Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-24-3804 Kohtumääruse peale võib menetluse lõpetamise, hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J L hagi A Š vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esitas 18. märtsil 2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et hageja nõue oli kohtuväliselt rahuldatud – notar on väljastanud uue pärimistunnistuse, mille kohaselt on hageja ka märgitud pärijaks. Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja oli sunnitud hagi kohtusse esitama vaatamata pingutustele lahendada asja kohtuväliselt. Kostja ei ole vastanud hageja ettepanekutele lahendada asja kompromissiga. Kostja teatas, et tema on nõus asja menetluse lõpetamisega, kuid leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on kasutanud enda õigusi pahauskselt esitades hagi kohtusse, hagejal oli võimalus oodata lahendit tsiviilasjas nr 2-22-4720 ja notar oleks lahendi alusel niigi väljastanud uue pärimistunnistuse. Seega polnud vajadust hagejal esitada uus hagiavaldus käesolevas menetluses. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks omal soovil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 ja lg 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku- või menetlusosaliste huve. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine 2(6)

2-24-3804 Viru Maakohus rahuldas 01. aprilli 2024 määrusega hagi tagamise taotluse ning kohaldas hagi tagamise abinõud, millega kanti hagi tagamise korras osaühingu S üles osanike nimekirja A Š osale vastuväide ebaõige osanikukande muutmiseks J L kasuks ja millega kanti hagi tagamise korras korteriomandile asukohaga XXX vastuväide ebaõige omanikukande muutmiseks J L kasuks. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 01. aprilli 2024 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõud. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine hagejalt on ebaõiglane. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, sh on pöördunud nii notari kui ka kostja poole. Kostja aga taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leidis, et hageja kasutas enda õigusi pahatahtlikult – hagejal oli võimalik oodata lahendit tsiviilasjas nr 2-22-4720 ning kui on tuvastatud, et hageja põlvneb pärandajast, muudaks ka notar pärimistunnistuse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg-s 4 ettenähtud olukorda ei ole. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks kostja menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Sellised erandlikud asjaolud võivad olla näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis ei olnud hagejale hagi esitamise ajal teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi esitamist andis hagejale aluse arvata, et tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse esemega ning muud sarnased asjaolud, mis muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

3(6)

2-24-3804 Kohus on seisukohal, et hageja käitumine põhjustas kostja menetluskulude kandmist. Kostja ei saanud hageja nõuet ise rahuldada – kostja ei otsusta, kes peaks olema pärija ja kelle nimele pärimistunnistus tuleks väljastada. Hageja pärimisõigus sõltus sellest, kas tema on pärandaja laps ja seega seadusjärgne pärija või mitte. Kostja ei saanud seda asjaolu mõjutada või seda õigeks võtta. Hagejal oli aga võimalus oodata lahendi asjas nr 2-22-4720 ja seejärel otsustada, kas esineb vajadus hagi esitamiseks. Kohus leiab seega, et hageja ei ole põhjendanud hagi esitamise vajadust ja et seda on põhjustanud kostja käitumine. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud ka erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulud tuleks jaotada vastavalt üldreeglile. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud õigusabile asja arutamisel maakohtus kokku summas 1 680.00 eurot. Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud:

4(6)

2-24-3804 Kostjat esindas menetluses jurist Sergei Ivanov TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel. Dokumendid olid kohtule esitatud esindaja poolt ja esindaja allkirjaga, seega loeb kohus, et kostja osales menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab aga, et kostja esindaja ajakulu on üle paisutatud. Kohus leiab, et poole esindaja õigusabi peab seisnema kohtumenetluses eelkõige konkreetsete menetlustoimingute tegemises, nii nt vastuse koostamine peaks endas hõlmama kliendiga läbirääkimisi, tõenditega tutvumist, õiguslikku analüüsi, vastaspoole seisukohtadega tutvumist jms. Esindaja kulutatud aega tuleks hinnata lähtudes asja mahust ja keerukusest. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, kuna kogu menetlus oli suunatud teises tsiviilasjas tehtavale lahendile. Kostja esindaja koostatud kirjalikud dokumendid ei olnud mahukad ega sisaldanud põhjalikku õiguslikku analüüsi, samuti ei pidanud menetluses kostja tõendeid koguma ja neid esitama. Kohus möönab, et esindajal oli vaja tutvuda asja materjalide ja hageja seisukohtadega, kuid õigusliku vaidluseni asi ei jõudnud. Seega arvestades eeltoodut on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 4,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 140 eurot/tund käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 32-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline turuhind. Arvestades seda moodustavad kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 4,5 x 140 = 630 eurot. TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et tema esindaja büroo ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei arvestata menetluskuludelt käibemaksu. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 630 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei taotlenud viivise väljamõistmist. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. 5(6)

2-24-3804 TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja taotles hagi esitamisel menetlusabi. Kohus rahuldas taotluse ja võimaldas hagejal tasuda riigilõivu osade kaupa. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse ja seega pidi hageja tasuma riigilõivu 420 eurot hagiavalduse nõudelt ning 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Hagi tagamine oli rahuldatud ja seega hagi tagamise eest riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on seega põhjendatud osaliselt ning hagejale tuleb tagastada hagiavalduse nõudelt pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Edasikaebamine TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Pooled võivad esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise, menetluskulude kindlaksmääramise ja hagi tagamise tühistamise osas. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega ei saa selles osas hageja määruskaebust esitada. Digitaalne allkiri Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.