Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

OÜ

Strantum

tahteavaldust

märkuse

kandmiseks

II Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus määrab vajadusel pärast asjas tehtud lahendi jõustumist kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUE, PÕHJENDUSED (I kd lk 17) XXX on kinnistu nr 8604602, XXX, Suurupi küla, omanik. Kinnistu omandas ta müügilepinguga 05.03.08 2000000 kr eest, m2 hind on 7,63€. Kostja omandis on kinnistu XXX, nr 8604702, mille suurus on 200m2, ja mis on ümbritsetud hagejale kuuluva kinnistuga. Hageja kinnistul on talumiskohustus, mille ulatus on 1632m2 – vee ja kanalisatsioonitrass. Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse (vt hageja täpsustus, I kd lk 18, p 1.5) nr 181 alusel (ehitusloa

andmine) rajas kostja hageja kinnistule XXX veetöötlusjaama, kokku pidi ulatus olema järgmine: jaama ehitusalune pind 144,2- 158,1 m2, teede ja platsi rajamine 460 m2, muru 112m2, kõik kokku 716,2-730,1m2. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kostjale kuuluva kinnistu pindala üksnes 200m2. Seega on jaama ja sellega seotud rajatiste suurus suurem 500 m2 võrra võrreldes kinnistu pindalaga ehk väljaspoole kinnistu piire. Tegelikult on rajatud need veel suuremas ulatuses ehk kokku 914,2 m2. Hades Geodeesia OÜ 30.12.14 hinnangu kohaselt on maha raiutud hageja kinnistul puid, seal on heakorrastav ala, sundvalduse alast on väljaspool osaliselt tee, elektrikilp ja muu tehnorajatis, kuni jaamani on teerada, ümber jaama on sillutisriba. Detailplaneering ei näe ette jaama ega muude ehitiste püstitamist XXXkinnistule, seega on seal ebaseaduslik ehitis. Kostja kinnistul pidi olema puurkaev ja selle suurus pidi olema 30m2, kõrgus 3,5m, ehitisealune pind pidi olema 80m2. Muu dokumentatsiooni järgi pidi veetöötlusjaama kõrgus olema 4,9 m, suletud brutopind 142,7m2 ja ehitisealune pind 144,2 m2, samuti ka 4,7 m, 156,5 m2, 158,1 m2 (vt ehitusprojekti ja selle seletuskirja andmed). Need andmed on vastuolus detailplaneeringuga. Jaamani viiva juurdepääsu tee asukoht asendiplaanil ei vasta detailplaneeringule, vaid on eemal. Hilisem Harku Vallavolikogu otsus 19.12.13 konstateerib, et XXXdetailplaneering ei võimalda rajada veetöötlusjaama XXX . Otsus haldusasjas nr 3-13-2379 27.06.16 tunnistas õigusvastaseks ehitusloa ja kasutusloa andmise otsused XXX rajatud jaama hoone karbile. Lõplikult väljuvad XXX kinnistule rajatud veetöötlusjaama ehitise ja seda ümbritsev sillutusriba nurkade koordinaadid XXX krundi piiridest ja ulatuvad hageja kinnistule, sj pandus 0,58 m ja 0,82 m, järgmises ulatuses: o Hoone vundamendi loodenurk 0,01 m üle katastriüksuse piiri, o hoone välisseina loodenurk 0,06 m üle katastriüksuse piiri, o hoone vundamendi kirdenurk 0,01 m üle katastriüksuse piiri, o hoone välisseina kirdenurk 0,06 m üle katastriüksuse piiri, o piiripunktide 1, 2 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,72 m, o piiripunktide 2,3 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,12 m, o piiripunktide 3,4 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,58 m, AÕS § 148 lg 2, 3, 4 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist, sõltumata, kas ehitis püsitati hageja kinnistu osale heauskselt või ei. Hageja soovib saada hüvitist ja kanda selle maksmise tingimised kinnistusraamatusse märkusega ning tuvastada kostja kohustus vastava märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Õiglane 1- kordne hüvitis oleks 10 000 € ja perioodiline hüvitis aastas on 1000 € ja seda tuleb suurendada iga-aastaselt 01. jaanuarist eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. Hüvitiselt tuleb maksta seadusjärgset viivist, kui see on õigeaegselt tasumata. Hageja palub: 1.Mõista Osaühingult Strantum välja XXX kasuks õiglane hüvitis Harjumaal Harku vallas Suurupi külas XXXasuval kinnisasjal üle kinnisasja piiri ulatuva ehitise talumise eest alljärgnevalt: 1.1 määrata kindlaks ühekordse hüvitise suurus Harjumaal Harku vallas Suurupi külas XXX asuva kinnisasja omandi väärtuse vähenemise eest summas 10 000 eurot või muus kohtu poolt määratud summas ning mõista nimetatud summa Osaühingult Strantum välja XXX kasuks;

Pooltel ei õnnestunud saavutada kompromissi isikliku kasutusõiguse seadmise ega hüvitiste osas, samas ei avaldanud ta mingeid väiteid jaama suuruse, asukoha kohta, vaid tegi seda siis kui hakati seadma sundvaldust ja tema hüvitisnõuet 57 000 € ei rahuldatud. Hageja kaebus sundvalduse seadmise otsuste kohta jäi kohtus rahuldamata (otsus 3-13-1670 26.05.15). Sundvalduse tasu nõude esitas hageja esimest korda 05.11.15 ja nõudis ühekordset tasu 88873,31 €, millest kostja maksis ära vaid 163,20 € ning kompenseeris maamaksu 2013-2015 12 €. Ootamata ära kostja vastust, esitas hageja kohtule nõude. Maa-ameti poolt tuvastatu kohta märgib kostja järgmist. Maa-ameti andmetest nähtuvalt järeldub, et tiheasutusalas käiguga mõõdistamisel piirmärgi paiknemine kuni 10 cm ühele või teisele poole tegelikust (GPS-ga leitud) koordinaadist, on õiguslikult lubatud hälve. Kostja eemaldas ehitustegevuse käigus piirimärgid, et mitte neid vigastada ning ehitustegevuse käigus tegutses kostja teadmisega, et jaam jääb XXX maaüksusele. Ehitise välisseinad on rajatud heauskselt XXX krundile, ja seetõttu ei ole hageja nõudel alust. Mõõtmistulemustest selgunud hoone välispiiride ulatumine hageja kinnistule 1 cm – 6 cm ulatuses ei kitsenda hageja omandiõigust ebamõistlikult. Hageja kinnistu näol on tegemist sotsiaalmaaga, kus võib jätkuvalt jalutada. Hageja pole esile toonud, et ta kasutas või soovib kasutada maa seda osa, mis ületab kinnistu piire (mõningased ruutsentimeetrid), jaam ise tegutseb avalikes huvides. Faktiline olukord erineb Hades Geodeesia OÜ arvamuses toodust ja jaama vundamendi mahamärkimise aktist ja teostusjoonisest. Kui kohus peaks tasu määrama, siis tuleks lähtuda selle määramisel samadest põhimõtetest nagu tehnorajatise talumise korral tasu suuruse määramisel. Hageja kinnistu eest maamaks oli 2013-2014 4 € aastas ja teeb 16754 m2 maa ala puhul 0,0002 €/m2 eest. Kostja kompenseeris 2013-2015 maamaksu 12 € pärast AÕS § 158.2 lg 2 taotluses saamist vastavalt lg 5 järgi 01.detsembriks. Sisuliselt on riive märgitud hageja kinnistul olematu, see nähtub ka Valla Volikogu otsusest nr 82 27.06.13 (jäi ka halduskohtu otsusega kehtima). Hageja kinnistu on sotsiaalmaa, kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei saa seal ehitada, jaam ei oma mingit suurt mõju kinnistule, ei mõjuta hageja kinnistut ebaefektiivsemaks, seal on haljasala ja sedasi saab seda ka kasutada. Kinnistu turuväärtus on 9300 € (Uus Maa OÜ arvamus 05.04.2013). Seega soovib hageja hälbe eest tasu, mis ületab kinnistu turuväärtust ning lisaks veel iga-aastast hüvitist. Seatud kasutusvaldus ei piira hageja õigust oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, mis leidis kinnitust otsusega nr 3-13-1670. Kui hageja omandas kinnistu, oli sellel Veeseaduse § 28 lg 2 p 1 tulenev 50 m raadiusega veehaarde sanitaarkaitseala olemas. Kostja on vee-ettevõtja, kes osutab teenust avalikes huvides ligi 10 000 elanikule, sh hageja tütrele. Tasu suuruse määramisel tuleb kõiki eeltoodud asjaolusid arvestada. Kostja on toonud esile, et kokkuvõtlikult ulatub ehitis hageja kinnistule 20,14m2 (II lk 65-66), osa pandusest on kaetud muruga ja looduses nähtamatu. Kostja soovis tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-17 15.03.17 (II kd lk 56, lk 46). Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Üle piiri ulatuv ehitis

Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et hageja on XXX (Suurupi küla) asuva kinnistu nr 8604602 omanik (kinnistusaamatu väljavõte lk 32, I kd). Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et kostja on XXX(Suurupi küla) asuva kinnistu nr 8604702 omanik (kinnistusaamatu väljavõte lk 41, I kd) ning hageja kinnistule on seatud kostja kinnistu kasuks vee- ja kanalisatsiooniservituut (kanne 3, 07.05.08 lk 41). Vaatluse protokolli ning Maa-ameti katastriüksuse plaaniga on tõendatud, et kostja kinnistu (katastriüksuse tunnus 19801:001:1241) on ümbritsetud hageja kinnistuga (katastriüksuse tunnus 19801:001:1239 (I lk 42, katastriüksuste plaan ning vaatluse protokoll, II kd lk 81). Vaidlust ei ole selles, et kostja kinnistul asub veetöötlusjaama (edaspidi ka jaam) tarvis ehitis (hoone), mis osaliselt ulatub hageja kinnistule. See nähtub kohtule esitatud Maa-ameti kirjast 25.02.16 nr 4.111/2660 (I kd lk 148-152) ning vaatluse protokollist ning seal tehtud fotodest II kd lk 81jj. Viidatud Maa-ameti kirjaga on tõendatud, et XXXkinnistule rajatud veetöötlusjaama ehitise ja seda ümbritseva sillutusriba nurkade koordinaadid väljuvad XXXkrundi piiridest ja ulatuvad hageja kinnistule, sj pandus 0,58 m ja 0,82 m ulatuses, järgmiselt: o Hoone vundamendid loodenurk 0,01 m üle katastriüksuse piiri, o hoone välisseina loodenurk 0,06 m üle katastriüksuse piiri, o hoone vundamendi kirdenurk 0,01 m üle katastriüksuse piiri, o hoone välisseina kirdenurk 0,06 m üle katastriüksuse piiri, o piiripunktide 1, 2 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,72 m, o piiripunktide 2,3 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,12 m, o piiripunktide 3,4 vahel asub pandus üle katastriüksuse piiri 0,58 m, Kokkuvõtlikult järeldab kohus, et kostja veetöötlusjaam ulatub hageja kinnistule 20,14m2, mida kostja on ise ka kinnitanud (II lk 65-66). Samas nähtub Maa-ameti kirja andmetest, et tiheasutusalas käiguga mõõdistamisel piirmärgi paiknemine kuni 10 cm ühele võie teisele poole tegelikust (GPS-ga leitud) koordinaadist pole viga ning on lubatud hälve. Hageja kinnistu suurus on kinnistusregistri andmete järgi 16754m2 (lk 32, I kd). Seega leiab kohus, et kostja kinnistul asuva veetöötlusjaama ehitise ja seda ümbritseva sillutusriba nurkade koordinaadid, mis väljuvad kostja kinnistu piiridest ja ulatuvad hageja kinnistule ülaltoodud ulatuses, on minimaalne võrreldes kinnistu enda pindala suurusega. Vaatluse käigus nähtus, et veetöötlusjaama ehitis ja koos pandusega on ümbritsetud haljasalaga, kõrgete puudega, sh on pandus muruga osaliselt kaetud ning eriti mittenähtav ning eluliselt ei ole usutav, et see marginaalne ehitise osa, mis ulatub hageja kinnistule, takistab eluliselt hagejal oma kinnistut just selles marginaalses osas kasutada, arvestades kinnistu suurust. Vaatlusel nähtus, et jaama ehitis on enamjaos, va ülalviidatud marginaalses suuruses, siiski kostja kinnistul. Seega asjaolu, et kostja kinnistu on ümbritsetud hageja kinnistuga ning et kostja kinnistul on ehitis, mis enamjaolt on just kostja kinnistul ja selle piires, pole aga see asjaolu, mida hageja saaks lugeda enda omandi riiveks, kuigi võib olla hagejale ebameeldiv. Kuigi Maa-ameti ülalviidatud kirja kohaselt võib lugeda, et osa jaama ehitisest/hoonest, mis asub hageja kinnistul, on ehitatud ja asub õiguslikult lubatud nn mõõtmishälve piires, on tegu siiski hageja kinnistul asetseva kostja kinnistul asuva hoone osaga ning seda, et sellega oleks selgelt hageja olnud nõus, kuskilt ei nähtu. Samuti ei nähtu, et selliselt ehitamiseks, kus osa ehitisest jääb hageja kinnistule, oleks kostjal olnud asjaõiguslik alus. See, et ehitis on ehitatud üle krundi piiri minimaalses ulatuses, ei tähenda, et hageja oleks olnud nõus niiviisi ehitamisega ning see, et hageja pole esitanud mingeid vastuväiteid, ei tähenda nõustumist

üle piiri ehitamiseks. Nimelt eeldab teise isiku kinnistule ehitise/osa püstitamine siiski AÕS § 148 lg 1 järgi asjaõiguslikku alust, millise olemasolu pole kostja väitnud ega tõendanud. Et vaidlusalune ehitis on üle krundi piiri, on faktiline olukord, kuid ulatust tuleb pidada minimaalse mõjuga hageja omandi riiveks, mille eest on hagejal õigus nõuda hüvitist, arvestades riive ulatust. AÕS § 148 lg 1, 2 II lause ja lg 4 sätestab, et omanikul on õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist, mille suurust ei ole seaduses sätestatud. Käesoleval juhul tuleb pidada ehitajaks AÕS § 148 lg 1, 2 II lause ja lg 4 mõtte kohaselt kostjat, kes on lasknud ehitada vaidlusaluse jaama selliselt, et osa sellest jääb hageja kinnistule. Kuna hageja on nõudnud vaid hüvitist selle eest, et kostja kinnistul asuva hoone osa ulatub alusetult tema kinnistule, siis ei oma vaidluses tähtsust, kas see veetöötlusjaama hoone on püsitatud asjaõiguseta nn heauskselt või pahauskselt. Eeltoodu tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnangut poolte väidetele sellest, milline oli 2003.a detailplaneering Suurupi külas vaidlusalusel maa-alal ja kinnistutel, millised olid projekteerimistingimused, ehitamise tingimused ning selle kohta esitatud tõenditele: nagu Harju Vallavalitsuse 04.03.13 kirjale projekteerimistingimuste väljastamise kohta (I lk 199201), Harku Vallavolikogu otsusele nr 41 29.05.03 koos algatamise taotlusega detailplaneeringu kehtestamiseks (I kd lk 88-112), Harku Vallavolikogu otsusele nr 157 19.12.13 (I lk 113-114), Harku Vallavalitsuse kirjale 02.10.14 nr 11.1-1/11 XXXmaaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamisest (I kd lk 115), Harku Vallavalitsuse korraldusele nr 162 25.02.14 XXXmaaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisest (I kd lk 116-122), Tallinna Halduskohtu otsusele nr 313-2379 27.06.14 (I kd 123-138), kontrollmõõt joonisele (I kd lk 147). Ka ei oma seetõttu vaidluses tähtust hageja esitatud Hades Geodeesia OÜ 30.12.14 (I kd 93-87) arvamus. Poolte poolt käesoleva hagi raames esiletoodud väited sellest, kuidas ja mis moodi ja millise rahastuse alusel rajati kostja tehnovõrgud hageja kinnistule, samuti kus need asuvad, milliste haldusaktide alusel need rajati, ei oma ka vaidluses tähtustut, samuti ei oma vaidluses tähtust, kuidas seati sundvaldus, sest sellekohane tehnovõrkude – ja rajatiste talumise kohustuse vaidlus on lahendatud poole vahel hagita menetluses asjas, mis on tõendatud Harju Maakohtu määrusega asjas nr 2-15-17870 ning Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-1-17 15.03.2017 (II kd lk 46). Käesoleval juhul ei oma vaidluses tähtust ka hageja väited sellest, milline ehitis pidi olema algselt 2003.a. detailplaneeringu järgi kostja kinnistul XXXa, ning kui suur ja milliste mõõtmetega see pidi olema, sest hageja ei saa AÕS § 148 järgi nõuda kostjalt hüvitist veetöötlusjaama selle osa eest, mis asub kostja kinnistul. Tasu suurus Kuivõrd hageja on nõudnud tasu selle eest, et tema kinnistul asub kostja ehitise osa ning kohus tuvastas, et tegemist on hageja omandi riivega, mille eest hageja võib nõuda hüvitist, siis vaatlebki kohus tasu suurust, arvestades üle piiri ulatuva ehitise mõju hageja omandi riivele. Hageja vaidlusaluse kinnistu suurus XXXon 16754 m2 (vt kinnistusraamatu väljavõte). Kostja tugines tasu määramisel Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-17 15.03.17 (II kd lk 46, 52). Märgitud Riigikohtu lahendist nähtuvalt on Riigikohus määranud OÜ-le Strantum iga-aastase tasu 50 € XXX kasuks selle eest, et viimane peab taluma Harku Vallavolikogu 27.06.2013 otsusega nr 82 „Sundvalduse seadmine tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks Suurupi külas asuvale XXX kinnisasjale" seatud sundvaldust. Määrusest nähtuvalt on sundvalduse pindala 1632m2 ning määrusest nähtuvalt võimaldab XXX kinnistul paiknev sundvalduse ala oma suuruse, kuju ja asukoha poolest liikuda sundvalduse seadmise aluseks oleva vee- ja kanalisatsioonirajatiseni sundvalduse piiridest väljumata, kostja kinnistul XXX asuval puurkaevul on sanitaarkaitsevöönd, millest osa asub

XXX kinnistul ja väljub sundvalduse piirest, XXX kinnistu sihtotstarbeks on sotsiaalmaa, mis on 2003. a kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ehitusvõimaluseta, sundvalduse seadmine ei takista XXXl kinnistu kasutamist vastavalt selle praegusele sihtotstarbele (s.o haljasalana), tal puuduvad kinnistu hooldamisega seotud kulud, v.a maamaks. Vaatluse käigus nähtus, et veetöötlusjaama hoone osa, mis asub hageja kinnistul kohtu poolt ülalpool tuvastatud andmete piires, ei oma mingit täiendavat mõju hageja kinnistule võrreldes selle mõjuga, mis tuleneb viidatud sundvaldusest ja mille eest on Riigikohus määranud iga-aastaseks aasta tasuks 50 €. Sama nähtub ka kostja esitatud L. Tampere arvamusest (II kd lk 68). Lisaks nähtub kohtu poolt ülalviidatud Maa-ameti kirjast, et hoone osa, mis ületab kinnistu piire, ei ole mitte ühes suunas, vaid eri suundades ega moodusta iseseivalt nn matemaatilises mõttes ühtse tükina nelinurka, vaid on põhimõtteliselt ümber hoone. Kokkuvõtlikult tähendab see, et 20,14 m2-e ehitise alla jääv osa, mis on hageja kinnistul, on tõenäoliselt realiseerimatu ehk kui see poleks ehitise all ega ulatuks hageja kinnistule, siis oleks ebatõenäoline, et hageja saaks seda osa iseseisva tükina (ribad) võõrandada või kasutada. Seetõttu pole alust hüvitise suurust määrata lähtudes 2008.a. kinnistu ostuhinnast hageja esitatud müügilepingu järgi ega kinnistu turuväärtusest lähtuvalt kostja poolt esitatud Uus Maa OÜ arvamusest (I lk 202-213). Ka ei ole võimalik sellist hüvitist määrata kostja enda sisemise dokumendi ehk käskkirja nr 001/2014 alusel, kuna on kehtestatud tehnorajatise tasu määrade arvestuse kohta (I lk 250-252), mitte hüvitise kohta AÕS § 148 lg 2 järgi. Samal põhjusel ei saa hüvitist määrata vastavalt Justiitsministeeriumi vastusele 16.11.12 tehnorajatise tasu kohta (I kd lk 242-249). Lähtudes sellest, kui suur on sundvalduse enda ala 1632 m2 ning võrreldes seda üle kostja kinnistu piiri ulatuva veetöötlusjaama hoone osaga 20,14 m2, ning arvestades selle 20,14 m2 äärmiselt minimaalset nn negatiivset mõju hageja kinnistule, mis on veel omakorda sihtotstarbe poolest sotsiaalmaa ning millele ei saa 2003. a kehtestatud detailplaneeringu järgi ehitada (selles vaidlus ka puudus), siis on kohtu hinnangul mõistlik määrata hüvitis AÕS § 148 lg 2 II lause järgi analoogselt ja proportsionaalselt Riigikohtu määruses nr 3-2-1-1-17 15.03.17 sundvalduse eest määratud tasuga. Nii oleks hüvitis järgmine: (20,14m2*50€/aastas):1632m2 = 0,617034314 €/aastas ehk ümardatult aastas 1 € kooskõlas AÕS § 148 lg 2 II lausega. Kuna tegemist on perioodilise hüvitisega, puudub alus välja nõua kostjalt nn lisaks perioodilisele hüvitisele aastas AÕS § 148 lg 2 II lause järgi eraldiseisvalt 1- kordset hüvitist 10 000 €. Märgitu ei tähenda aga seda, et kostjalt ei saaks välja nõuda perioodi eest 2013-2016.a. kokku võlgnetavat hüvitist. Mis puudutab hageja soovi siduda hüvitis tarbijahinna indekseerimisega, siis on see lubatav ning seda on kinnitanud Riigikohus otsuses nr 3-21-41-08. Eeltoodu alusel leiab kohus, et määratud perioodiline hüvitis tuleb siduda seda suurendava tarbijahinnaindeksiga iga-aastaselt nii nagu seda on hageja soovinud - vastavalt alates 01. jaanuarist eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrra ning kostjal ja igakordsel omanikul tuleb seega tasuda hüvitist hagejale ja igakordsele omanikule üks kord aasta hiljemalt jooksva aasta 01. detsembriks. Hageja on soovinud vastava märkuse sissekandmist kinnistusraamatusse. Hageja nõue kanda märkus sisse tema enda kasuks pole päris täpne, kuna hageja on soovinud selle märkuse sissekandmist siiski kinnistu igakordse omaniku kasuks (vt hagi asjaolud). Selles mõttes kuulub hageja nõue osalisele rahuldamisele. Seega tuleb märkus sisse kanda registriossa nr 8604702 kinnistu registriosa nr 8604602 igakordse omaniku kasuks ja tuvastada vastav kostja, kes on hetkel omanik, kohustus sellise märkuse sissekandmiseks. Kooskõlas AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 148 lg 4 II lause ning KRS § 34.1. lg 1, lg 2 p 1 ja TsÜS § 68 lg 5 tuleb tuvastada seega kostja kohustus kanda

kinnistusraamatusse registriossa nr 8604702 märkus kinnisasja registriosa nr 8604602 igakordse omaniku kasuks iga-aastase hüvitise maksmise kohustusega hiljemalt jooksva aasta 01. detsembriks 1 € kalendriaastas, suurendades seda vastavalt eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrra, kinnisasja registriosa nr 8604602 igakordse omaniku kasuks. Märkuse sisu: tasu suurus, maskmise kord, tähtaeg on määratletud käesolevaa otsusega, mis asendab kostja tahteavaldust. Hageja palus välja mõista 2013-2016.a. eest hüvitise, mis teeb kohtu poolt määratud hüvitisena, kokku 3 eurot, mille tasumist pole kostja tõendanud (hageja ei ole nõudnud hüvistist 2017.a. eest). Märgitud 2013-2016.a. eest tasumisele kuuluv hüvitis on muutunud sissenõutavaks vastavalt iga aasta

Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt: o jätta rahuldamata XXXi hagi OÜ Strantum vastu ühekordse hüvitise saamiseks 10 000 eurot Harjumaal Harku vallas Suurupi külas XXXasuva kinnisasja omandi väärtuse vähenemise ning jätta rahuldamata hagi sellelt nõudelt viivise väljamõistmiseks. o määrata kindlaks perioodilise hüvitise suurus Harjumaal Harku vallas Suurupi külas XXX asuval kinnisasjal nr 8604602 üle selle kinnisasja piiri ulatuva ehitise talumise eest summas 1 (üks) euro aastas, milline summa suureneb iga-aastaselt alates 01. jaanuarist eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi kasvu võrra ning kehtestada, et igakordne kinnisasja nr 8604702 omanik on kohustatud tasuma nimetatud summa kinnisasja nr 8604602 igakordsele omanikule üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 01. detsembriks ja millelt tuleb viivitamise korral tasuda võlgnetavalt hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. o Osaühingult Strantum välja mõista XXX kasuks perioodiline hüvitis ajaperioodi 01. jaanuar 2013. a kuni 31. detsember 2016 eest kokku 4 € ja viivist kokku 09.01.2017 seisuga 4,09 € ning edaspidiselt võlgnetavalt võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. o tuvastada Osaühingu Strantum kohustus kanda kinnistusraamatusse Harjumaal Harku vallas Suurupi külas XXX9a asuvat kinnisasja kinnistusregistri registriossa nr 8604702 koormav märkus kinnisasja nr 8604602 (käesoleval ajal XXX, isikukood XXX) igakordse omaniku kasuks selliselt, et kinnisasja nr 8604702 igakordne omanik on kohustatud tasuma igakordsele kinnisasja nr 8604602 omanikule hüvitist, mille suurus, tasumise kord, tähtaeg ja viivis on määratud vastavalt käesoleva otsusega nr 2-16-8520. o kohtuotsus asendab OÜ Strantum tahteavaldust märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.

Muud väited, tõendid Mis puudutab kostja viidatud Harju Maakohtu määrust asjas nr 2-15-17870 31.05.16 tasu määramise kohta (I kd Lk 253-264), siis sellel lahendil pole sisulist tähtust, sest selles ajas on Riigikohus ülalviidatud määrusega maakohtu lahendi tühistanud (II kd lk 46). Kohtul ei ole vaja anda hinnangut kostja poolt hagejale 2012.a tehtud pakkumisele isikliku kasutusõiguse seadmiseks, hageja vastusele sellele ja poolte vastavasisulisele kirjavahetusele (I kd 190-193, 194-198), kuna käesolev vaidlus ei hõlma isikliku kasutusõiguse vaidlust. Samuti ei ole vaja kohtul anda täiendavat hinnangut kostja vastusele 30.11.15 hageja taotlusele (I lk 239), milles kostja avaldas arvamust tehnorajatise tasu kohta, sest käesoleval juhul ei ole tegemist mitte tasuga tehnorajatise talumise eest, vaid hüvitisega AÕS § 148 lg 2 II lause järgi. Kostja esitatud maksekorraldus 30.11.15 175,20 € (I kd lk 241) kinnitab tehnorajatise eest tasu maksmist, mitte hüvitise maksmist AÕS § 148 lg 2 II lause järgi, seega ei kinnita see kuidagi, et kostja oleks osaliselt hüvitanud hagis nõutavat hüvitist. Ka ei ole vaidluses

tähtust kostja taotlusel sundvalduse seadmiseks 28.03.13 (I kd lk 214-217) ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusel nr 3-13-1670 26.05.15 (I lk 227-234), millega jäi hageja apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu otsuse peale nr 3-13-1670 muutmata, kuivõrd puudutab sundvalduse seadmist, mitte käesoleva vaidluse asjaolusid. Menetluskulude jaotus Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et õige pole siiski kostja väide, et ta pole andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja esitas 02.11.15 (I lk 235-238) kostjale kirja ja taotles kostjalt tasu saamist selle ehitise osa eest, mis ületab kostja kinnistu piire ja ulatub hageja kinnistule, kuid kostja polnud nõus sellise hüvitise maksmisega. Asjaolu, et hageja nõudis hüvitist, mille suurust ei pidanud kohus mõistlikuks, ei tähenda, et kostja poleks andnud põhjust hagejale hagi kohtusse esitamiseks. Kohus määrab vajadusel pärast asjas tehtud lahendi jõustumist kindlaks poolte menetluskulude rahalise suuruse. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.