Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7552
Tsiviilasi
AS Krediidiinfo hagi Xxx, Xxxja Xxxvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
248.11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS Krediidiinfo (registrikood 10256137, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected]); kostja 1 Xxx(isikukood xxx asukoht xxx); kostja 2 Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx); kostja 3 Xxx(isikukood xxx, elu- või asukoht teadmata).
2-15-7552
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2-15-7552 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS Krediidiinfo esitas 18.05.2015 kohtule hagiavalduse xxx vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 188.93 eurot, viivise 10,46 eurot ja täiendava viivise alates 18.05.2015 kuni põhilvõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja nõue 18.06.2014 sõlmitud E-seifi teenuste kasutamise lepingust. Kostja lepingust tulenevat teenuse eest tasumise kohustust ei täitnud. xxx esitas hagile vastuväite, milles märkis, et tema pole hagejaga mistahes lepingut kunagi sõlminud. xxx tundmatud isikud said tema ID-kaardi ja kasutasid seda tema nimel lepingute sõlmimiseks. 15.07.2016 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni asja lõpetava lahendi jõustumiseni kriminaalasjas 14230112078. 28.04.2017 esitas hageja kohtule taotluse kostja xxx asendamiseks kostjatega xxx Xxxja xxx. Kohus rahuldas hageja taotluse 05.06.2017 määrusega, millega ühtlasi uuendas käesoleva tsiviilasja menetluse ja jättis hagi xxx vastu esitatud nõudes läbi vaatamata. 27.06.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse Xxx, Xxxja Xxxvastu kostjate poolt xxxnimelt hagejaga 18.06.2014 sõlmitud E-seifi teenuste kasutamise lepingust tuleneva põhivõla 188.93 eurot, viivise 44.07 eurot ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Kostjale 1 on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 23.10.2017. Kostjale 2 on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 30.10.2017. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kohus on edastanud kostjale 3 menetlusdokumendid aadressil xxx, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Ühtki teist võimalikku kostja 3 elukoha aadressi ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks. Kostjale 3 on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.12.2017
2-15-7552 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostjate poolt Vladimir Kononov ́i nimelt hagejaga 18.06.2014 sõlmitud Eseifi teenuste kasutamise lepingust tuleneva põhivõla 188.93 eurot ja viivise 44.07 eurot väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjatelt välja viivise protsendina põhinõudelt (188.93 eurot) 28.06.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 233 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostjate kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulu 742.50 euro, kokku 817.50 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude suurus põhjendatud. Hageja on õigusabikulude osas selgitanud, et hageja lepinguline esindaja on käesolevas asjas osutanud hagejale õigusabi 11,6 töötunni ulatuses keskmise tunnitasu määraga 64 eurot tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on vastavuses käesolevas asjas tehtud töö määraga. Samuti tuleb tulenevalt Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud 817.50 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.