2-16-12827/61 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.I.N. (hageja/töötaja) esitas 25.08.2016 kohtule OÜ Dormikor (kostja/tööandja) vastu hagi, milles taotles töölepingu lõpetamist tagasiulatuvalt 19.08.2016 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses summas 2550 eurot (bruto), moraalse solvamise ja isikliku diskrimineerimise eest hüvitist 2550 eurot, saamata töötasu 2016. a augusti eest 481 eurot (bruto) ja puhkusehüvitist 253,78 eurot (bruto). 23.09.2016 teatas hageja, et loobub töötasu ja puhkusehüvitise nõuetest, sest kostja on need summad tasunud. Hageja loobus ka moraalse kahju hüvitamise nõudest, kuid palus esitatud asjaolusid arvesse võtta hüvitise väljamõistmisel. Maakohus võttis 10.11.2016 määrusega menetlusse hageja nõuded töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja väidete kohaselt asus ta 02.05.2016 tähtajatu töölepingu nr 2016/5-2 alusel kostja juures tööle müüja-klienditeenindaja ametikohal. 18.08.2016 teatas kostja esindaja Rein Nigul hagejale suuliselt, et tööleping lõpetatakse. Kostja esindaja väitis, et hageja müügikäibed ja klientide hulk on ebapiisavad võrreldes teiste töötajatega ning et hageja ei ole piisavalt koostöövalmis. Hageja väitel ei olnud töölepingus ette nähtud klientide arvu või müügikäivet, samas hageja müügikäibed ja klientide arv on olnud ka paremad kui kõrvalkassas. Kaastöötaja ja kaupluse juhataja suhtusid hagejasse negatiivselt. Kuna hageja ei andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks, saatis kostja hagejale e-posti teel teate, et tööleping lõpetatakse hageja isikust tulenevatel põhjustel. Kostjal ei olnud alust hagejaga TLS § 86 lg 1 alusel töölepingut lõpetada. Hageja saatis 22.08.2016 kostjale nii e-posti teel kui ka tähitud kirjaga avalduse töölepingu ülesütlemiseks tagasiulatuvalt alates 19.08.2016 TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel põhjusel, et kostja on suhtunud hagejasse diskrimineerivalt ning lubanud seda teha ka kolmandatel isikutel. Hagejapoolne töölepingu lõpetamine on kehtiv ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

3.Tartu Maakohus jättis 20. septembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 988,72 eurot (sh tõlkekulu 18,72 eurot ja õigusabikulu 970 eurot) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus tagastas kostjale tõlkekulude ettemaksu 1,28 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled esitanud üksteisele kolm erinevat töölepingu ülesütlemise avaldust: hageja ühe avalduse, mis on koostatud 22.08.2016 tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu, ning kostja kaks avaldust: 18.08.2016 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ja 24.08.2016 töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Kuna kumbki pool ei ole esitanud nõuet teise poole ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks, ei käsitle kohus ülesütlemiste aluseid ja põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hindamata kõik hageja väited kostja ülesütlemisavalduse põhjendamatuse kohta. Asjas on vaja tuvastada, milline ülesütlemisavaldus on muutunud kehtivaks selle vorminõuetele vastavuse ja kättetoimetamise läbi, st milline avaldus esimesena jõustus. Kostja 18.08.2016 avaldus. 18.08.2016 teatas kostja esindaja R. Nigul hagejale suuliselt, et tööleping lõpetatakse, kuna hageja töö tulem on teiste töötajate omast kehvem. Lähtudes TLS § 95 lg-st 1 on nimetatud avaldus vorminõude rikkumise tõttu tühine, mida kostja on ka arvestanud, esitades väidetavalt samal päeval ülesütlemisavalduse kirjalikult (tl 63). Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et püüdis 18.08.2016 töökohal hagejale kirjalikku ülesütlemisavaldust kätte anda ja viimane keeldus seda vastu võtmast. Ainuüksi tööandja esindaja märkest avaldusel selleks ei piisa. Ka tööandja esindaja kanne viitab avalduse teatavakstegemisele, mitte selle üleandmise katsele. Kostja edastas aga 18.08.2016 kell 16.04 avalduse hagejale ka e-posti teel. Avalduse e-postiga saatmine vastab TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõudele. Serverihaldaja Telia Eesti AS vastusest nähtub, et Telia serverist väljastati e-kiri, millel oli kaasas lisa Teatis.bdoc, 18.08.2016 kell 16:04:28 Googli serverisse ja võeti vastu protsessimiseks. Seega on tõendatud, et kostja serverist on saadetud teade ning see on jõudnud hageja meiliserverisse, kuid see, kas e-kiri jõudis või ei jõudnud serverist hageja postkasti, on tõendamata. Maakohus kohustas hagejat esitama serverihaldaja kinnituse, et 18.08.2016 ei ole serverist tema postkasti kostja e-kirja jõudnud. Hageja vastavat tõendit ei esitanud. Maakohus leidis, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 (p 14) valguses saab lugeda tõendatuks, et kostja on teate hagejale kätte toimetanud, sest kostja e-kiri on edastatud hageja meiliserverisse. Eeldatavalt järgmisel päeval pidi hagejal olema võimalus sellega tutvuda. Seega on 18.08.2016 avaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-te 1 ja 2 järgi hagejale kätte toimetatud ja kehtiv, sest hageja ei ole seda vaidlustanud. Kostja ütles töölepingu üles alates 02.09.2016 ning seega kehtis leping kuni nimetatud kuupäevani ja pooled pidid selle ajani täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja 22.08.2016 avaldus. Hageja koostas 22.08.2016 kirjaliku avalduse, milles teatas töölepingu ülesütlemisest TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel alates 19.08.2016 (tl 40). Hageja edastas avalduse kostjale postiga ning kostja on kinnitanud selle saamist 26.08.2016. 22.08.2016 edastas hageja analoogse avalduse kostjale ka e-posti teel (tl 22, 71–72). Meiliserveri haldaja vastusest nähtub, et aadressile

[email protected] on saabunud hagejalt kiri 22.08.2016 kell 15:21:26 ja kiri toimetati adressaadi postkasti. R. Nigul on töösuhetes hagejaga olnud kostja esindajaks. Seega on hageja 22.08.2016 e-posti teel tehtud tahteavaldus saajale kätte toimetatud. Paraku on hageja mõlemas avalduses märkinud, et ütleb lepingu üles alates 19.08.2016, s.o tagasiulatuvalt. Riigikohus on leidnud (3-2-1-117-11, p 17), et kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Seega on hageja esitatud avaldused tühised, kuna need on esitatud tagasiulatuvalt. Kostja 24.08.2016 avaldus. Kostja esitas hagejale ülesütlemisavalduse e-posti teel (tl 78–79, 77). E-kirja jõudmist hagejani kinnitab asjaolu, et hageja 28.08.2016 e-kirja allosas on varasem kostja e-kiri nähtav. Hageja on 28.08.2016 e-kirjas teatanud, et „mulle ei lähe korda sinu sisutühjad manused“, millest järeldub, et kostja e-kirjal oli manus olemas, kuid hageja ei saanud seda avada. Hageja teatas menetluse käigus, et manuse avamine oli takistatud seetõttu, et see oli digitaalselt allkirjastatud ja hagejal ei ole ID-kaarti. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi lugemiseks ei pea isikul ID-kaarti olema. Vastav info on kättesaadav internetis leheküljel ID.ee, samuti on sellelt leheküljelt võimalik alla laadida programme dokumentide avamiseks. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal väikeste pingutustega võimalik talle saadetud dokumendiga tutvuda. Hagejal oli võimalik ka kostjale viisakalt teatada, et soovib dokumenti ilma digiallkirjata, mida hageja aga ei teinud, teatades 28.08.2016 teravas toonis, et on asja kohtuse andnud. Eeltoodust tulenevalt on kehtiv ka kostja 24.08.2016 ülesütlemisavaldus. Hageja seda vaidlustanud ei ole, mistõttu lõppes tööleping nimetatud avalduse alusel 24.08.2016. Kõike eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hageja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, ei ole hagejal ka õigust TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitisele.