Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

29.08.2017 esitas Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse XX-le (võlgnik, puudutatud isik I) ja YY-le (võlgnik, puudutatud isik II) kuuluvate kinnisasjade hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 024/2017/1082. Taotlusest nähtub, et võlgnike suhtes on 04.07.2017 algatatud täitemenetlus. Menetluse algatamise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 01.06.2017 kohtuvälise menetleja otsus nr. 76, 77 ja sissenõudja Tallinna Linnavaraamet avaldus sundvõõrandatavate kinnisasjade Toonela tee 4b7, 15, 18, Tallinn ja Toonela tee 4c-22, 24, Tallinn üleskirjutamiseks ja erakorraliseks hindamiseks. Kohtutäituri teade kinnisasjade asukohaga Toonela tee 4b-7, 15, 18, Tallinn ja Toonela tee 4c-22, 24, Tallinn üleskirjutamise ja erakorralise hindamise kohta on kättetoimetatud 01.08.2017. 16.08.2017 kell 17:30 toimus kinnisasjade asukohaga Toonela tee 4b-7, 15, 18, Tallinn ja Toonela tee 4c-22, 24, Tallinn (reg. nr. 5372650, 5373450, 5373750, 5368950, 5369150) üleskirjutamine ja erakorraline hindamine. Iga konkreetne kinnistu on hinnatud 7000 eurole ning hinna määramisel lähtus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-test 4 ja 5. Hindamise juures osales vastavalt maa hindamise seaduse § 4 lõikele 1 tegevuslitsentsi omav maa hindaja KK. Võlgnikud ei olnud kohtutäituri poolt kinnisasjadele määratud hinnaga nõus ning vaidlustasid 24.08.2017 kaebusega kohtutäituri poolt hindamisaktis määratud hinna. Eeltoodust tulenevalt palus kohtutäitur korraldada täiteasjas nr 024/2017/1082 sundvõõrandatavate kinnisasjade, registriosadega nr 5372650, 5373450, 5373750, 5368950 ja 5369150 uueks hindamiseks eksperdi määramine. 03.11.2017 määrusega määras kohus läbi viia ekspertiisi, tehes eksperdile ülesandeks vastata küsimusele: Kui suur on iga konkreetse kinnisasja - asukohaga Toonela tee 4b-7, Toonela tee 4b-15, Toonela tee 4b-18, Toonela tee 4c-22 ja Toonela tee 4c-24, Tallinn (registriosa numbrid 5372650, 5373450, 5373750, 5368950, 5369150) – turuväärtus? 10.11.2017 esitas riiklikult tunnustatud ekspert VL kohtule ekspertiisihinnangu nr 0123-17, millise kohus edastas võlgnikele seisukoha esitamiseks. 22.11.2017 esitasid võlgnikud kohtule seisukoha ekspertiisihinnangu osas, milles märkisid, et ei nõustu ekspertiisihinnangus märgitud hindadega. Võlgnikud olid seisukohal, et ekspertiisihinnangus ei ole arvestatud käesolevat olukorda, mis puudutab kinnisasjade asukohta, mh kõrvuti paiknemist ja puudutatud isikute perele toovat hüve. Seisukohas selgitasid võlgnikud, kuidas nad on kasutanud vaidlusaluseid kinnisasju oma pere sissetuleku teenimiseks, mis on olnud mugavuselt nendele ülisobilikud nende asukoha tõttu, asudes võlgnike elukoha vahetus läheduses. Kinnisvara soetamisel olid pikad perspektiivid, mh on neis tehtud vastavalt tulevikuplaanidele parendusi. Sundvõõrandamine linna poolt pakutud tingimustel ja ekspertiisihinnangus toodud väärtusega paneb võlgniku perekonna raskendatud olukorda, mis võib viia perefirma sulgemiseni ning perekond kaotab sissetuleku. Võlgnikud on huvitatud samaväärse vara saamisest, kusjuures oluliseks on just kinnisvara lähedus nende elukohale. Võlgnike arvates ei ole ülalnimetatud asjaoludega ekspertiisihinnangus arvestatud ning ekspertiisihinnangus nimetatud väärtuse eest ei saa nad kusagilt samadel tingimustel samaväärset kinnisvara soetada. Seega ei nõustunud võlgnikud ekspertiisihinnangus määratud turuväärtustega. Esimese astme kohtu määrus 28.11.2017 määrusega lõpetas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-12831 menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kohus, viidates võlgnike 22.11.2017 seisukohale ekspertiisihinnangu osas, leidis, et kohtu hinnangul ei ole võlgnikud toonud oma seisukohas välja ühtegi konkreetset vastuväidet eksperdiarvamusele hinna määramisel, vaid esitatud seisukohad lähtuvad emotsionaalsetest väärtustest. Kohus selgitas, et ekspert peab lähtuma vara turuväärtusest, mistõttu võlgnike pereelulised või emotsionaalsetest väärtustest lähtuvad hinnangud ei saa olla aluseks vara hindamisel. Pelgalt see, et võlgnikud ei nõustu eksperdi määratud hinnaga, ei anna kohtule alust asuda seisukohale, et ekspert on hinnatavate objektide turuväärtuse määramisel eksinud. Seega ei saa võlgnike seisukoht olla aluseks menetluse jätkamiseks või uue ekspertiisi määramiseks. Kohus märkis ka seda, et võlgnikud ei ole pidanud vajalikuks käesolevas asjas kordusekspertiisi korraldamist. Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi nimetatud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta, siis on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Kohus, tuginedes menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, leidis arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Määruskaebus 18.12.2017 esitatud ja 27.12.2017 täiendatud määruskaebuses paluvad võlgnikud tühistada Harju Maakohtu 28.11.2017 määruse ja määrata uus ekspertiis võlgnikele kuuluvate kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole võlgnikud nõus ekspertiisihinnangus määratud summaga. Võlgnikud paluvad tsiviilasjas nr 2-17-12831 menetlust uuendada, kuna ekspertiisihinnangus olev summa ei võimalda neil soetada võrdseid kinnisasju, mis oleksid asendanud sundvõõrandatavaid kinnisasju. Võrdseteks kinnisasjadeks peavad võlgnikud garaažibokse, mille asukoht ja pindala suurus oleks umbkaudselt võrdne võlgnikelt sundvõõrandatavate garaažiboksidega. Kesklinnas on hetkel parkimiskohtade (paljas plats, kus ei saa vara hoida) hind kuni 3 korda suurem kui eksperthinnangus toodud garaažibokside väärtus. Vastavalt kinnisvaraportaalis olevatele kuulutustele varieeruvad kesklinnas paiknevate garaažibokside hinnad alates 11 000 kuni 22 000 eurot, riiklikult tunnustatud eksperdi VL ekspertiisihinnangus toodud garaažibokside väärtused on alates 7500 eurot kuni 8300 eurot, mis ei võimalda võlgnikel soetada garaažibokse asemele, rääkimata sellest, et hetkel võlgnike poolt kasutatavad garaažiboksid asuvad vahetult võlgnike kodu juures ning paiknevad kõrvuti. Võlgnike jaoks on oluline jätkata korraldatud tööd mujal, kohas, mis oleks samaväärselt lähedal nende elukohale (XXX, Tallinn) ehk Tallinna kesklinna piirkonnas. Võlgnikud on garaažibokse kogu aeg kasutanud enda perefirma töös, mis on pere jaoks eluliselt tähtis. Sundvõõrandamine linna poolt pakutud tingimustel ja eksperthinnangus toodud väärtus paneb võlgnikud raskendatud olukorda, mis võib viia perefirma sulgemiseni

ning võlgnike pere kaotab sissetuleku. Eksperthinnangus toodud summade suurused ei saa olla vaadatud sundvõõrandihüvitisena, kuna sundvõõrandamisega tekitatakse võlgnike perele asendamatu kahju kinnisasja kaotamisega ning võlgnikele jääb võimatuks sundvõõrandatavad kinnisasjad asendada eksperthinnangus toodud summade eest. Vastused määruskaebusele Avaldaja märkis, et tal puudub tsiviilasja nr 2-17-12831 suhtes seisukoht. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgnike kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu võlgnikud eksperthinnangus toodud vara väärtusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel õigesti leidnud, et võlgnike mittenõustumine eksperdi poolt määratud hinnaga ei anna alust asuda seisukohale, et ekspert on hinnatavate objektide turuväärtuse määramisel eksinud. Võlgnikud ei ole ei maakohtule esitatud seisukohas eksperthinnangule ega ka määruskaebuses toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust kahelda käesolevas asjas kohtu poolt määratud eksperdi hinnangute õigsuses võlgnikele kuuluvate kinnisasjade väärtuse osas. Samuti on maakohus vaidlustatud määruses õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et ekspert peab hinnangu andmisel lähtuma vara turuväärtusest. Sel põhjusel ei saa ka võlgnike poolt määruskaebuses esiletoodu hinnatava vara olulisusest ja tähendusest võlgnike perele väärata eksperthinnangus toodud seisukohti ega anda alust maakohtu määruse tühistamiseks. Alust eksperdi poolt võlgnike kinnisasjadele määratud hinnas kahtlemiseks ei anna ka määruskaebuses esile toodud ja kaebusele lisatud kinnisvaraportaali väljavõttest nähtuv asjaolu, et kesklinnas paiknevate garaažibokside hinnad varieeruvad alates 11 000 eurost kuni 22 000 euroni. Ringkonnakohus märgib, et kaebusele lisatud kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõttes kajastatud kuuest garaažist kolme pakkumised on ekspert toonud välja ka eksperthinnangus (p. 4.4) ja selgitanud, et toodud varade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega ja et on olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seejuures on eksperthinnangus ühe garaaži puhul ka kajastatud portaalist nähtuv pakkumishinna langemine. Sel põhjusel on ekspert järeldanud, et pakkumishindade ja saadud turuväärtuse otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul eksperdile ette heita, et ta ei lähtunud võlgnike kinnisasjade turuväärtuse leidmisel mitte kinnisvaraportaalis kajastatud sarnaste garaažide pakkumishindadest, vaid leidis turuväärtuse hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise teel, mis põhineb piirkonna tegelikel hindadel ja võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist. Määruskaebuses paluvad võlgnikud muu hulgas uuendada menetlust käesolevas tsiviilasjas, kuna ekspertiisihinnangus olev summa ei võimalda võlgnikel soetada võrdseid kinnisasju, mis

oleksid asendanud sundvõõrandatavaid kinnisasju. Vastuseks kaebuses sisalduvale palvele menetluse uuendamiseks märgib ringkonnakohus, et käesolevalt puuduvad alused asjas menetluse uuendamiseks. Praegusel juhul ei ole tegemist menetluse uuendamisega peatunud menetluse suhtes (TsMS § 361) ega asja arutamise uuendamisega peale asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist (TsMS § 437). Kuivõrd kohtutäituri taotlusel maakohtu poolt määratud ekspert on läbi viinud võlgnike kinnisasjade uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu hinnatava vara turuhinna kohta ning võlgnike poolt esiletoodu ei anna alust eksperthinnangu järelduste õigsuses kahtlemiseks ega uue ekspertiisi korraldamiseks, on maakohus õigesti asjas menetluse lõpetanud. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlgnike kanda. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril ja sissenõudjal määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud avaldajal ja puudutatud isikul III määruskaebemenetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.