Kostja: Peipus Fish OÜ; registrikood 11937046; asukoht Peterburi tee 71, Tallinn, 11415, Harjumaa. Kostja esindaja: vandeadvokaat Olev Kuklase, e-post [email protected] Istung
11. juuli 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.B.i hagi Peipus Fish OÜ vastu töötasu 430 euro saamiseks.
2.Mõista Peipus Fish OÜ-lt A.B.i kasuks välja töötasu 430 eurot. Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Peipus Fish OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
3.Jätta menetluskulud Peipus Fish OÜ kanda. Mõista Peipus Fish OÜ-lt A.B.i kasuks välja menetluskulu 430 eurot.
Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.A.B. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Peipus Fish OÜ (kostja) vastu avalduse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 430 eurot. Hageja töötas alates 1. jaanuarist 2016 kostja juures autojuhina. Kostja ei tasunud juunis 2016 töötasu 430 eurot.
2.Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. Hageja töötas kostja juures 5. septembrini 2016. Hageja jättis 2016. a juuni keskel autobussi, millega ta sõitis seisma ja läks Moldaaviasse. Tegemist oli tööluusiga. Hageja on saanud kostjalt töötasuna kokku 2890,91 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejale avansina 3100 eurot, mille kohta hageja ei ole aruannet esitanud.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 3. aprilli 2017. a otsusega nr 4-1/321/17 avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 430 eurot.
4.Peipus Fish OÜ esitas 3. mail 2017. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata A.B.i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kostja 21. juuni 2017. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade kohaselt sai hageja 2016. a mai eest töötasu juulis. Juunikuu eest hageja töötasu ei saanud, kuna hageja juunis tööle ei tulnud. Kostja esitas alternatiivselt ka tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas hageja töötasu nõude enda nõudega hagejale makstud 3100 euro suuruse avansi tagastamiseks. Hageja ei ole esitanud kostjale dokumente, mis tõendaks, et hageja on avansi arvelt tasunud tööülesannete täitmisel tekkinud kulusid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale. Kohus lahendab seega hageja nõuet kostja vastu brutotöötasu 430 euro saamiseks.
6.Kuigi asjas ei ole esitatud töölepingut kinnitasid pooled kohtuistungil, et nende vahel oli töösuhe. Seda kinnitab ka kostja hagejale 6. septembril 2016 saadetud kiri (tvk tl 31), milles kostja toob välja, et hageja töötab kostja juures alates 1. jaanuarist 2016. Samuti kinnitab töösuhte olemasolu hageja pangakonto väljavõttest ja kostja esitatud maksekorraldustest nähtuv asjaolu, et kostja on hagejale regulaarselt töötasu maksnud. Arvestades asjaolu, et pangakonto väljavõttest ja maksekorraldustest nähtuvalt on hagejale kantud igas kuus veebruarist septembrini, va juunis, töötasuna üle 365,62 eurot, mis vastab brutosummas 430 eurole, leiab kohus, et pooled olid kokku leppinud hageja töötasuks 430 eurot kuus. Kohus märgib, et siinjuures ei ole oluline asjaolu, kas
2/4
hagejal oli sõlmitud tööleping ka mõne teise isikuga või mitu tundi päevas hageja täpselt tööd tegi. Töösuhte olemasolu ja töötasu suurus on esitatud tõenditest selgelt näha.
Hageja pangakonto väljavõttest ja kostja esitatud maksekorraldustest on näha, et kostja on maksnud hagejale töötasu igal kuul 2016. a veebruarist kuni septembrini, välja arvatud juunis. Kohtu hinnangul nähtub maksete ajast, et igal kuul maksti eelmise kuu töötasu. Seega jäi juunis maksmata mai töötasu. Kostja seisukohad, miks hagejale töötasu ei makstud on olnud vastuolulised. Algselt väitis kostja, et hageja ei olnud juunis tööl. Kohtuistungil pärast seda, kui hageja oli esitanud tõendeid, millest saab järeldada, et ta juunis tööl oli, väitis kostja, et hageja ei olnud tööl 23. juunist juuli keskpaigani. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Kohus märgib, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt tööandja kohustus, mistõttu on tööandjal kohustus tõendada töötaja tööl (mitte)oldud aega. Kuna kostja ühtegi vastupidist tõendit esitanud ei ole saab järeldada seda, et kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu nii mai kui ka juuni kuu eest. Kohus märgib täiendavalt, et TLS §-de 55 ja 68 kohaselt oli hagejal ka õigus puhkusele, mille eest on õigus TLS § 70 alusel saada puhkusetasu. Seega ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja puudus töölt õigusliku aluseta. Järelikult oli kostjal kohustus maksta hagejale töötasu iga kuu eest. Kuivõrd kostja juunis maikuu töötasu ei maksnud, rikkus ta sellega enda kohustust.
8.Kostja on esitanud alternatiivselt tasaarvestusavalduse, milles palub hageja töötasu nõude tasaarvestada enda nõudega hageja vastu hagejale makstud avansi tagastamiseks. Hageja väitel on ta kulutanud avansi tööülesannete täitmiseks, st kütusele ja varuosadele. Raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on kostja juriidilise isikuna raamatupidamiskohustuslane. Samuti on tööandjal kohustus TLS § 28 lg 2 p 7 kohaselt tutvustama töötajale töökorralduslikke reegleid. Kohtu hinnangul peaks nendes reeglites sisalduma ka avansi maksmise ja aruandluse kord. Kohtu hinnangul on kostjal seega kohustus pidada arvestust töötajate tehtud kulutuste üle. Seega peaks kostja tõendama, et hageja ei kasutanud talle avansiks makstud raha töökohustuste täitmiseks. Kostja ühtegi tõendit selle kohta ei ole esitanud. Hageja on aga esitanud kohtule enda tehtud kulutuste kohta kviitungid (tl 40-53), millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi kütuse ja varuosade ostuks kokku summas, mis ületab väidetavalt avansiks makstud 3100 eurot. Kohus märgib, et koostoimes asjaoluga, et kostja töösuhte kestuse ajal maksis hagejale pidevalt avanssi, ilma mingeid järelpärimisi või etteheiteid tegemata, võib järeldada, et hageja on kasutanud avansiks saadud raha oma tööülesannete täitmiseks, st kütuse ja varuosade ostuks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et tegemist ei ole tööülesannete täitmiseks tehtud kuluga. Kohtu hinnangul ei anna põhjust teistsugusele järeldusele asuda ka kostja kohtuistungil esitatud vastuväited selle kohta, et osadel kviitungitel ei ole märgitud kostja nime, vaid OÜ Peipsi Grupp Ltd või on jäetud tööandja nimi üldse märkimata. Kostja hagejale 6. septembril 2016 saadetud kirjast (tvk tl 31) nähtub, et hageja toodi kostja juurde tööle üle OÜ-st Peipsi Grupp Ltd. Seega on usutavad hageja selgitused, et jaanuaris 2016 ei teadnud ta veel tööandja vahetumisest ning Peipsi Grupp Ltd nime kandvad avansiaruande blanketid andis talle tööandja. Osad esitatud kviitungid on küll osaliselt loetamatud, kuid siiski on võimalik neist aru saada tehtud kulutuste sisu ja maksumus. Kuivõrd töötajal on õigus TLS § 40 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg-te 2-4 kohaselt nõuda tööülesannete täitmiseks tehtud kulude hüvitamist, sh VÕS § 628 lg 4 kohaselt ettemaksuna, on kostja hagejale maksnud avanssi õigusliku alusega ning kostjal ei ole õigust makstud raha hagejalt tagasi nõuda. Kuivõrd kostjal ei olnud seega
3/4
hageja vastu tasaarvestuseks kasutatud nõuet, ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud tasaarvestamise eeldused ning hageja töötasu nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 430 eurot.
9.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajakulu 600 eurot. Hageja esindaja tunnitasuks oli 120 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud esindajakulu, arvestades asja hinda ja nõude suurust, põhjendatud. Üldjuhul ei tohiks esindajakulu ületada hagihinda. Seega saab lugeda hageja esindajakulu põhjendatuks hagi hinna, st 430 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.