Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16580
Tsiviilasi
XX hagi Thai Rose SPA OÜ vastu 14.09.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Thai Rose SPA OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja/apellant Thai Rose SPA OÜ (registrikood 11460785), lepinguline esindaja v/adv Yulia Klyukach
Kohtuistungi toimumise aeg
10.01.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13.09.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Rahuldada vastustaja taotlus apellatsioonimenetluse kulude kindlaks määramiseks ja mõista Thai Rose SPA OÜ-lt välja XX kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 624 eurot (sisaldab käibemaksu).
5.Hüvitise maksmisega viivitamisel on Thai Rose SPA OÜ kohustatud tasuma XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.11.2015 hagis ja 18.05.2016 täpsustuses palub hageja tuvastada kostja 14.09.2015 üldkoosoleku otsuste tühisuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja osanikeks olid kuni 30.09.2015 hageja (25%), VD (25%) ning EO (50%). 14.09.2015 üldkoosolekul osalesid VD ja EO. Hageja sai koosoleku kutse kätte e-posti teel 08.09.2015. Kutse oli saadetud 07.09.2015 kell 19.08. Posti teel sai hageja kutse kätte peale koosolekut. Ümbrikult nähtub, et see jõudis Maardu postkontorisse 07.09.2015. Rikutud oli üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest kutset ei saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Hageja aadressiks on XXX, Maardus. Kostja poolt hagejale 05.09.2015 saadetud tähtkirja (saadetis nr RR240828952EE) prooviti adressaadile üle anda 07.09.2015, kuid see ebaõnnestus („ei avatud”). Indeksijärgses Maardu postkontoris väljastati saadetis saajale 15.09.2015. Saadetis oli saadetud hagejale tähtaegselt ning kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 172 lõikega 1. Asjaolu, et saaja läks postkontorisse alles 15.09.2015 viitab, et hageja ei kasuta oma õigusi heauskselt.
4.Osanik peab ise olema huvitatud, et tema kohta osanike nimekirja kantud aadress oleks õige ja saadetis jõuaks temani õigeks ajaks. Vastavalt kohtupraktikale tuleb teade koosoleku toimumisest anda sideasutusele edastamiseks üle sellise arvestusega, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks teade vastavale aadressile vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Selline võimalus oli hagejale tagatud teate postiasutusele üleandmisega 05.09.2015. „Postitöö tavaliste tingimuste” all tuleb Eesti sisese kirjavahetuse puhul mõelda 2-3 päeva. Saadetis oli saadetud hagejale ka e-posti aadressile, mida hageja tavaliselt kasutab, kuigi sellist kohustust äriühingu juhatusel ei ole. Ka 07.09.2015 e-kirja edastamisega tuleb teatamiskohustus tõlgendada täidetuks. Samuti sai hageja kutsest teada 07.09.2015 teiselt osanikult EO-lt. Esimese astme kohtu otsus
5.13.09.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tuvastas kostja osanike 14.09.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Menetluskulud jättis kohus
kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 2770 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus 14.09.2015 koosoleku kokkukutsumise korda. Kohus viitas ÄS § 172 lõikele 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõikele 5 ja § 135 lõikele 2. Seega pidi hageja teate 14.09.2015 üldkoosoleku toimumisest kätte saama vähemalt 06.09.2015, kuna seitse päeva ehk üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks. Maakohus tuvastas, et kostja ei tõendanud hagejale kutse kättetoimetamist hiljemalt 06.09.2015, mistõttu rikkus kostja koosoleku kokkukutsumise korda.
7.Hageja on kohtule esitanud koopia kutse ümbrikust (t I kd lk 15-16), millest nähtuvalt postitati hageja aadressile XXX, Maardus, adresseeritud ümbrik 05.09.2015 ja registreeriti Maardu postkontoris 07.09.2015. Omniva klienditeeninduse 29.12.2015 vastusest (t I kd lk 57) nähtub, et saadetist prooviti 07.09.2015 XXX, Maardu, aadressil väljastada, kuid see ebaõnnestus. Seejärel suunati saadetis indeksijärgsesse Maardu postkontorisse, kust saadetis saajale 15.09.2015 väljastati. Kostja tunnistas teatise postitamist 05.09.2015.
8.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-99 asunud seisukohale, et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb anda sideasutusele üle selliselt, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist aktsiaraamatusse kantud aadressile. 29.01.2003 otsuses Riigikohus märkis, et ka osaühingu puhul peab olema osanike koosoleku toimumise teade postiga saatmise korral saadetud osanike nimekirja kantud aadressile selliselt, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see aadressile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Lahendis nr 3-2-1-10-17 on Riigikohus märkinud, et eeltoodud põhimõtted kohalduvad vähemalt üldjuhul ka olukorras, kus osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga. Ekirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval kui see saadeti.
9.Kostja on 04.01.2016 vastuväidetes ise sisuliselt möönnud, et ei järginud teate saatmisel seaduses sätestatud korda, sest tõi esile, et Eesti sisese kirjavahetuse puhul tuleb postitöö tavaliste tingimuste all mõelda 2-3 päeva. Kuivõrd kostja postitas kutse 05.09.2015, ei saanud ta eeldada, et kutse toimetatakse hagejale kätte vähemalt 06.09.2015. Asjaolu, et kostja postitas kutse 05.09.2017, ei ole automaatselt võrdsustatav samal kuupäeval kutse hagejale kättetoimetamisega. Ka e-posti teel ei ole kostja koosoleku teadet õigeaegselt kätte toimetanud. VD e-kirja väljatrükist (t I kd lk 14) nähtub, et kutse hagejale saadeti 07.09.2015 kell 19.08. Arvestades Riigikohtu seisukohta, oleks e-kiri pidanud olema saadetud vähemalt 06.09.2015.
10.Vaidlusaluse koosoleku protokolli (t I kd lk 10-11) kohaselt keeldus hageja postiga saadetud kutse vastuvõtmisest 07.09.2015, kuid sai kutse kätte EO kaudu. Nimetatud asjaolu soovis kostja tõendada tunnistaja NA, EO tütre, ütlustega. Tunnistaja selgitas, et hageja helistas 07.09.2015 EO-le ja rääkis, et tema juures käis postiljon, aga hageja ei avanud talle ust; 07.09.2017 tuli hageja EO maja ette ja EO läks hagejale kutset viima; tunnistaja nägi kutse üleandmist EO korteri aknast; hageja auto seisis täpselt akna all; korter asub 6. korrusel. Kostja esitas tõendina foto tunnistaja mainitud korteri aknast, tõendamaks, et selliselt kõrguselt ja sellise nurga alt on võimalik näha autos toimuvat (t II kd lk 31). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et tunnistaja sai näha elamu 6. korruse aknast kutse üleandmist hagejale. Kohtu hinnangul on usutav, et tunnistaja võis aknast näha, et
autos anti hagejale mingisuguseid pabereid üle, kuid vahemaa 6. korruse aknast all asuvasse sõidukisse ei andnud tunnistajale võimalust veenduda, kas üle anti 14.09.2015 koosoleku kutse. Kohus märkis siinjuures, et ÄS § 172 lõike 1 kohaselt tulnuks kutse hagejale kätte toimetada vähemalt 06.09.2017, kuid väidetav kutse üleandmine autos toimus 07.09.2015.
11.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ja hageja ei ole koosolekul vastuvõetud otsuseid hiljem heaks kiitnud, on kõik osanike 14.09.2015 koosoleku otsused tulenevalt ÄS §-st 1721 tühised.
12.Kuna kohus rahuldas hagi, jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
13.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 3410 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud kokku 3060 eurot. Samuti taotles hageja mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusabiteenust kokku 30,6h, millest asjaolude ja materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks kulus 3,25h; kolmanda isiku kaasamise taotluse täpsustamiseks 0,50h; kolmanda isiku seisukohaga tutvumiseks 0,25h; hagi vastusega tutvumiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks 1,75h; hagi tagamise taotluse koostamiseks 1,80h; hagi tagamise määrusega tutvumiseks 0,35h; istungiks ettevalmistumiseks ja kohtus esindamiseks 1,50h; seisukoha koostamiseks 1,25h; kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 1,75h; istungi protokolliga tutvumiseks 0,25h; kostja taotlusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 1,80h; istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 3h; hageja seisukoha koostamiseks 1,40h; protokolliga tutvumiseks ja parandamise taotluse koostamiseks 1h; hageja seisukoha koostamiseks 0,90h; hageja seisukoha ja lisaga tutvumiseks 0,30h; istungiks valmistumiseks ja kohtus esindamiseks 3,20h; protokolliga tutvumiseks 0,25h; 16.05.2017 istungil osalemiseks 2,6h; seisukoha koostamiseks 0,90h; teeside koostamiseks 2h; kostja teesidega tutvumiseks ja repliigi koostamiseks 0,60h.
14.Kostja palus välja mõista ainult hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, lähtudes kulude arvestuses Riigikohtu seisukohast, et ühe lehekülje sisulise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40min kuni 1h.
15.Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu hagi vastusega tutvumiseks ja hageja seisukohaga tutvumiseks kokku 1,75h ulatuses. Kostja 04.01.2016 vastus on sisuliselt poolteist lehekülge pikk ja sellele on lisatud 2 lisa. Võttes arvesse nimetatud dokumentide sisu ja mahtu on kohtu hinnangul kõnealuste dokumentidega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,50h ning nende dokumentide osas hageja seisukoha väljaselgitamiseks 0,25h, seega kokku 0,75h. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks hagi tagamise määrusega tutvumise ajakulu 0,35h. Võttes arvesse 04.04.2016 määruse sisu ja mahtu pidas kohus sellega tutvumise mõistlikuks ajakuluks 0,25h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 18.05.2016 seisukoha koostamiseks 1,25h. Kõnealune seisukoht on sisuliselt 1 lk pikkune, mistõttu pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,75h, mis kulus kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks. Kostja 25.05.2016 seisukoht on sisuliselt pool lehekülge pikk ja hageja 03.07.2016 vastus sisuliselt 1 lk pikkune, korrates samas osaliselt hageja varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus kostja seisukohaga
tutvumise ja hageja seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,75h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,80h, mis kulus kostja taotlusega tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks. Kostja 02.01.2017 taotlus on sisuliselt pool lk pikk ja hageja 13.01.2017 vastus taotlusele on sisuliselt 1 lk pikkune, ülejäänud osas kordab hageja vastus hageja varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes pidas kohus kostja seisukohaga tutvumise ja hageja seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 3h, mis kulus istungiks valmistumiseks ja 24.01.2017 kohtus esindamiseks. 24.01.2017 istungi protokollist nähtuvalt kestis kõnealune istung 40min. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahtu pidas kohus istungiks valmistumise ja istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,40h, mis kulus hageja 31.01.2017 seisukoha koostamiseks. Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt 1-lehekülje pikkune, ülejäänud osas kordab hageja oma varasemaid seisukohti. Sellest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks kõnealuse dokumendi koostamise ajakuluks 1h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1h, mis kulus protokolliga tutvumiseks ja protokolli parandamise taotluse koostamiseks. 24.01.2017 toimunud istungi protokoll on 7 lk pikk ning hageja taotlus protokolli parandamiseks koosneb sisuliselt kolmest lausest. Võttes arvesse kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu pidas kohus protokolliga tutvumise ja protokolli parandamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 0,90h, mis kulus hageja 09.02.2017 seisukoha koostamisele. Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt pool lk pikk, ülejäänus kordab hageja oma varasemalt esitatud seisukohti. Dokumendi sisu ja mahtu arvesse võttes pidas kohus selle koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,50h. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 3,20h, mis kulus 07.03.2017 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. 07.03.2017 istungi protokollist nähtuvalt kestis kõnealune istung 1,75h. Võttes arvesse asja sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et eelmine kohtuistung samas asjas toimus ligikaudu 1,5 kuud tagasi, pidas kohus 07.03.2017 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,75h. Ülejäänud osas pidas kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku põhjendatud 24,20h ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot. Seega pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja kulusid 2420 euro ulatuses.
16.Hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja põhjendatud ja tõendatud menetluskulu 2770 (300 + 50 + 2420) eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
17.13.10.2017 apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.25.05.2016 seisukohas (sh kohtuteesides) leidis kostja, et hageja 18.05.2016 menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi eseme muutmisega TsMS § 376 lõike 1 tähenduses, milleks kostja nõusolekut ei anna. Kaevatavas otsuses ei ole sellele hinnangut antud. Vaatamata kohtu juhistele ei ole hageja ka 18.05.2016 menetlusdokumendis välja toonud, mis konkreetse põhikirja punkti muudetud sai (võrreldes vana põhikirjaga). Hageja lihtsalt mainis viidatud dokumendis, et lisatud põhikirjalt on näha, et kostja 14.09.2015 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja muudatusi
varasemalt põhikirjas sätestatud ei olnud. Umbmäärane viide põhikirjale ei ole piisav hageja nõuete põhistamiseks. Maakohus sellele hinnangut ei andnud.
19.Kostja ei rikkunud ÄS § 172 lõike 1 nõudeid. Kostja ei nõustu, et teate koosoleku toimumisest 14.09.2015 pidi hageja kätte saama vähemalt 06.09.2015, kuna 7 päeva ehk üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks. ÄS § 172 lõige 1 räägib mitte teate kättesaamisest, vaid teate saatmisest. Teade oli postitatud 05.09.2015. Kostja teavitamiskohustus tuleb tõlgendada täidetuks ka e-kirja teel kutse saatmisega. Tunnistaja NA ütlustega on tõendatud, et osanik EO sai üldkoosoleku kutse kätte 07.09.2015 ja näitas samal päeval kutse sisu hagejale. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1, § 654 lõige 6). Maakohus ei rikkunud asja lahendades menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
22.Vastuseks apellandile selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu, et hageja muutis 18.05.2016 menetlusdokumendis (t I kd lk 137-140) hagi TsMS § 376 lõike 1 tähenduses. Selles dokumendis loetles hageja kohtu nõudmisel (vt 03.05.2016 istungi protokoll t I kd lk 126-127) üles kõik 14.09.2015 koosolekul (koosoleku protokoll t I kd lk 10-11) vastuvõetud otsused. Kohus kohustas seda tegema nõude selguse huvides. Seega sõltumata hageja esindaja ebatäpsest sõnastusest 18.05.2016 menetlusdokumendi resolutsioonis uut alternatiivset nõuet hageja tegelikkuses ei esitanud ja maakohtus ei pidanud tõusetuma TsMS § 376 lõike 1 esimese lause mõttes kostja nõusoleku küsimust. Kolleegium lisab, et 03.05.2016 istungi protokollist nähtub, et tegelikkuses said nii pooled kui maakohus hagiavalduses esitatud nõudest ühtmoodi aru, st, et hageti kõigi 14.09.2015 koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise alusel. Küsimust võis tekitada mitte vastuvõetud otsuste loetlemata jätmine, vaid hagiavalduses sõna „otsuse“ sõna „otsuste“ asemel kasutamine. Samas selle ebatäpsuse kõrvaldas hageja esindaja 03.05.2016 istungil.
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõigi kostja poolt esiletoodud kutse edastamise variantide korral rikkus juhatus ÄS § 172 lõike 1 viimases lauses sätestatud nõuet saata teade selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt 1 nädal enne koosoleku toimumist. Kostja möönis ise, et posti teel saatmisel tuleb tavaliseks lugeda jõudmist adressaadini 2-3 päeva jooksul. Seega ei saanud juhatus eeldada, et osanik saaks kutse kätte enne 07.09.2015 ja tõendatud on, et faktiliselt ka ei jõudnud tähtkiri enne viidatud kuupäeva adressaadini. Vastavalt Riigikohtu praktikale lahendis nr 3-2-1-10-17 saab 07.09.2015 saadetud e-kirja lugeda kohale jõudnuks samuti 07.09.2015. Isegi kui oleks leidnud tõendamist, et kutse sisu sai hageja teada teiselt
osanikult (millega maakohus küll õigustatult ei nõustunud), oleks ka selline edastamine toimunud 07.09.2015. 07.09.2015 oli esmaspäev. Koosolek oli määratud toimuma järgmisel esmaspäeval 14.09.2015. Seega selleks, et osanikul oleks võimalik koosolekuks ette valmistada vähemalt 1 nädal, oleks kutse pidanud olema saadetud selliselt, et oleks osanikuni jõudnud vähemalt pühapäeval 06.09.2015 (TsÜS § 135 lõige 1 ja § 136 lõige 5). Kui osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud või kui osanik, kelle suhtes korda rikuti, otsused hiljem heaks kiidab (ÄS § 1721 ). Puudub vaidlus, et hageja ega tema esindaja koosolekul ei viibinud, samuti, et hageja ei ole vastuvõetud otsuseid heaks kiitnud.
24.Alternatiivseid vastuväiteid kindlaksmääratud menetluskulu hüvitise suurusele apellant ei esitanud. Seega selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lõige 1).
25.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
26.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks vastustaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu rahalise suuruse apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt koosneb vastustaja kulu tasust lepingustele esindajatele kokku 5,2 töötunni eest summas 624 eurot (käibemaksuga), millest 3,2 tundi kulus kaebusele vastuse koostamisele ning 2 tundi istungiks ettevalmistamisele ja sel osalemisele. Apellant vaidleb taotlusele vastu osaliselt, leides, et kaebusele vastuse koostamiseks ei olnud mõistlik kulutada üle 1,5 tunni.
27.Kolleegium lähtub vastustaja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 175 lõikest 1, mille kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on tsiviilasja materjalide alusel seisukohal, et vastustaja taotluses esiletoodud lepingulise esindaja kulu vähendamiseks alust ei ole. Kõik taotluses esiletoodud toimingud on tavapäraselt vajalikud vastustajast kliendi huvide kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kuigi toimingud tehti kahe esindaja poolt, siis dubleerivat tööd toimikust ei nähtu – vastuse koostas K.Kirt ja istungil osales (eelduslikult siis ka valmistas selleks ette) R.Viik. Vastusest nähtub, et vastustaja vastas kaebuse põhjendustele asjakohaselt, lähtudes seejuures kaebuses sisalduvatest vastuväidetest maakohtu lahendile. Vastuväitest ei nähtu, millisel kaalutlusel põhineb apellandi hinnang, et vastuse koostamisele ei olnud vajalik kulutada üle 1,5 tunni. Kolleegium arvestab, et vastuse koostamisele pidi eelnema kaebusega tutvumine. Kaebust esitades pidi apellant aru saama, et apellatsioonimenetlusega kaasnevad vastaspoolele kulud, mille hüvitamist võib vastaspool nõuda. Vastustaja lepinguliste esindajate tunnitasu 100 eurot (lisaks käibemaks füüsilisest isikust käsundiandja puhul) on kohtupraktika kohaselt tavapärane vandeadvokaadiks mitteoleva esindaja puhul. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.