Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-9231/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.01.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2143

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Saneerimismenetluse OÜ11579994

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-9231

Tsiviilasi

Aaser Kurgpõllu pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik Xxx(panrotis, isikukood xxx);

esindajad

Pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Xxx(panrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2.Määrata pankrotihaldur Martin Krupp lõplikuks tasuks pankrotimenetluses 855 eurot (millele lisandub käibemaks 171 eurot).

3.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigipoolse menetlusabi korras pankrotihalduri tasu ja kulud riigi vahenditest 397 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub summale) Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele EE092200221044428799.

4.Pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud summa, mis ei ole kaetud käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud summaga, mõista välja võlgnikult Xxx.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Xxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Pankrotihaldurile ei ole võimalik anda konkreetset põhjust võlgniku maksejõuetuse põhjuste üle, kuivõrd võlgniku maksejõuetus on pankrotihalduri hinnangul välja kujunenud enam kui viis aastat tagasi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2011.a., mil võlgniku suhtes on algatatud enamus pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna praegusel juhul pankrotivara puudub ja asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, siis kuulub rahuldamisele Martin Krupp esitatud menetlusabi taotlus. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 397 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxesitas ühes pankrotiavaldusega 14.06.2016 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxx(pankrotis) haldur Martin Krupp märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning ta on vastava nõusoleku andnud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxkohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab xxx (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks. Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 25% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin