad soovivad tõendada, et saneerimisnõustaja ei ole selgitanud avaldaja kinnisvarainvesteeringute asjaolusid ning riigihangete registri väljavõtted, millega kaebajad soovivad tõendada, et avaldaja osaleb riigihangetel EVIKO Ehitus OÜ-ga (endise ärinimega SAND Ehitus OÜ) (V kd, tl 33-37). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus kaebajate poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
29.SanS § 19 lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja
põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 järgi otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Kohus võib saneerimisnõustaja tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Vastavalt SanS § 18 lg-le 4 kehtestab saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides justiitsminister määrusega. Justiitsministri 09.01.2009 määruse „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.
30.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-11 p-s 87 selgitanud, et kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega peab kohus esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 88 välja toonud seoses saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamisega, et kui saneerimiskava jääb kinnitamata põhjusel, et kava on koostatud selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või kohus selle kinnitaks, st kui kava on koostatud võlausaldajate õigusi ulatuslikult eirates, on saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja tema kulutusi hüvitama. Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Sel juhul peaks see olema aga minimaalne ega olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava tasu ja hüvitatavate kulutustega.
31.11.11.2016 nõusolekus saneerimisnõustaja määramiseks on saneerimisnõustaja kinnitanud, et ta on avaldajaga sõlminud kokkuleppe, et saneerimisnõustaja lähtub tasu arvestamisel mõistlikust advokaadi tunnitasust, mistõttu ei pea kohaldama Justiitsministri 09.01.2009 määrusest tulenevaid piirmäärasid (I kd, tl 50-51). 06.02.2017 on saneerimisnõustaja esitanud maakohtule aruande (I kd, tl 231-238), paludes juhul, kui kohus jätab saneerimiskava kinnitamata, määrata saneerimisnõustaja tasuks 27 689 eurot (ilma käibemaksuta) ja hüvitatavateks kuludeks 854,55 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 34 252,26 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus palus avaldajal esitada oma seisukoha saneerimisnõustaja tasu ja kulude osas. 25.01.2018 esitatud seisukohas leidis avaldaja, et tasu ja kulud on taotletud suuruses põhjendatud.
32.Saneerimisnõustaja aruande kohaselt tutvus saneerimisnõustaja avaldaja majandustegevuse ajaloo ja majandusnäitajatega ning koostöös avaldaja juhtkonnaga koostati saneerimiskava, mille käigus tuli võlausaldajatega kokku saada ja pidada telefoni teel läbirääkimisi. Saneerimisnõustajat assisteerisid NJORD Advokaadibüroo OÜ kolm juristi, kelle tasumäär oli 110 eurot/h (ilma käibemaksuta); saneerimisnõustaja tasumääraks oli 150 eurot/h (ilma käibemaksuta). Vastavalt aruandele kulus saneerimisnõustajal ja assistentidel ülesannete teostamiseks kokku 218,7 h, millest 81,3 h kulus saneerimisnõustajal ja 137,4 h kulus juristidel. Aruandele on lisatud saneerimismenetluses perioodil 06.12.2016-06.02.2017
teostatud toimingud, milleks olid peamiselt saneerimisteadete koostamine ja väljasaatmine, suhtlus võlausaldajatega ja avaldajaga, e-kirjade ja tähitud kirjade saatmine, tabelite koostamine ja täiendamine, saneerimiskava ja selle lisade koostamine, saneerimiskava edastamine võlausaldajatele, hääletusprotokolli koostamine, saneerimisnõustaja arvamuse ja kuluaruande koostamine, saneerimiskava kohtule edastamine.
33.Saneerimisnõustaja tasu määramisel ei saa arvestada üksnes seda, kas saneerimisnõustaja vastava hulga tööd tegi, arvestada tuleb mh seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud (SanS § 18 lg 2). Lisaks tuleb hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p 87).
34.Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja 06.02.2017 aruandes nõutud tasuhüvitise suurus ebaproportsionaalselt suur ning tasu sellises ulatuses väljamõistmine avaldajalt kahjustab võlausaldajate huve. Olukorras, kus saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada, ilma et saneerimiskava oleks täitma asutud, kuna kava on koostatud selliselt, et selle täitmise algus pole ettenähtav, tuleb asuda seisukohale, et suur osa saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst osutus ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Samuti ei saa pidada põhjendatuks ja mõistlikult vajalikuks kasutada kõrgepalgalisi juriste sellises mahus (tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) ja töötundide arvuga 137,4 h) saneerimisteadete ettevalmistamisel ja saatmisel, saneerimiskavade väljasaatmisel, tabelite koostamisel ja täitmisel, e-kirjade, tähitud kirjade ja meeldetuletuste saatmisel jms. Kohtupraktikas on aktsepteeritud advokaadi poolt teenuse osutamist tunnihinnaga 120 eurot juhul, kui advokaat osutab õigusabi kohtumenetluses lepingulise esindajana. Kui kohtumenetluses lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamine nõuab eelduslikult kõrgtasemel õigusteadmiste olemasolu, siis ülalnimetatud tegevused ei nõua üldjuhul üldse õigusteadmiste ja kõrghariduse olemasolu. Hinnates saneerimisnõustaja tasuaruandes nimetatud toiminguid, arvestades, et tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus ja võttes eeltoodut aluseks, leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud 24 h (s.o 3 tööpäeva) ulatuses ning juristide põhjendatud ja vajalik töömaht oli 32 h.
35.Seega tuleb saneerimisnõustaja tasuks määrata 8544 eurot (sh käibemaks; (24 x 150 + 20%)+(32 x 110 + 20%)). Saneerimisnõustaja kulutuste väljamõistmine 1025,46 eurot (sh käibemaks; 854,55 + 20%) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kokku on saneerimisnõustaja põhjendatud tasuks ja hüvitatavaks kuluks 9569,46 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt 13.12.2016 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 10 000 euro arvelt. Ülejäänud Rahandusministeeriumi kontole tasutud summa 430,54 eurot (10 000 – 9569,46) kuulub avaldaja taotlusel avaldajale tagastamisele.
36.SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 p 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
37.Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt, jäävad saneerimismenetluse kulud maakohtus ja ringkonnakohtus avaldaja kanda TsMS § 172 lg 7 teise lause koosmõjus SanS §-ga 4 alusel. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatavas
määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
38.Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võivad avaldaja või võlausaldajad esitada määruskaebuse (SanS § 37 lg 3). Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise määramise peale võivad määruskaebuse esitada avaldaja või saneerimisnõustaja (SanS § 18 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.