Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-7228
Tsiviilasi
E. K.i hagi Xxxxxxxx xx vastu töösuhte kestvuse, põhitöötasu, ületunnitasu ja puhkusehüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
2146.59 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxx Kostja Xxxxxxxx xx, registrikood xxxxxxxx, asuk. Xxxxx xx, xxxxx xxxx. lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2017
Menetluskulude jaotus ja riigituludesse väljamõistmine
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Mõista E. K.ilt riigituludesse temale osutatud riigi õigusabi tasu 216 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 6 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-17-7228 tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja E. K. (edaspidi ka töötaja) esitas 10.03.2017 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada tööandja Xxxxxxxx xx (edaspidi ka tööandja) poolt tema töölepingu ülesütlemise tühisus, töösuhte kestvus kuupäevaliselt, töölepingu lõppemise teisel alusl, välja mõista tööandjalt seaduses ettenähtud hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 4872 eurot, ning välja mõista tööandjalt seaduses ettenähtud korras saamata jäänud töötasu 1624 eurot, puhkusehüvitis 78.58 eurot ja hüvitis ületundide eest 846 eurot. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 04.04.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/531/17 rahuldati töötaja avaldus osaliselt ning
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-7228 töötaja, et võib ära minna ning tööandja seda ka nõudis (tekstisõnumite fotod TVK tl 12-19). Tööaja kohta täitsid tabeleid nii töötaja kui tööandja (6/7 nädala kohta TVK tl 21, 8. nädala kohta tl 123 pöördel, 9. nädala kohta tl 171), esimene tabel jäi töötaja kätte, teised tööandjale. Eelneva põhjal ning arvestades töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetut palub hageja: 1) Mõista temale välja põhitöötasu 1624 eurot (90,5 tundi tasuga 8 eurot ajavahemiku 12.-21.02.2017 eest ja 75 tundi tasuga 12 eurot ajavahemiku 22.02. – 02.03.2017 eest) 2) Ületunnitasu 47,5 tunni eest ületunnitasu määraga 6 eurot tund (palk 12 eurot tund) kokku 285 eurot 3) Puhkusehüvitise nõue 1,5 kalendripäeva eest 78,58 eurot 4) Viivis alates nõuete sissenõutavaks muutumisest ehk 03.03.2017 kuni selle tasumiseni (seadusjärgses määras on summa 28.09.2017 seisuga 92,26 eurot, hageja palub mõista välja võimalikult suure viivise summa, ka määras, mis ületaks põhinõuet). Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas Oma TVK menetluses esitatud vastuses (TVK tl 35-36) ei tunnistanud tööandja töötaja nõudeid ja leidis, et töötajal puuduvad tõendid nõuete esitamiseks. Kohtumenetluses (menetlusdokumendid tl 3-4, 15-16, 46-47 ja 119, lisaks kohtuistungite protokollid) on kostja oma seisukohti täpsustanud järgmiselt. Kostja väitel ei ole hageja töötanud puhkepäevadel, sest Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxs ei ole see võimalik – tööobjekt asus korterelamus ja sel ajal ei olnud lubatud elanike rahu häirida. Seega sai hageja töötada veebruaris 2017 11 tööpäeva 8 tundi päevas ja märtsis 2 tööpäeva 8 tundi päevas, mille eest kokku saab nõuda töötasu üksnes brutosummas 8 euro tunnis ehk kokku 104 tunni eest 832 eurot. Töösuhe kestis 14.02. – 02.03.2017. Hageja esitatud töötundide tabelit ei ole tööandja aktsepteerinud, mida on neile tabelitele ka märgitud. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet 12-eurose töötasu kohta. Kohtueelistungil on tööandja seaduslik esindaja märkinud, et töötasu oli esialgselt kokku lepitud 1200 eurot kuus netopalgana. Tööandja on esitanud omapoolse ja mõlema poole allkirjastatud töölepingu koos CV-ga (tl 120-121), maalri ametijuhendi (tl 122), töökorralduse reeglitega tutvumise allkirjad (tl 123) ja olukorra fikseerimise akti 03.03.2017 (tl 124). Hageja on arvamusel, et 30-minutilised lõunapausid ei läinud tööaja sisse ja tema ei ole neid ka arvestanud. Töötamine päevas rohkem kui 8 tundi oli tavaline, objekti ei pandud kinni, mõni töötaja töötas isegi öösel ja nädalavahetusel, hageja ise töötas ka sageli kauem kui 8 tundi päevas. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 nimetab tööandja peamiste kohustustena muuhulgas: 1) töötaja kokkulepitud tööga kindlustamine ning selgete ja õigeaegsete korralduste andmine;
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-7228 2) töö eest kokkulepitud ajal ja tingimustel töötasu maksmine; 3) kokkulepitud töö- ja puhkeaja tagamine ning tööaja arvestuse pidamine. TLS § 29 räägib töötasu suurusest. Selle paragrahvi esimesed kolm lõiget sätestavad järgmist: (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Käesoleval juhul ei ole meil hageja väitel säilinud esialgset töölepingu versiooni, TVK-le ja kohtule esitatu (vastavalt hageja ja kostja esitatu) on aga kokkulangeva tekstiga, kusjuures viimasel on ka poolte allkirjad. Vaidlus on asjas põhiliselt järgmistes küsimustes: - millises ajavahemikus kestis töösuhe poolte vahel - milline oli kokkulepitud töötasu suurus - milline oli tegelikult töötatud aeg. Asjas esitatud kirjaliku töölepingu kohaselt (lepingu p 1.1.) asus töötaja tööle 14.02.2017. Samas puudub vaidlus selles, et töötaja tegi tööd (pahteldas) juba 12.02., kuivõrd kostja seaduslik esindaja on ise (vt selgitus tl 106 kohtueelistungi protokollis) selle töö, kuupäeva ja tegemise aja tööaja lehele (TVK tl 21) märkinud. Töötaja on ise märkinud sama töö tegemise ka 13.02., ka töökorralduse reeglitega tutvumine on töötaja poolt toimunud 13.02.2017. Xxxxxx xxxxxxxxxxx tööle sõitis töötaja esitatud sõidupileti kohaselt juba 11.02. (TVK tl 22). Nimetatud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et töösuhe poolte vahel algas 12.02.2017, seda sõltumata lepingus kirjalikult fikseeritust. Pealegi ei ole tööandja 6/7 nädala tööaja lehel märkuste osas (mille ta ise kirjutas) esile toonud 12.02. mittetöötamist ja on ise märkinud nädalaks just „6/7“. 12.02. oli aga 2017.aasta 6. nädala pühapäev. Eelnevaga, aga ka 8. nädala tööaja lehega, on kohtu hinnangul tõendatud ka töötaja väited sellest, et tööd tehti muuhulgas nädalavahetustel (nt 20.02. ehk pühapäevase tööaja on jällegi märkinud ise) ja töö võis kesta ka kauem kui 7.00 – 17.00 ehk 10 tundi päevas, millise aja on tööandja 8. nädala tööaja tabeli alla märkinud. Nimelt on 9. nädala tööaja tabelis tööandja märkinud lõunapauside mahaarvamise (lepingu p 2.1. järgi on lõunavaheaeg pool tundi), samas on ta 8. nädala tööaja tabelis nõustunud 10-tunniste tööpäevadega. Kui 10-tunnisele tööpäevale lisada 30 minutit lõunapausi, ei mahu see enam tööandja enda väidetud tööaja sisse, mistõttu peab kohus usaldusväärseks kõiki esitatud tööaja tabeleid ja neil märgitud töötatud tunde sõltumata tööandja tehtud märkustest neil. Tööaja oleks tööandja pidanud ülalmärgitud TLS § 28 lg 2 p 4 alusel nagunii ise fikseerima. Asjaolu, et töölepingus on märgitud täistööajaks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, ei tähenda, et vastavalt objektile ei saanud/pidanud tegema ületunde. Lisaks tuleb märkida, et hageja töötas enam kui viiel päeval nädalas - see on nähtav tööaja tabelitest (hageja töötas nt 12.-24.02. iga päev). Kohus on seisukohal, et töösuhte lõppemise päevaks tuleb lugeda 03.03.2017, mil töötaja enam tööd ei teinud, tema töötamise kiiruse suhtes olid tööandjal tekkinud pretensioonid, mis fikseeriti ka samal päeval koostatud aktis (tl 124). Nimetatud päeva õhtul sõitis töötaja tagasi koju (pilet TVK tl 22). Kohus ei jaga tööandja seisukohta, nagu lõppenuks töösuhe päev varem, sest selle lõppemist ei ole kohtule esitatud tõendites enne 03.03.2017 käsitletud.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-7228
Töötasu suuruse osas leiab kohus, et see oli kokku lepitud 8 eurot brutotasuna tunnis, sest - allkirjastatud töölepingute punktis 3.1. on töötasuks brutotöötasu kokkuleppelisena kas tunni- või tükitöötasuna - seadus (TLS § 29 lg 3) eeldab samuti brutotöötasu kokkulepet - väidetav esialgne kokkulepe 1200 eurot kuus neto on võrreldav täistööajaga töötamisele (168 tundi kuus x 8 eurot miinus maksud = ca 1075 eurot), millele lisanduvad ületunnid - kohtule ei ole esitatud tõendeid töötasu tõstmise/muutmise kohta 12 eurole tunnist alates 22.02.2017. Lähtuvalt sellest saab arvutada ka ületunnid ja saamatajäänud puhkusehüvitise. Viivis osas märgib kohus, et viivise näol on tegemist rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral nõutava summaga vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lõikele 1. Viivis võib olla lepinguline või seadusest tulenev. Kuna käesoleval juhul ei ole pooled töölepingus kokku leppinud viivise määras puhuks, kui nt tööandja jätab töötasu vm kokkulepitud tasud maksmata, ei saa rakendada suuremat viivist kui seaduses märgitu. Puudub seaduslik alus suurema viivisemäära kohaldamiseks, nagu hageja ekslikult arvab. Selleks on viidatud sätte kohaselt 8% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Kuna töötasu ja muud tasud muutuvad sissenõutavaks lepingu lõppemisel (TLS § 84 lg 1), siis tuleb viivis käesoleval juhul arvutada alates 03.03.2017 kuni kõigi summade täieliku tasumiseni. Eelnevalt tuvastatud asjaolude põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Esitatud nõuete järjekorras on hagi rahuldamise ulatus järgnev:
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-7228 õigusabi tasu tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel mõista riigituludesse välja 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest TsMS § 179 lg 5 järgi ühe maksegaa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.