Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. detsembril 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja avalikus etoimikus 2-16-18175
Tsiviilasja number Kohtuasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Xxxx hagi Tumlare Corporation A/S vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks 7213,80 eurot Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja adv. Tõnis Juurmann Kostja: Tumlare Corporation A/S (registrikood 46357019, asukoht Lõõtsa 2a, Tallinn 11415 Tallinn), lepinguline esindaja adv. Natalia Aleksejeva
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2017
Resolutsioon
1.Xxxx hagi Tumlare Corporation A/S-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.
2.Tuvastada töölepingu nr 166 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping nr 166 kohtuotsusega alates 21.09.2016.
3.Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt välja Xxxx kasuks hüvitis 6666,45 eurot (brutos).
4.Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt välja Xxxx kasuks hüvitiselt 6666,45 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.09.2016 kuni 20.12.2017 eest 664,41 eurot.
Rahuldada Tumlare Corporation tasaarvestuslik nõue Xxxx vastu.
A/S-i
alusetu
koondamishüvitise
väljamõistmise
6.Mõista Xxxxlt välja Tumlare Corporation A/S-i kasuks koondamishüvitis 2222,15 eurot ja VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 221,47 eurot perioodi 22.09.2016 kuni 20.12.2017 eest.
7.Tasaarvestada Xxxx ja Tumlare Corporation A/S-i nõuded ja mõista Tumlare Corporation A/S-ilt Xxxx kasuks välja hüvitis 4222,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20.12.2017 seisuga 664,41 eurot.
8.Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt Xxxx kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras TsMS § 367 alusel hüvitiselt 4222,83 eurot alates 21.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 33% ulatuses Xxxx ja 67% ulatuses Tumlare Corporation A/S-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlus töövaidluskomisjonis
1.Xxxx(edaspidi hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles palus tuvastada töötaja ja Tumlare Corporation A/S-i (edaspidi kostja või tööandja) vahel 19.05.2014 sõlmitud töölepingu nr 166 ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TVK otsusega alates 18.09.2016 ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6360,00 eurot (bruto) ning viivis väljamõistetavalt hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.09.2016 kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni. TVK istungil täpsustas töötaja enda nõuet, paludes lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 21.09.2016 ning tööandjalt välja mõista hüvitis 6666,45 eurot ning viivis alates töölepingu lõppemisest kuni kohase täitmiseni.
2.TVK tegi töövaidlusasjas nr 4-1/1970/16 02.11.2016 otsuse, mille kohaselt töötaja avaldus rahuldati osaliselt ning tuvastati töölepingu nr 166 erakorralise, TLS § 89 lg 1 alusel, ülesütlemise tühisus; lõpetati tööandja ja töötaja vahel 19.05.2014 sõlmitud tööleping nr 166 TLS § 107 lg 2 alusel 21.09.2016; tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 6666,45 eurot ja perioodi 22.09-26.10.2016 eest viivis 39,55 eurot.
3.Töötaja esitas 02.12.2016 kohtule hagi tööandja vastu töövaidlusasjas nr 4-1/1970/16 TVKle esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses 02.11.2016 tehtud otsuse rahuldamata jäetud osas ning palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis väljamõistetud hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.10.2016 kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni.
4.Tööandja esitas kohtule avalduse, milles palub tühistada TVK poolt töövaidlusasjas nr 41/1970/16 tehtud otsus osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja mõistis töötajale välja hüvitise 6666,45 eurot TLS § 109 lõike 1 alusel ning lisanduvad viivised.
5.04.01.2016 liitis kohus kohtumäärusega tsiviilasjad nr 2-16-18175 ja nr 2-16-18266 ühte
menetlusse numbriga 2-16-18175. Hageja nõuded ja hagiavalduse asjaolud
6.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada töölepingu nr 166 ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping nr 166 kohtu otsusega alates 21.09.2016; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6666,45 eurot (bruto); mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetavalt hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud osas 133,34 eurot ning ülejäänud osas 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2014 töölepingu nr 166, mille punkti 2.1. kohaselt asus töötaja tööle Xxxxametikohale. 01.01.2015 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, milles leppisid kokku, et töötaja töötasu on 1408,00 eurot (bruto) kalendrikuus. 01.01.2016 sõlmisid pooled töölepingu lisa 2, milles leppisid kokku lepingu punktide nr 2.1, 3.2 ja 4.1 muutmises alates 01.01.2016 järgmiselt: töötaja asub tööle Manager, EOC ametikohale, töötasu on 2120,00 eurot (bruto) kalendrikuus 100% tööajanormi täitmise korral, töötaja töötab täistööajaga, arvestuslikult 40 tundi 7 päevase perioodi jooksul; kohaldatakse 6. kuulist tööaja summeeritud arvestust. Xxxxametikoha (so Euroopa juhtimiskeskuse juht) ametijuhendi kohaselt oli ametikoha eesmärk vastutada Euroopa juhtimiskeskuse juhtimise eest. Töötaja täitis tööülesandeid lojaalselt ja kohusetundlikult, töölepingu täitmise kestel puudusid poolte vahel erimeelsused tööülesannete täitmise osas, töötajat edutati ja tõsteti palka.
8.18.08.2016 teatas tööandja, et töötajaga sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel põhjusel, et kostja Tallinna kontor restruktureeritakse alates 01.09.2016 ning sellega seoses korraldatakse ümber töö, mille tulemusena töötaja ametikoht koondatakse. Täiendavalt märkis tööandja, et pakub töötajale teist tööd, saates sellekohase pakkumise. Ülesütlemisavalduse sai töötaja kätte 22.08.2016. 18.08.2016 esitatud tööpakkumise kohaselt pakutakse töötajale tööd uues Hotelliosakonnas Supervisori, kes on vastutav Hotellikordinaatorite tiimi eest (umbes 15-20 töötajat), kes teevad hotellibroneeringuid Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania hotellidesse, ametikohal. Töötasuks pakkus tööandja 1400 eurot (bruto) kalendrikuus. Uus ametikoht tähendas rohkem vastutust vähema tasu eest, kuid töötaja tundis uue ametikoha vastu huvi pöördudes täiendavate küsimustega tööandja poole. 02.09.2016 teatas tööandja, et 18.08.2016 pakutud ametikoht ei ole enam saadaval ning pakkuda oleks üksnes hotelli koordinaatori ametikoht, mille töötasu oleks 926 eurot (bruto) kalendrikuus.
9.Töötaja on seisukohal, et tööandja on töölepingu ülesütlemisavalduses tuginenud alusetult ja põhjendamatult TLS § 89 lg-le 1, sest koondamissituatsiooni tööandja juures tegelikkuses ei esinenud ning tegemist on otsitud põhjusega töösuhte lõpetamiseks. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on tööandja esitanud üksnes umbmäärase väite, et alates 01.09.2016 toimub kostja Tallinna kontori restruktureerimine ning sellega seoses töö ümberkorraldamine, mille tulemusena koondatakse töötaja ametikoht. Töötajale teadaolevalt kostja Tallinna kontoris struktuurimuudatusi ei toimunud. Töötajale selgitusi struktuurimuudatuste kohta ei antud ning neid ei tulene ka töölepingu ülesütlemisavaldusest. TVK istungil selgitas tööandja, et uue struktuuri jõustamine on kavandatud 01.01.2017 elik 18.08.2016 koondamissituatsiooni
veel olla ei saanud ega olnudki. Hageja selgitab, et töökoormus tööandja juures oli väga suur ning töötajad pidid tegema pidevalt suures koguses ületunde ning mitmed töötajad soovisid suure töökoormuse tõttu töölt lahkuda. Töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu seega tühine (TLS § 107 lg 1).
10.Tööandja ei ole täitnud kohustust pakkuda töötajale teist tööd. Tööandja pakkus näilikult töötajale teist tööd, kuid kui töötajal tekkis pakutava vastu huvi, teatas tööandja, et pakutud kohta enam ei ole ning pakkus veelgi madalamat ametikohta, ilmselt lootes, et töötaja sellest loobub. Töötajale teadaolevalt jätkavad tema ametikohaga sarnastel tööülesannetel tööd mitmed teised töötajad, kellega tulnuks töötaja võrrelda. Tööandja seda aga ei teinud. Seega on tööandja töölepingu ülesütlemisel jätnud arvestamata võrdse kohtlemise põhimõtte. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Alternatiivselt juhul, kui kohus peaks leidma, et tööandja on oma kohustusi koondamise läbiviimisel rikkunud ning tegema otsuse töötaja kasuks, mõistes välja rahalise hüvitise, siis palub tööandja kohtul rahalise hüvitise väljamõistmisel võtta arvesse töötaja poolt tööandjalt saadud koondamishüvitist 2222,15 eurot koos sellele lisanduva viivisega, arvates koondamishüvitise väljamaksmise päevast. Tööandja nõude aluseks on alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1028 jj, VÕS § 113 lg 2), mis tuleneb asjaolust, et juhul, kui kohtu hinnangul koondamissituatsiooni ei esinenud, siis ei olnud töötajal õigust ka koondamishüvitisele ning vastav hüvitis on tööandja poolt välja makstud õigusliku aluseta.
12.Vastuväidete kohaselt alustas tööandja 2015. aastal pikemaajalist äritegevuse reorganiseerimist. Seoses sellega loodi 2016. aasta alguses EOC (Euroopa juhtimiskeskus) üksus, mis hõlmas nii Hotel kui Ground teenuseliine. Juba EOC üksuse moodustamisel oli juhtkonna plaan pikemas perspektiivis ümberkorralduste käigus poolitada EOC üksus tegevuse efektiivsuse suurendamiseks ning viia teenuseliinid Hotel ja Ground eraldiseisvatesse üksustesse. Esialgsete plaanide kohaselt pidid struktuurimuudatused algama 2017. aastal, kuid tulenevalt majanduslikust vajadusest otsustas tööandja struktuurimuudatustega alustada varem. Tööandja äritegevuse reorganiseerimise vajaduse on põhjustanud reisikorralduse valdkonna arengud: hotellid pakuvad lisaks majutusele mitmeid reisiteenuseid, inimesed planeerivad oma reise rohkem ise, broneerides endale lennupiletid, hotellid, Airbnb võidukäik, jpm. Tööandja Tallinna kontori äritegevus on seotud tihedalt teiste kontoritega ning strateegilisi äritegevust puudutavaid otsuseid langetatakse kontserni peakontoris Jaapanis.
13.Töötaja väidab ebaõigesti, et ta täitis oma tööülesandeid edukalt, mida kinnitab järjepidev edutamine ja palgatõus. Töötaja töötasu on muudetud ainult üks kord seoses kõikide töötajate töötasu koefitsiendilise muutmisega, mille kohta sõlmiti töölepingu lisa 1. Tegemist ei olnud palgatõusu, vaid palga korrigeerimisega. Töötajat on edutatud ühel korral, kusjuures alates uuele ametikohale Manager, EOC asumisest ei saanud töötaja oma tööülesannetega enam nõuetekohaselt hakkama. Tööandja on korduvalt juhtinud töötaja tähelepanu esinenud puudustele ja probleemidele. Tööandja hinnangul puudusid töötajal vajalikud isikuomadused ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas oskus delegeerida ülesandeid oma meeskonnale ning oskus oma meeskonda vastavalt motiveerida, mis mõjutasid kahjulikult
terve EOC üksuse meeskonna töötulemusi. Tööandja ja töötaja arutasid 2016.a korduvalt töötaja tööülesannete täitmist ning töös tekkinud puudujääke, kusjuures tööandja avaldas, et töötaja senine sooritus ei vasta ootustele. Tööandja jagas töötajale vastu tulles kohtumise järgselt osaliselt mõningad tööülesanded ajutiselt laiali teiste töötajate vahel. Eeltoodust olenemata ei olnud töötaja töötulemused ega tervis töösuhte lõpetamise aluseks, vaid tööleping öeldi üles tulenevalt ettevõtte restruktureerimisest. Küll aga võeti ülaltoodud asjaolusid ja töötaja tööülesannete täitmise mittenõuetekohast kvaliteeti koondamissituatsioonis töötaja valikul arvesse.
14.Tööandjal oli õigus TLS § 89 lg 1 kohaselt koondada töötaja töö ümberkorraldamise ehk tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Seejuures ei oma tähtsust, kas tööandjal esinesid majanduslikud raskused ehk töömahu vähenemine, sest tegemist on alternatiivsete, mitte kumulatiivsete alustega. Tööandja on töötajale selgitanud nii suuliselt kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne koondamist planeeritava reorganiseerimise ulatust ning põhjuseid. Töötaja ei ole pärast töölepingu ülesütlemist esitanud tööandjale muid selgitus taotlusi restruktureerimise osas ega vastupidist tõendanud. Töötaja ei olnud tööandja juures positsioonil, mis oleks andnud talle õiguse või võimaluse kaasa rääkida või teha otsuseid tööandja äritegevusega seotud strateegilistes küsimustes, kusjuures ka nende otsustega seotud kogu ärilisele informatsioonile puudus töötajal ligipääs. Töötaja ei ole pädev hindama tööandja reorganiseerimise vajalikkust ega põhjuseid, sest äriliste strateegiate tegemise ning läbiviimise pädevus kuulub äriühingus juhtorganitele, mitte töötajatele. Samuti kuulub äriühingu juhtorganitele ainupädevus hinnata läbiviidud reorganiseerimise majanduslikku mõttekust ja edukust.
15.Restruktureerimine algas reaalselt septembris 2016 nagu on märgitud koondamisavalduses. Töötaja oli haiguslehel alates 13.05.2016 kuni töösuhte lõpuni, mistõttu ta ei saanud jooksvalt teada, mis äriühingus tegelikult toimub, k.a. seda, kas restruktureerimine ka reaalselt viiakse läbi või mitte. Töötaja on üritanud ühendust võtta teiste töötajatega ning uurida ettevõtte uue struktuuri kohta. Tööandja on andnud teistele töötajatele selgesõnalise korralduse, et uut struktuuri, sh uue struktuuri kaardistamist puudutavaid dokumente ei tohi avaldada, sest kuluefektiivsuse saavutamiseks välja töötatud organisatsioonistruktuuri ja sellega seotud andmete puhul on tegemist ärisaladust sisaldavate dokumentidega.
16.Tööandja on läbi viinud kogu meeskonna teavitamise koosoleku 01.11.2016, mille käigus jagas kõikidele Tallinna kontori töötajatele informatsiooni reorganiseerimise kohta, millest lähtuvalt seatakse ettevõtte plaanid ning tööandja ja töötajate eesmärgid ka uueks majandusaastaks, tutvustades ühtlasi reorganiseerimise ulatust ning uut struktuuri. Kuna töötajate ametlik teavitamine toimus alles 01.11.2016, ei saanud tööandja varem edastada ka reorganiseerimise struktuurikaarte ega reorganiseerimist puudutavaid slaide, sest kuni ametliku teadaande tegemiseni käsitles tööandja nimetatud informatsiooni kui ärisaladust. Tööandja struktuur kinnitati augustis 2016.a. Uus struktuur sai lõplikult valmis ja hakkas kehtima valminud kujul alates 01.01.2017, kuid selleni jõudmiseks toimus alates septembrist kuni detsembrini 2016 üleminekuperiood, mille jooksul viidi ellu kõiki vajalikke ametikohtade muudatusi ja töö ümberkorraldusi, sh koondati töötajaid, kelle ametikohad seoses restruktureerimisega on kaotatud. Ettevalmistuste eesmärk oli tagada, et alates 01.01.2017 hakkaks uus struktuur reaalselt valminud kujul toimima.
17.18.08.2016 töölepingu ülesütlemisavalduses tõi tööandja selgelt välja, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandja kontori restruktureerimine alates 01.09.2016 ning sellega seoses töö ümberkorraldamine, mille tulemusena koondatakse töötaja praegune ametikoht, Xxxx. Tööandja oli juba enne koondamist andnud töötajale selgitusi restruktureerimise kohta ning põhjendanud töötaja ametikoha kaotamist, mistõttu tuleb arvestada ka vahetult enne ning koos ülesütlemisega töötajale antud selgitustega.
18.Tööandja leiab, et on TLS § 89 lg-st 3 tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, kuna saatis koos 18.08.2016 e-kirjaga töötajale nii töölepingu ülesütlemise avalduse, selle põhjendused kui ka teise ametikoha pakkumise - Xxxx’i ametikoht, töötasu 1400 EUR (bruto) kuus. Kahjuks oli tööandja juhtkonna poolt sel perioodil paralleelselt toimuva reorganiseerimise protsessi korraldamise käigus 22.-24.08.2016 toimunud koosolekul juba otsustatud Tallinna kontori struktuuri veelkord muuta, mistõttu ei olnud enam võimalik töötajale seda töökohta pakkuda. Seega pakkus tööandja pärast teistkordselt muudetud organisatsioonistruktuuri kinnitamist töötajale veelkord selle käigus tekkinud vaba ametikohta, mis töötaja profiiliga sobiks (hotelli koordinaatori ametikoht, töötasu 926 EUR (bruto) kuus). Töötaja ei soovinud aga nimetatud ametikohta vastu võtta. Lahenduse leidmiseks pakkus tööandja ka täiendava alternatiivina, et võib töötaja sellekohase sooviavalduse korral ühendust võtta kontserni personalijuhiga, kes võib pakkuda tööd ka teistesse grupi üksustesse väljaspool Eestit. Koondamise protsessi käigus on tööandja võrrelnud töötajat muude koondatavate ringi kuuluvate töötajatega, kuid paraku olid töötaja töötulemused võrreldes tema muudel ametikohtadel töötavate kolleegidega kõige madalamad. Tööandja hinnangul puudusid töötajal tema ametikoha tööülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused, stressitaluvus, oskus muutustega kaasa minna ning neid rakendada, samuti oskus juhtida, hallata ja motiveerida oma meeskonda. Seetõttu jäi ta töötajate võrdlusprotsessi tulemusena koondatavate lõppringi. Kohtuotsuse põhjendused
19.Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 19.05.2014 töölepingu nr 166, mille punkti 2.1. kohaselt asus hageja tööle Xxxxametikohale, et 01.01.2015 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, milles leppisid kokku töötasus 1408,00 eurot (bruto) kalendrikuus, et 01.01.2016 sõlmisid pooled töölepingu lisa 2, milles leppisid kokku lepingu punktide nr 2.1, 3.2 ja 4.1 muutmises alates 01.01.2016 selliselt, et töötaja asub tööle Manager, EOC ametikohale töötasuga 2120,00 eurot (bruto) kalendrikuus 100% tööajanormi täitmise korral, töötaja töötab täistööajaga, arvestuslikult 40 tundi 7 päevase perioodi jooksul; kohaldatakse kuue kuulist tööaja summeeritud arvestust, et xxxxametikoha (so Euroopa juhtimiskeskuse juht) ametijuhendi kohaselt oli ametikoha eesmärk vastutada Euroopa juhtimiskeskuse juhtimise eest. Vaidlust ei ole ka selles, et 18.08.2016 teatas tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel põhjusel, et kostja Tallinna kontor restruktureeritakse alates 01.09.2016 ning sellega seoses korraldatakse ümber töö, mille tulemusena töötaja ametikoht koondatakse, et ülesütlemisavalduse sai töötaja kätte 22.08.2016, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 2222,15 eurot ning et kostja on hagejale tasunud 21.09.2016 koondamishüvitist 2222,15 eurot.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv.
21.TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Eelnevast tuleneb, et tööandjal on õigus töötaja koondada ka töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineksid majanduslikud raskused s.o tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Järelikult ei ole hageja hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et tööandja juures töö ei lõppenud, töökoormus oli suur ning majanduslik vajadus töötaja koondamiseks puudus, asjakohased.
22.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
23.Töölepingu 18.08.2016 ülesütlemise avaldusest (TVK lk 77) nähtuvalt põhjendab kostja hagejaga 18.09.2016 töölepingu ülesütlemist seoses sellega, et alates 01.09.2018 toimub kostja Tallinna kontori restruktureerimine ning sellega seoses töö ümberkorraldamine, mille tulemusena koondatakse hageja ametikoht Xxxx.
24.Vastavalt TLS § 95 lg 2 esimesele lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama ning vastavalt sama lõigu kolmandale lausele peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel 18.08.2016 põhjendanud, kuid tulenevalt TLS § 95 lg 3 ei mõjuta sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust.
25.Tulenevalt TLS § 89 lõikest 3 peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
26.Tööandja on märkinud ülesütlemise teates, et seoses koondamisega pakub ta vastavalt TLS § 89 lg 3 töötajale teist tööd.
27.Tööandja esindaja selgitavast kirjast (I kd tlk 56, 58-59, tõlge I kd tlk 57, II kd tlk 15) hagejale, 18.08.2016 tööpakkumisest (TVK lk 78) nähtub, et tööandja pakkus töötajale uues hotelliosakonnas supervisori ametikohta alates 19.09.2016 ning palus hagejalt tagasisidet hiljemalt 05.09.2016 selle kohta, kas ta on nõus pakkumise vastu võtma.
28.Poolte kirjavahetusest (TVK lk 79 – 81, I kd tlk 61-62, tõlge II kd tlk 17) nähtuvalt tundis hageja tööandja pakkumise vastu huvi, kuid 02.09.2016 teatab tööandja e-kirjas, et varem pakutud töökohta uues struktuuris ei ole ning hagejale pakutakse hotelli koordinaatori ametikohta. Viimast tööpakkumist hageja vastu ei võtnud. Kostja 14.09.2016 kirjast (I kd tlk 63, tõlge tlk 64) nähtuvalt pakuti hagejale ka muid ametikohti väljaspool Tallinna.
29.Kostja on vastuväidetes kinnitanud, et ettevõtte uus struktuur jõustus 01.01.2017.a. Kostja reorganiseerimise tegevuskavast ja tutvustusest, 12.11.2015 (I kd tlk 34-40, tõlge tlk 41-47, täiendatud tõlked II kd tlk 9-11) nähtub, et tööandjal oli kavas ettevõte restruktureerida alates 2017.aastast ja 2016.aasta oli ülemineku aastaks. Esitatud uue strateegia ajakava (I kd tlk 47) järgi oli 30.08.2016 seisuga ette nähtud EOC ja SOC senise tegevuse hindamine ja plaanide muutmine 2017.aastaks, strateegia ettevalmistatavatest protsessidest ei nähtu, et kostjal oleks
olnud plaanis Tallinna kontori restruktureerimine ja töötajate koondamine alates 1.09.2016.a nagu nähtub hagejale saadetud ülesütlemise avaldusest.
30.Xxxx24.10.2016 e-kirjast töötajatele (I kd tlk 66, tõlge tlk 65) nähtub, et tööandja hakkab alles 01.11.2016 töötajatele tutvustama, millised struktuuri muutused on kavas kostja Tallinna kontoris. Presentatsioonist (I kd tlk 67-80, tõlge tlk 81-90, II kd tlk 18-28), mida töötajatele 01.11.2016 töötajatele tutvustati, nähtuvad uued ja vanad struktuurid Tallinna kontoris (I kd tlk 86). Ajakavast (I kd tlk 89, tõlge II kd tlk 26) nähtuvalt pidi Tallinna kontori füüsiline reorganiseerimine toimuma detsembris 2016 – jaanuaris 2017 ning Euroopa juhtimiskeskuse täismahus alustamine pidi toimuma 2017.a veebruari lõpus. Presentatsioonist nähtuvalt võeti reisikorralduse osakonda tööle Xxxxja Xxxx.
31.Kostja struktuuri plaanidest 16.08.2016 (I kd tlk 55, tõlge II kd tlk 14) ja 1.01.2017 (I kd tlk 60, tõlge II kd tlk 16) nähtub, et on kaotatud ametikoht, mida hagejale 18.08.2016 välja pakuti. Kostja väitel muutus tööandja seisukoht uue töökoha vajadusest 24.08.2016 toimunud juhatuse koosolekul, mille kohta aga kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kostja poolt kohtule esitatud struktuuri plaanid ei ole kinnitatud kostja juhtkonna poolt ega kajastu ka kohtule esitatud kostja struktuurimuudatuste strateegiates. Kostja kontorite asukoht (I kd tlk 48) on antud asjas illustratiivse tähendusega.
32.Kostja e-kirjavahetusest (I kd tlk 91-99) ja töövaidluskomisjonile esitatud kinnituskirjast (I kd tlk 100, tõlge tlk 101) nähtuvalt hakkab kostja uus struktuur kehtima 01.01.2017. Kostja juhataja Xxxxkinnituskirjast (I kd tlk 153, II kd tlk 29-30) nähtuvalt toimusid struktuuri muutused septembris-detsember ning uued töötajad Xxxxja Xxxxasusid tööle alates 01.01.2017. Tööle asumist alates 01.01.2017 kinnitavad kinnituskirjades (I kd tlk 155, 156, II kd tlk 32-33, 34-36) Xxxxja Xxxx, töötajatele tehtud pakkumised nähtuvad e-kirjadest (I kd tlk 174-175, 176-177).
33.Kohus on seisukohal, et eelnevate kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et tööandja Tallinna kontoris toimunud struktuurimuudatused leidsid aset alles detsembris 2016 – jaanuaris 2017 ning kostja plaanide kohaselt pidi Euroopa juhtimiskeskuse täismahus alustamine toimuma 2017.a veebruari lõpus. Samuti on tõendatud, et hageja koondamise ajaks ei olnud kostjal Tallinna kontori uus struktuur veel kindlaks määratud, mistõttu ilmneski pärast hagejale teise ametikoha pakkumist, et antud ametikohta ei loodagi. Järelikult oli hageja koondamine 18.09.2016 ennatlik, sest selleks puudus struktuurimuudatuste strateegia kohaselt kuni 2016.a detsembrikuuni igasugune vajadus. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga oma väidet, et hageja koondamise tinginud Tallinna kontori restruktureerimine toimus alates 01.09.2016, nagu on märgitud töölepingu ülesütlemisavalduses. Seega on hageja koondamine toimunud TLS § 104 lg 1 järgi ilma seadusliku aluseta.
34.Kuivõrd hageja koondamine oli toimunud ilma seadusliku aluseta, siis ei oma vaidluse lahendamisel enam tähendust, kas tööandja võrdles hagejale TLS § 89 lg-s 3 sätestatud uue töö pakkumise puhul töötajaid või kas arvestati võrdse kohtlemise põhimõtet, mistõttu kohus seda ei analüüsi ja sellekohaseid tõendeid ei hinda.
35.Asjasse puutumatud on ja kohus jätab seetõttu tähelepanuta kostja teise töötaja Liis Ruudu
koondamisega seotud tõendid (I kd tlk 170-173), samuti hageja töökoormust ja ületundide tegemist tõendavad tõendid (I kd tlk 49, tõlge tlk 50, 51-52, tõlge tlk 53-54, II kd tlk 12 (pöördel), 13, tlk 113, 114-115, tõlge 116-117) ja kostja tööjõu vajadust tõendavad tõendid (I kd tlk 137-138), kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et tööandjal on õigus töötaja koondada töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineksid majanduslikud raskused s.o tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu ning hagejaga ei ole töölepingut lõpetatud tööga mittetoimetulemise tõttu.
36.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega lõpetab kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 21.09.2016.
37.TLS § 109 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
38.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja keskmine töötasu on 2222,15 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tema kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6666,45 eurot (bruto) (3 x 2222,15 eurot), mis on kohtu arvates ka mõistlik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
39.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
40.TVK-le esitatud avalduse p-s 4 palus hageja mõista kostjalt välja viivise väljamõistetavalt hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.09.2016 kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni. TVK istungil täpsustas hageja nõuet, paludes mh lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 21.09.2016 ning tööandjalt välja mõista viivis alates töölepingu lõppemisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud nõudes palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja viivise võlgnevuse alates 22.09.2016 hagi tervikteksti esitamise hetke seisuga 18.01.2017 sissenõutavaks muutunud osas summas 133,34 eurot ning ülejäänud osas 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, so kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis hüvitiselt 6666,45 eurot
VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvutatuna 664,41 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagejale hüvitist maksnud, siis tuleb kostjalt lisaks hageja kasuks välja mõistetud hüvitisele 6666,45 eurot, välja mõista ka hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 664,41 eurot.
41.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Seega juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte nõuded rahuldatud osas.
42.Kostja on töötajale 21.09.2016 välja maksnud lõpparve, milles sisaldub koondamishüvitis ühe kuu eest 2222,15 eurot (I kd tlk 118) ja esitanud vastuses alternatiivse taotluse võtta kohtul rahalise hüvitise väljamõistmisel arvesse juba tööandjalt saadud koondamishüvitist koos sellele lisanduva viivisega, arvates koondamishüvitise väljamaksmise päevast. Tööandja nõude aluseks on alusetu rikastumise nõue VÕS § 1028 jj, VÕS § 113 lg 2 alusel, mis tuleneb asjaolust, et juhul, kui kohtu hinnangul koondamissituatsiooni ei esinenud, siis ei olnud töötajal õigust ka koondamishüvitisele ning vastav hüvitis on tööandja poolt välja makstud õigusliku aluseta.
43.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
44.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
45.Seega tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse korral töötajal ülesütlemise tõttu saadu, s.o TLS § 100 lg 1 alusel makstud hüvitis, tagastada. Kohus on seisukohal, et kostjal on TLS § 104 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisega mittelõppenuks lugemise tõttu õigus nõuda töötajale alusetult makstud koondamishüvitis 2222,15 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel ja viivis VÕS 113 lg 1 teise lause alusel tagasi ja sellekohane tasaarvestus tuleb teha VÕS § 197 lg 1 alusel käesolevas kohtuotsuses.
46.VÕS 113 lg 1 teise lause alusel arvestatav viivis tööandja makstud hüvitiselt 2222,15 eurot perioodil 22.09.2016 kuni 20.12.2017 moodustab 221,47 eurot. Seega tuleb pärast tasaarvestust mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4222,83 eurot (6666,45 – 2222,15 – 221,47) ja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 664,41 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt 4222,83 eurot alates 21.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
48.Kuna kohus rahuldas hagi pärast kostja nõudega tasaarvestamist ligikaudu 67% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 33% ulatuses hageja ja 67% ulatuses kostja kanda.
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
50.Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.