Tööõigus

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

16.05.2025 tegi töövaidluskomisjon töövaidluses nr 4-1/445/25 otsuse, milles tuvastas AS-i Harju Elekter ja S. S. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel; lõpetas AS-i Harju Elekter ja S. S. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 07.02.2025 ja kohustas tegema vastava kande muudatuse töötamise registris; mõistis AS-lt Harju Elekter S. S. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4399,94 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 4245,60 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

Hageja töötas kostja juures alates 10.02.1997 pingioperaatori ametikohal. Märkimisväärseid probleeme ei olnud ja tööandja oli tööga rahul, mille tunnistuseks on ka aukirjad. Jaanuaris 2025 tegi hageja vahetu juht talle ettepaneku lahkumisavalduse esitamiseks ja edaspidi FIE-na teenuste osutamiseks, kuna kostjal ei ole hagejale enam tööd anda. Hageja ei nõustunud sellega. Hagejal on probleeme tervisega, ta ei ole varasemast liiklusõnnetusest paranenud ja ei suuda ennast kõnes hästi väljendada, peab rääkima valju häälega. Ärritub kergesti, koordinatsioon on häiritud, seedeelundkonna töö on häiritud. Hageja ei suuda häält juhtida, kuna peale avariid arenes tal trahhea stenooskurgu piirkonna kahjustus. Tööandja on sellest kõigest teadlik. Hageja vabandab koosolekutel mittekäimist sellega, et esimesel korral täitis ta tööülesandeid ja teisel korral oli WC. Hageja leiab, et talle määratud karistus ei ole proportsionaalne juhtunuga.

Hageja on töövõimetu ja mõistab ainult lihtsamaid korraldusi. Keerukamad ja pikemad laused on hageja jaoks raskesti mõistetavad ja arusaamisel tekivad vead. Hagejal on kesknärvisüsteemi kahjustus. Hageja on kostja juures töötanud kaua ja selline pikk staaž näitab tema lojaalsust. Tema pikka staaži on tööandja ka tunnustanud. Hoiatuse põhjustanud kinnaste mittekandmine oli tingitud sellest, et kindaga ei ole võimalik tööülesannet täita ja tööandja ei varustanud teda korrektsete töövahenditega. Töö tegemiseks ei ole hagejal vaja prille kanda, neid kasutab ta jooniste lugemiseks. Kaitseprillide alla lugemisprillid ei mahu. Hommikustel koosolekutel sooviti hagejat näha alates 2025 aastast, enne seda oli hagejal kokkulepe, et ta tuleb tööle kella 8.00. Koosolek ei olnud tööülesannete tegemiseks vajalik.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Kostja ei ole pikema aja jooksul olnud rahul hageja käitumisega – hageja ei soovinud alluda kostja juhtimisele ja kontrollile ja ei soovinud järgida töökorralduse reegleid, täita oma töökohustusi korrektselt ja lojaalselt. Kostja on mitmel korral juhtinud hageja tähelepanu mittekohasele käitumisele või tööülesannete ebakohasele täitmisele. 12.05.2017 sõitis töötaja loata endisesse metallitsehhi puidust prusside välja vedamiseks; 12.02.2019 pani töötaja ukse vahele kasti, kuna soovis aega võita riiete vahetamisega ja rikkus tööle registreerimise nõudeid; 02.07.2019 sisenes töötaja ventilatsiooni avast; 15.07.2019 tegi tööandja kirjaliku hoiatuse, kuna töötaja

rikkus töökorralduse reegleid ja käis valest uksest; 21.06.2019 tegi tööandja töötajale suulise hoiatuse; 02.07.2019 sisenes töötaja valest avast ja hilines tööle; 07.07.2021 jäi töötaja tööl magama ja hilines tööle, mille kohta tegi tööandja 14.07.2021 töötajale hoiatuse. Viimased hoiatused pärinevad 18.11.2024, kui töötaja ei täitnud töökeskkonna ohutusnõudeid (ei kandnud kindaid ja tööks vajalikke prille) ja kõrgendas häält suheldes töökeskkonnaspetsialistiga. 06.02.2025 keeldus hageja osalemast hommikustel koosolekutel, mille järel tegi tarneahelajuht H. K. ettepaneku hagejaga tööleping lõpetada. Töötaja on rikkunud töölepingu seadusest ning töökorralduse reeglitest tulenevaid kohustusi. Töötaja on oma käitumisega näidanud, et ta soovib täita tööandja korraldusi valikuliselt. Töötaja on ka ise kinnitanud, et ei pea vajalikuks järgida tööandja korraldusi ja koosolekutel osaleda. Töötaja ei täida oma ülesandeid lojaalselt. Selline käitumine ei ole tööandja jaoks vastuvõetav.

29.06.2023 on töötervishoiuarst leidnud, et hageja sobib töötama oma ametikohal.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et S. S. hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:

Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Töötaja ei vaidle, et on ülesütlemisavalduse kätte saanud.

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Pooltel on vaidlus selle üle, kas tööandja poolt välja toodud etteheited on piisavad selleks, et proportsionaalne oleks töölepingu ülesütlemine. Lisaks sellele on töötaja ka sisuliselt vaidlustanud talle etteheidetud rikkumised.

näitab see kohtu hinnangul süsteemset suhtumise muret. Hagejal on olnud probleeme tööaja fikseerimise korraldusega (dtl 61), tööandja korralduse järgimisega, kust võib siseneda (dtl 62, 63), hilinemisega (dtl 64, 65, 66, 67). Viimane hoiatus on hagejale tehtud tööohutuse reeglite järgimata jätmise eest ja ebaviisaka käitumise eest (dtl 68), viidates ka lojaalsuskohustuse rikkumisele. Hageja kaastöötajad on andnud omapoolsed seletuskirjad, kus nad kinnitavad asjaolu, et töötaja keeldus kandmast kindaid ja keeldus edaspidisest koostööst, käitus lugupidamatult ja õigustas oma käitumist (dtl 70, 72).

MENETLUSKULUD

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.