Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Eesti Vabariik Xxxx kaudu

848,54 1 450,88 123,96 1 558,46 503,00

Võlgnik on esitanud aruanded järgmiselt: 18.02.2019. Aruande kohaselt on võlgnikul täielik töövõimetus. Võlgnik ei oma kinnisvara ega aktsiaid, ainus sissetulek on sotsiaaltoetus ja töövõimetuspension 13,76 eurot päevas. Summa kulub ravimitele, eluasemekuludele, toidu ja esmatarbekaupadele. Seetõttu ei ole võimalik tasuda võlausaldajate nõudeid. 10.01.2020. Täielik töövõimetus oli kuni 25.08.2019. Käesoleval ajal on kuni 21.08.2022 määratud osaline töövõime päevamääraga 7,86 eurot, lisaks on määratud sotsiaaltoetus (keskmine puue) summas 36,31 eurot. Vara ei oma, igakuine sissetulek on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kuus keskmiselt 403,16 eurot. Seetõttu ei ole võimalik tasuda võlausaldajate nõudeid. Aruandele on lisatud perioodi 01.01-31.12.2019 kontoväljavõte. 26.02.2023. Võlgnik saab vanaduspensioni 471,15 eurot kuus, samuti on saanud ühekordse pensionilisa 150 eurot 28.04.2022. Tervisliku seisundi tõttu ei ole võimalik tööturul osaleda. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Aruandele on lisatud kontoväljavõtted perioodi 01.01.2020-18.02.2023 kohta. Kohus tegi 13.02.2023 järelpärimise krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile. Järelpärimise vastustest nähtub järgnev: Xxxx AS – võlgniku nimel on konto xxxx. Kontole on laekunud võlgniku arvelt xxxx summasid ~100 eurot kuus. Xxxx AS – võlgniku nimel on kontod xxxx (suletud 17.05.2021; kanded täituritelt ja jääk kantud kontole xxxx) ja xxxx. Viimasel kontol SKA ja Töötukassa laekumised ning laekumised ja väljamaksed eraisikutega. Holm Bank AS, Inbank AS, Luminor Bank AS, AS SEB Pank – kontod puuduvad Maksu- ja Tolliametile ei ole deklareeritud võlgnikule väljamaksete tegemist ajavahemikus 01.01.2018-31.07.2022. 2022 augustist 2023 jaanuarini on väljamakseid teinud Sotsiaalkindlustusamet, sissetulek 133,08-471,15 eurot kuus. Kohtu põhjendused Kuna kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 15.01.2018 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Samas ei saa seda antud juhul pidada rikkumiseks, mis välistaks kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja alates 2022.a augustist vanaduspension. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste ja pensioni arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet (lisaks on sissetulekud summaliselt sellised, mis jäävad alla miinimumpalga). Võlgnik selgitas juba pankrotiavalduse menetluses, et ta on olnud töötu kaks aastat kehva tervise tõttu ja kuna töötukassa poolt oli määratud puuduv ja hiljem osaline töövõimetus, siis ei ole töökoha mitteotsimine etteheidetav tegu. Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevusi tasunud, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist süüliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Võlgnik ja võlausaldajad võivad esitada määrusele määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.