Aleksander Belovi hagi Peipus Fish OÜ vastu töötasu 430 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
430 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. augusti 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peipus Fish OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Peipus Fish OÜ (registrikood 11937046), esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Vastustaja (hageja): Aleksander Belov (isikukood XXX), esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 1. augusti 2017 otsus muutmata ja Peipus Fish OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Aleksander Belovi menetluskulud ringkonnakohtus Peipus Fish OÜ kanda.
3.Välja mõista Peipus Fish OÜ-lt Aleksander Belovi kasuks 490 eurot maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
Jätta asja juurde võtmata Peipus Fish OÜ poolt esitatud sõiduki tehnilised andmed. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksander Belov (hageja) esitas 14. veebruaril 2017 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Peipus Fish OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja töötasu 430 eurot. Avalduse kohaselt töötas hageja alates 1. jaanuarist 2016 kostja juures autojuhina. Kostja ei tasunud juunis 2016 maikuu töötasu 430 eurot.
2.Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. Hageja töötas kostja juures 5. septembrini 2016. Hageja jättis 2016 juuni keskel autobussi, millega ta sõitis, seisma ja läks Moldaaviasse. Tegemist oli tööluusiga. Hageja on saanud kostjalt töötasuna kokku 2890 eurot 91 senti. Lisaks on kostja kandnud hagejale avansina 3100 eurot, mille kohta hageja ei ole aruannet esitanud.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 3. aprilli 2017 otsusega nr 4-1/321/17 avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 430 eurot.
4.Kostja esitas 3. mail 2017 Tartu Maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja 21. juuni 2017 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade kohaselt sai hageja 2016 mai eest töötasu juulis. Juunikuu eest hageja töötasu ei saanud, kuna hageja juunis tööle ei tulnud. Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas hageja töötasu nõude enda nõudega hagejale makstud 3100 euro suuruse avansi tagastamiseks. Hageja ei ole esitanud kostjale dokumente, mis tõendaks, et hageja on avansi arvelt tasunud tööülesannete täitmisel tekkinud kulusid.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 1. augusti 2017 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja brutotöötasu 430 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 430 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et poolte vahel oli alates 1. jaanuarist 2016 töösuhe ning hageja brutotöötasuks oli 430 eurot kuus. Kostja on jätnud hagejale tasumata 2016 juunis maikuu töötasu. Hageja pangakonto väljavõttest ja kostja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on hagejale kantud igas kuus 2016 veebruarist kuni septembrini, v.a juunis, töötasuna üle 365 eurot 62 senti. Kostja ei ole tõendanud, et hageja puudus 2016 juunis töölt õigusliku aluseta. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja kohustus, mistõttu on tööandjal
kohustus tõendada töötaja tööl (mitte)oldud aega. Lisaks märkis kohus, et TLS §-de 55 ja 68 kohaselt oli hagejal õigus puhkusele, mille eest on õigus TLS § 70 alusel saada puhkusetasu. Hageja töötasu nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Kuivõrd töötajal on õigus TLS § 40 lg 1 ja VÕS § 628 lg-te 2-4 kohaselt nõuda tööülesannete täitmiseks tehtud kulude hüvitamist, sh VÕS § 628 lg 4 kohaselt ettemaksuna, on kostja hagejale maksnud avanssi õigusliku alusega ning kostjal ei ole õigust makstud raha hagejalt tagasi nõuda. Kostja peab tõendama, et hageja ei kasutanud talle avansiks makstud raha töökohustuste täitmiseks, kuna tööandjal on kohustus pidada arvestust töötajate tehtud kulutuste üle. Hageja esitatud kviitungitelt nähtub, et hageja on teinud kulutusi kütuse ja varuosade ostuks kokku summas, mis ületab väidetavalt avansiks makstud 3100 eurot. Kohus leidis, et koostoimes asjaoluga, et kostja maksis töösuhte ajal hagejale pidevalt avanssi, ilma mingeid järelpärimisi või etteheiteid tegemata, saab järeldada, et hageja on kasutanud avansiks saadud raha oma tööülesannete täitmiseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et tegemist ei ole tööülesannete täitmiseks tehtud kuluga. Kostja poolt hagejale 6. septembril 2016 saadetud kirjast nähtub, et hageja toodi kostja juurde tööle üle OÜ-st Peipsi Grupp Ltd. Seega on usutavad hageja selgitused, et jaanuaris 2016 ei teadnud ta veel tööandja vahetumisest ning Peipsi Grupp Ltd nime kandvad avansiaruande blanketid andis talle tööandja. Osad esitatud kviitungid on küll osaliselt loetamatud, kuid siiski on võimalik neist aru saada tehtud kulutuste sisu ja maksumus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid ja jätnud analüüsimata kostja vastuväited hageja nõudele, kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Hageja esitatud kuludokumentidest nähtuv kütusekulu ei vasta hageja tööülesannete täitmiseks vajaminevale kütusekulule ning hageja on avansirahasid kasutades pannud toime ettevõtte vara varguse. Hageja sõitis tööliste veoks kostjale kuuluva bussiga üks tund hommikul ja üks tund õhtul, kokku kaks tundi päevas. Tööpäeva jooksul oli hageja tööülesandeks läbida 80 km pikkune marsruut. Seega läbis hageja nädalas 400 km, ühes kalendrikuus 1600 km ning kostja juures töötatud 8 kuu jooksul kokku ca 12 800 km (1600 x 8). Kostja arvutuste kohaselt kulus 12 800 km läbimiseks 1792 liitrit kütust maksumusega 1532 eurot 20 senti (keskmine kütusekulu 14 liitrit/100 km, liitri hind 0,85 eurot). Hageja esitatud kuludokumentide kohaselt soetas hageja kütust 3048.09 liitrit, s.o 2590 euro 88 sendi väärtuses. Seega ei ole 1058 euro 68 sendi ulatuses tehtud kuludest seotud kostja majandustegevusega ning need ei seondu hageja tööülesannetega. Hageja esitatud kuludokumendid ei vasta raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-tele 1-3, st on väljastatud kolmandale äriühingule või on isikud üldse jäetud märkimata, ei nähtu ostukuupäev või puudub seos kostja majandustegevusega. Kuludokumendid on puudustega 834 euro 43 sendi ulatuses: - 2016 jaanuari tšekid, kuna need on väljastatud Peipsi Grupp LTD OÜ-le – kogusumma 500 eurot 4 senti; - 28.02.2016 tšekk – tehingupool ei ole tuvastatav – 57 eurot 60 senti; - 2016 veebruar tšekk – tehingupool ja toimumisaeg ei ole tuvastatav – 66 eurot 9 senti; - 09.05.2016 tšekk - tehingupool ja tehingu majanduslik sisu ei ole tuvastatav – 50 eurot; - 26.05.2016 tšekk - tehingupool ei ole tuvastatav – 54 eurot 9 senti; - 06.06.2016 tšekk - tehingupool ei ole tuvastatav – 57 eurot 4 senti; - 26.07.2016 tšekk - tehingupool ei ole tuvastatav – 49 eurot 57 senti.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kostja on tuginenud uutele asjaoludele (vargus, omastamine, RPS rikkumine) ja tõenditele, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning hinnanud tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud hageja kasuks väljamõistetud töötasu suurust 430 eurot, vaid põhjendused on esitatud seoses sellega, et maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmisel.
9.Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel töösuhe 1. jaanuarist 2016 kuni 5. septembrini 2016 ning pooled olid kokku leppinud hageja brutotöötasuks 430 eurot kuus. Samuti on kostja maksnud hagejale 3100 eurot avanssi tööülesannete täitmisega seotud kulude katteks. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, milles palub hageja töötasu nõude 430 eurot tasaarvestada enda nõudega hageja vastu makstud avansi tagastamiseks. Hageja väitel on ta kulutanud avansi tööülesannete täitmiseks, s.o kütusele ja varuosadele, ning on esitanud kohtule enda tehtud kulutuste kohta kviitungid (tl 33-53). Kostja seisukoha kohaselt ei ole hageja esitatud kuludokumendid (tšekid, arved jms) osaliselt seotud tööülesannete täitmisel kantud kuludega ning samuti ei vasta kuludokumentidest nähtuv kütusekulu hageja tööülesannete täitmiseks vajaminevale kütusekulule.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud hageja vastu sellise nõude olemasolu, mida oleks võimalik tasaarvestada käesolevas menetluses. Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud hagejale alates jaanuarist 2016 kuni juulini 2016 avanssi, mõni kuu kaks korda ja mõni kuu üks kord erinevates summades (TVK toimik lk 4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nn avanss oli ette nähtud hageja poolt tööülesannete täitmisel kantud kulutuste hüvitamiseks. TLS § 40 lg 1 kohaselt töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulutuste hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2-4. VÕS § 628 lg 4 järgi võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Lähtudes eelviidatud sätetest on nn avanss käsitletav ettemaksena tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise eest. Ringkonnakohtu arvates kostja iga järgneva ettemaksega aktsepteeris asjaolu, et hageja oli eelmise ettemakse ära kasutanud tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks. Esitades alles pärast töösuhte lõppemist väite, et hageja poolt korduvalt igakuuliselt poole aasta jooksul ettemaksena saadud summad on suuremad, kui oli vajalik tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamiseks, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja juriidilise isikuna on RPS § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslane ning seega lasus tal kohustus pidada arvestust hagejale tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise osas (sh pidi kostja pidama arvestust selle kohta, kuidas ja mis ulatuses toimus hageja poolt ettemaksuna tasutud summade kasutamine). Kostjal oli kohustus pidada arvestust kütusekulu kohta jookvalt, mitte esitada alles
vastav arvestus ringkonnakohtule, s.o kostja kui tööandja kohustus oli kontrollida regulaarselt (vähemalt enne järgmise ettemakse tegemist) tegelikke kulusid ja nõuda hagejalt kui töötajalt vastavaid kuludokumente. Seega saab järeldada, et kuludokumente kontrollimata ja avanssi pidevalt edasi makstes on kostja aktsepteerinud hageja poolt väidetavalt tehtud kulusid.
11.Kostja väite kohaselt hageja esitatud kuludokumendid ei vasta RPS § 7 lg-tele 1-3 (on väljastatud kolmandale äriühingule või on isikud üldse jäetud märkimata, ei nähtu ostukuupäev või puudub seos kostja majandustegevusega) ning puudustega kuludokumente on 834 euro 43 sendi ulatuses. Tulenevalt RPS § 2 lg-st 2 on raamatupidamiskohustuslane kostja ning kohustus jälgida RPS-s sätestatut on kostjal. Hageja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Seega kui kostja leidis, et hageja poolt esitatud kuludokumente ei saa ta kasutada oma raamatupidamislikus arvestuses, siis oli tal kohustus (ja õigus) nõuda hagejalt sobivate kuludokumentide esitamist, kuid antud juhul on kostja jätnud töötaja tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise kohta aruandluse vormistamata ning on sellega rikkunud RPS sätteid.
12.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud sõiduki tehnilised andmed, sest puuduvad TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldused.
13.Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis jääb muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus (TsMS § 174 lg 5). Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus on määranud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 430 eurot ning ringkonnakohtul pole põhjust hageja menetluskulude suurust teisiti hinnata. Hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses on esindajatasu 240 eurot 2 tunni eest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades hageja esindaja poolt koostatud apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja sisu, loeb ringkonnakohus põhjendatuks esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses ehk põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 60 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 490 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.