Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-16-18175
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2018, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu
Tsiviilasi
XX hagi Y A/S vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 20.12.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Kostja: Y A/S (Taani registrikood XXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merit Lind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
ning sellega seoses korraldatakse ümber töö, mille tulemusena töötaja ametikoht koondatakse. Ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 22.08.2016. Hageja oli seisukohal, et kostja on töölepingu ülesütlemisavalduses tuginenud alusetult ja põhjendamatult TLS § 89 lg-le 1, sest koondamissituatsiooni tööandja juures tegelikkuses ei esinenud. Hagejale teadaolevalt kostja Tallinna kontoris struktuurimuudatusi ei toimunud. Kostja ei ole täitnud kohustust pakkuda töötajale teist tööd. Kostja pakkus näilikult hagejale teist tööd, kuid kui töötajal tekkis pakutava vastu huvi, teatas kostja, et pakutud kohta enam ei ole ning pakkus veelgi madalamat ametikohta, ilmselt lootes, et hageja sellest loobub.
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kohus leidis, et kostja ei ole hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel põhjendanud, kuid tulenevalt TLS § 95 lg 3 ei mõjuta sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Kohus leidis, et tööandja Tallinna kontoris toimunud struktuurimuudatused leidsid aset alles detsembris 2016 – jaanuaris 2017 ning kostja plaanide kohaselt pidi Euroopa juhtimiskeskuse täismahus alustamine toimuma 2017.a veebruari lõpus. Samuti on tõendatud, et hageja koondamise ajaks ei olnud kostjal Tallinna kontori uus struktuur veel kindlaks määratud, mistõttu ilmneski pärast hagejale teise ametikoha pakkumist, et antud ametikohta ei loodagi. Järelikult oli hageja koondamine 18.09.2016 ennatlik, sest selleks puudus struktuurimuudatuste strateegia kohaselt kuni 2016.a detsembrikuuni igasugune vajadus. Seega toimus hageja koondamine TLS § 104 lg 1 järgi ilma seadusliku aluseta. TLS § 107 tulenevalt lõpetas kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 21.09.2016. Kohus leidis, et TLS § 109 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6666,45 eurot (bruto). Kuivõrd kostja ei ole hagejale hüvitist maksnud, siis tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista ka hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga summas 664,41 eurot.
kostja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta kõik Tööinspektsiooni töövaidlusasjas nr 4-1/1970/16 ja maakohtus kantud hageja menetluskulud kostja kanda ning kõik kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
märgib, et hagejal oli võimalik kostja vastu hüvitisnõude esitamisel arvestada talle eelnevalt kostja poolt makstud koondamishüvitisega. Seega ei annaks kaebuse rahuldamiseks alust ka hageja väited selle kohta, et TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega tekitatakse olukord, kus töötajal ei ole oma õiguste kaitsmisel võimalust taotleda menetluskulude täielikku hüvitamist.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.