Rxxx Sxxxx hagi Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Cartex; asukoht Turu 5-6, Tartu; e-post: [email protected]); Kostjad:
1.Vxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja (eestkostja) Kambja Vallavalitsus (asukoht Kesk 2, Kambja alevik, Kambja vald, Tartumaa 62034; e-post: [email protected]):
2.Lõpetada Rxxx Sxxxx, Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ja Gxxxxxxxxxx kaasomand ja jagada kaasomandis olev kinnistu, nimetusega xxxx, registriosa numbriga 1527435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selliselt, et kinnistu jääb Rxxx Sxxxx ainuomandisse ja Rxxx Sxxxx maksab Vxxxxx Sxxxxxx tema osa eest 2332,40 eurot, Kxxxx Sxxxxxx 1166,48 eurot ning Gxxxx Sxxxxxx 1166,48 eurot.
3.Välja mõista Rxxx Sxxxxxx Vxxxxx Sxxxx kasuks 2332,40 eurot.
4.Välja mõista RxxxxSxxxxxx Kxxxx Sxxxx kasuks 1166,48 eurot.
1 (8)
5.Välja mõista RxxxxSxxxxxx Gxxxx Sxxxx kasuks 1166,48 eurot
6.Kohustada Vxxxxx Sxxxxx, Kxxxx Sxxxxx ja Gxxxx Sxxxxx andma nõusolek kinnistu omanikukande, mille kohaselt on nemad kinnistu 1⁄4 mõttelise osa ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Rita Seero.
7.Käesolev kohtuotsus asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta ja kaasomanike nõusolekut sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja põhjendused
1.1.Rxxx Sxxxx esitas 03.05.2017. a kohtule hagiavalduse Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ja GxxxxxSxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 3⁄4 mõttelist osa elamumaa kinnistust, nimetusega xxxx, registriosa numbriga 1527435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ülejäänud 1/4 mõttelist osa kinnistust on hageja ja kostjate Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ning Gxxxx Sxxxx ühisomandis. Pooled pärisid selle osa Jxxxxx Sxxxx järelt. Hageja on Jxxxxx Sxxxx pärija 1/3 suuruses osas, Vxxxxx Sxxxx 1/3 suuruses osas, xxxxx Sxxxx 1/6 suuruses osas ja Gxxxx Sxxxx 1/6 suuruses osas. Hageja teatel kostjad kinnistut kasutanud ei ole. Kinnistu on hageja kasutuses ja viimastel aastatel on hageja üksi kasutanud oma raha kinnistu remondiks ja selle hävimise vältimiseks. Hageja soovib kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetada viisil, et kinnistu jääb tema ainuomandisse ja ta maksab kostjatele nende osad välja rahas. Hageja on tellinud eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu maksumus käesoleval ajal 36 000 eurot. Lähtudes kostjatele kuuluvate osade suurusest tuleks seega hagejal hüvitada Vxxxxx Sxxxxxx 8,33% kinnistu hinnast, s.o 2998,80 eurot ja Kxxxx Sxxxxxx ning Gxxxi Sxxxxxx kummalegi 1497,60 eurot. Hageja avaldas, et tasaarvestab nimetatud kostjate hüvitise saamise nõude oma nõudega kostjate vastu kinnistule tehtud parenduste hüvitamise nõudega. Hageja väitel oli kinnistul asuv elamu 2014. aastal hävimisohus. Hageja lasi 15.05.2014. a elamu üle vaadata ehitusspetsialistil, kes andis oma hinnangu koos tööde teostamise hinnapakkumisega. Elamu ülevaatamisel selgus, et selle pööningul olid tulekahju ja tulekahju kustutamise jäljed. Kustusvee kahjustuse tagajärjel oli ära mädanenud lagesid katnud laudvooderdis, mis tuleb välja vahetada. Elamu seintest oli lahti pudenenud krohv, mis tuleb eemaldada ja seinad kaata voodrilauaga või uuesti krohvida. Eluruumide aknaraamid olid mädanenud, klaasid osaliselt purunenud. Elamu kaitsmiseks tuleks kõik 13 akent välja vahetada. Lisaks on vajalik välja vahetada osaliselt pehkinud ja kõver välisuks ning pehkinud saunauks, lagi ja põrand. Elektrijuhtmestik on majja ehitatud 1930. aastal. See on tuleohtlik ning tuleb elamu säilimiseks välja vahetada. Veranda konstruktsioon on tugevalt ladu vajanud, mida ei ole võimalik parandada ning mis tuleb seetõttu lammutada ja uuesti ehitada. Elamul puudub vee2 (8)
ja kanalisatsioonisüsteem, mis on vaja välja ehitada ja katkisele kaevule leida uus lahendis. Hageja väitel on ta kinnistu säilitamiseks lähtuvalt ehitusspetsialisti hinnapakkumisest, teinud kulutusi kokku 31 038,98 euro ulatuses, sh kaevu ehitusele 2583,09 eurot, septiku ehitusele 1400 eurot, kaitsme nimivoolu suurendamiseks 905,89 eurot. Hageja arvates on kostjad tema poolt tehtud kulutuste arvel rikastunud. Võrdeliselt kostjatele kuuluvatele osadele on neil kui kaasomanikel kohustus hüvitada hagejale kinnistu säilitamiseks tehtud kulutused alljärgnevalt: Vxxxxr Sxxxxx hagejale hüvitada 8,333%, s.o 2586,49 eurot ja Kxxxx Sxxxxx ning Gxxxi Sxxxxx kummalgi 4,166%, s.o 1293,08 eurot. Kuna hageja tasaarvestab nimetatud nõude kostjate vastu nende nõudega hageja vastu kinnistu eest hüvitise saamiseks, siis tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejal hüvitada Vxxxxx Sxxxxxx 412,31 eurot (2998,802586,49) ja Kxxx Sxxxxxx ning Gxxxx Sxxxxxe kummalegi 204,52 eurot (1497,601293,08). Eeltoodu alusel taotles hageja, et kohus lõpetaks poolte kaasomandixxxxxxkinnistule viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjatele nende osad rahas, makstes Vxxxxx Sxxxxxx 412,31 eurot, Kxxxx Sxxxxxx 204,52 eurot ja Gxxxx Sxxxxxx 204,52 eurot.
1.2.10.05.2017. a esitas hageja kohtule hagi täienduse. Hageja täpsustas oma nõuet ja taotles, et kohus tuvastaks kostjate kohustuse anda nõusolek xxxx kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjatele nende osad rahas, makstes Vxxxxx Sxxxxxx 412,31 eurot, Kxxxx Sxxxxxe 204,52 eurot ja Gxxxx Sxxxxxx 204,52 eurot. Lisaks taotles hageja, et kohus kohustaks kostjaid andma nõusolek xxxx kinnistu omanikukande, mille kohaselt on pooled kinnistu 1⁄4 mõttelise osa ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.
1.3.21.08.2017. a esitas hageja kohtule kirjaliku arvamuse kostja Vxxxxx Sxxxx vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega hagis esitatud tasaarvestusavaldusele. Hageja teatel ei vasta tõele kostja esindaja väited selle kohta, et hageja ei ole teda informeerinud kinnistu säilitamiseks kulutuste tegemise vajalikkusest. Hageja väitel suhtles ja suhtleb ta tihedalt kostjaga ning informeeris teda maja seisukorrast ja remondivajadusest, kaevu seisukorrast, elektrist jms. Kostja Vxxxxx Sxxxxxteatas hagejale, et ei ole kinnistust huvitatud ning ei soovi elamuga seotud vajalikes toimingutes osaleda. Kostja oli nõus, et hageja remondib elamut ja elamu jääb hagejale. Hageja jäi selle juurde, et tema poolt kinnistu säilitamiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja kuuluvad võrdeliselt kostjatele kuuluvatele osadele nende poolt hagejale hüvitamisele ning vastav nõue on võimalik kostjate hüvitisenõudega tasaarvestada.
1.4.25.09.2017. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kuid avaldas võimalust jõuda kostjaga temale kaasomandi lõpetamisel makstava hüvitise osas kokkuleppele. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja tegi pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
1.5.Hageja teatas 23.10.2017. a menetlusdokumendis, et ei nõustu kostja Vxxxxx Sxxxx ettepanekuga lõpetada kinnistu kaasomand tingimusel, et hageja maksab kostjale temale kuuluva mõttelise osa eest 3000 eurot. Hageja jäi selle juurde, et tal on kostjate vastu kinnistu säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue, mis tuleb kostjatele nende osade eest makstava hüvitisega tasaarvestada. Hageja on esitanud tõendina eksperthinnangu, mis tõendab, et kinnistu turuväärtus on käesoleval hetkel 36 000 eurot. Hageja esitab kohtule täiendava tõendina ekspertiisiakti, mis tõendab, et ilma tema poolt tehtud remonditöödeta oleks kinnistu turuväärtus 28 000 eurot ehk kinnistu turuväärtus on seoses hageja poolt tehtud töödega suurenenud 8000 euro võrra. Võrdeliselt kostjatele kuuluvatele osadele on neil kui kaasomanikel kohustus hüvitada hagejale kinnistu säilitamiseks tehtud kulutused 3 (8)
alljärgnevalt: Vxxxxx Sxxxxx 8,333%, s.o 666,40 eurot ja Kxxxx Sxxxxx ning Gxxxx Sxxxxx kummalgi 4,166%, s.o 331,12 eurot. Tasaarvestuse järel tuleb hagejal välja maksta kostjale Vxxxxx Sxxxxxx temale kuuluv osa summas 2332,40 eurot ja kostjatele Kxxxx Sxxxxxxxja Gxxxx Sxxxxxx kuuluvad osad kummalegi summas 1166,48 eurot.
1.6.29.11.2017. a lõppseisukohas loobus hageja kostjate vastu esitatud tasaarvestusnõudest seoses kinnistu säilitamiseks tehtud kulutustega. Hageja palus kohtul lõpetada xxxx kinnistu kaasomand viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjatele nende osad rahas, võttes aluseks, et kinnistu väärtus on 28 000 eurot ning sellest tulenevalt makstes Vxxxxx Sxxxxxx temale kuuluva osa väärtuse summas 2332,40 eurot, Kxxxx Sxxxxxx 1166,20 eurot ja Gxxxx Sxxxxxx 1166,20 eurot. Lisaks taotles hageja, et kohus kohustaks kostjaid andma nõusolek xxxx kinnistu omanikukande, mille kohaselt on pooled kinnistu 1⁄4 mõttelise osa ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Asja menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
Kostjate vastused
2.1.Kambja Vallavalitsus esitas 06.06.2017. a kohtule eestkostetava Vxxxxx Sxxxx nimel kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja ei vaielnud vastu kinnistu kaasomandi lõpetamisele viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele hüvitist vastavalt nende osade suurusele. Kostja ei nõustunud aga hageja tasaarvestusega kinnistu säilitamiseks tehtud kulude ja kostjatele väljamakstava hüvitise osas. Kostja arvates ei ole hageja enda tasaarvestatavat nõuet piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Kostja arvates ei ole tõendatud kinnistul asuva elamu säilitamiseks kulutuste tegemise vajadus hageja poolt märgitud mahus. Kulude põhjendatuse kindlakstegemiseks on vajalik lisateave muu hulgas selle kohta, millisel põhjusel ja kelle süül tekkis majas tulekahju, kas maja oli kindlustatud ja kas kindlustus hüvitas kahju, samuti kas kaevu ja kanalisatsiooni väljaehitamise kulutusteks on saadud toetust hajaastustuse programmi raames. Kostja leidis, et kinnistu säilitamiseks tehtud kulude hüvitamise nõudmine kostjatelt ei ole põhjendatud ka seetõttu, et faktiliselt on kinnistu juba enne pärandaja surma olnud hageja valduses. Hageja on rikkunud hoolsuskohustust ja jätnud kaaspärijad õigeaegselt informeerimata maja seisukorrast ja vajalikest hooldustöödest. Lisaks, kui hageja on andnud kinnistu kolmandatele isikutele kasutamiseks, on ilmselt tegemist tasulise tehinguga, mille kasum kuulub kaasomanike vahel jaotamisele. Hageja ei ole kasumit jaotanud. Kokkuvõttes leidis kostja, et kaasomandi lõpetamine on võimalik poolte kokkuleppel kostjale tema pärandiosa õiglase hüvitamisega. Kostja tõi veel välja, et esialgselt oli kinnistu 1⁄2 mõttelist hageja ja kostja vanemate Mxxxxx Sxxxxxja Jxxxxx Sxxxx ühisomandis. Hagile lisatud pärimistunnistusest nähtub, et Mxxxxx Sxxxx vara on pärinud hageja, kes on ilmselt jätnud notarile teatamata, et kostja omab pärandist õigust vähemalt sundosale. Kostja märkis, et kui hagejaga kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele ei jõuta, siis kaalub ta vastuhagi esitamist oma isa Mxxxxx Sxxxx pärandiosa nõudes.
2.2.25.09.2017. a toimunud kohtuistungil avaldas kostja Vxxxxx Sxxxx esindaja võimalust sõlmida hagejaga kaasomandi lõpetamise osas kokkulepe. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja tegi pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
2.3.13.10.2017. a vastuses teatas Vxxxxr Sxxxx esindaja, et on nõus sõlmima hagejaga kaasomandi lõpetamise osas kompromissi tingimusel, et hageja maksab kostjale tema osa eest hüvitist summas 3000 eurot, mis on kostja hinnangul temale kuuluva mõttelise osa turuhind.
2.4.15.11.2017. a vastuses teatas kostja Vxxxxx Sxxxx esindaja, et nõustub hageja hinnanguga, et kinnistu turuväärtus ilma hageja poolt tehtud remonttöödeta on 28 000 eurot 4 (8)
ning Vxxxxx Sxxxxxx kuuluva osa väärtus võrdeliselt tema osa suurusega on 2332,40 eurot. Kostja esindaja teatel on ta nõus lõpetama kinnistu kaasomandi tingimusel, et hageja hüvitab kostjale tema omandiosa väärtuse summas 2332,40 eurot.
2.5.14.12.2017. a lõppseisukohas teatas kostja Vxxxxx Sxxxx esindaja, et nõustub hageja muudetud nõudega kaasomandi lõpetamiseks viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjatele nende osad rahas, makstes Vxxxxx Sxxxxxx temale kuuluva osa väärtuse summas 2332,40 eurot. Kostja esindaja leidis, et kinnistu kaasomand oli võimalik lõpetada poolte kokkuleppel ja hagimenetlus ei olnud vajalik, mistõttu on põhjendatud jätta asja menetluskulud hageja kanda.
2.6.Kostjad Kxxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ega hiljem hagile ei vastanud. Kostjad ei ilmunud ka määratud kohtuistungile.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.
3.1.Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et hagejale Rxxx Sxxxxxx kuulub 3⁄4 mõttelist osa kinnistust, nimetusega xxxx, registriosa numbriga 1527435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi xxxx kinnistu). Ülejäänud 1/4 mõttelist osa xxxx kinnistust on hageja ja kostjate Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ning Gxxxx Sxxxx ühisomandis. Algselt oli xxxxxkinnistu 1⁄2 mõttelises osas hageja Rxxx Sxxxx (endine nimi Kxxxxxxxx) omandis ja 1⁄2 mõttelises osas abikaasade Mxxxxx Sxxxx ja Jxxxxx Sxxxx ühisomandis (kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud üks abikaasa Mxxxxx Sxxxx). Mxxxxx Sxxxx suri xxxxxxxxxx. a ja tema osa kinnistust päris hageja Rxxx Sxxxx. Pärimistunnistuse ja kinnistamisavalduse alusel muudeti kinnistu omanikukannet ja 0xxx6.2009. a kanti hageja Rxxx Sxxxx kinnistusraamatussexxxxx kinnistu omanikuna 3⁄4 mõttelises osas. Ülejäänud 1⁄4 mõttelist osa kinnistust jäi Jxxxxx Sxxxx omandisse (kinnistusregistris jäi omanikukanne endise abikaasa Mxxxxx Sxxxx nimele). Jxxxxx Sxxxx suri xxxxxxxxxx. a. Tartu notar Edgar Grünbergi poolt 26.01.2017. a tõestatud pärimistunnistuse (tl 13-14) kohaselt on Jxxxxx Sxxxx pärijateks 1/3 suuruses osas RxxxxSxxxx, 1/3 suuruses osas Vxxxxx Sxxxx, 1/6 suuruses osas Kxxxx Sxxxx ja 1/6 suuruses osas Gxxxx Sxxxx. Pärimistunnistuse ja kinnistamisavalduse alusel kustutati Mxxxxx Sxxxx kohta tehtud omanikukanne ja 05.02.2017. a kanti 1⁄4 mõttelise osa xxxx kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse hageja Rxxx Sxxxx ja kostjad Vxxxxx Sxxxx, Kxxxx Sxxxx ning Gxxxx Sxxxx.
3.2.Hageja taotleb hagis, et kohus lõpetaks kinnistu kaasomandi, jättes kinnistu hageja ainuomandisse ja pannes hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osad rahas. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.3.Sisuliselt on hageja nõude puhul tegemist pärandvaraks oleva kinnistuosa jagamise nõudega. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist, kui sama seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
5 (8)
PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PärS § 152 lg-le 4 jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja vaid siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus saab kaasomandi lõpetada üksnes ühel hagis või vastuhagis nõutud ja AÕS § 77 lg-s 2 lubatud viisil. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kohtul kõigi kaasomanike huve kaaluda, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34 1 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
3.4.Hageja taotleb poolte kaasomandis olevaxxxxx kinnistu jagamist ühel AÕS § 77 lg-s 2 ettenähtud viisil, s.o andes asja ühele kaasomanikule (hagejale), pannes temale kohustuse maksta teistele kaasomanikele (kostjatele) välja nende osad rahas. Hageja soovib kostjatele nende osad välja maksta rahas vastavalt nende pärandiosadele, lähtudes kinnistu väärtusest. Hageja väitel on hetkel xxxx kinnistu turuväärtus 36 000 eurot. Algselt taotles hageja, et tema poolt kostjatele nende osade väljamaksmisel võetakse aluseks kinnistu turuväärtus 36 000 eurot, kuid kostjatele väljamakstavad summad tasaarvestatakse hageja poolt kinnistu säilitamiseks tehtud kulutustega võrdeliselt iga kostja pärandiosaga. Menetluse käigus loobus hageja kostjate vastu esitatud tasaarvestusnõudest. Hageja leidis, et kostjatele nende osade väljamaksmisel tuleb aluseks võtta kinnistu väärtus ilma hageja poolt tehtud remonttöödeta. Hageja väitel on kinnistu väärtus suurenenud tema poolt teostatud tööde tulemusel 8000 euro võrra ja ilma hageja poolt tehtud remonttöödeta oleks kinnistu turuväärtus 28 000 eurot.
6 (8)
Arvestades, et kostja Vxxxxx Sxxxx pärandiosa on 1/3 ja kostjate Kxxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx kummagi osa 1/6, siis tuleb hagejal maksta pärandvaraks oleva 1⁄4 mõttelise osa kinnistu eest kostjale Vxxxxx Sxxxxxx 2332,40 eurot (8,333%) ja Kxxxx Sxxxxxx ning Gxxxx Sxxxxxx kummalegi 1166,48 eurot (4,166%). Kohtu hinnangul võib järeldada, et kinnistu kaasomandi lõpetamine hageja poolt taotletud viisil vastab kõigi kinnistu kaasomanike huvidele. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kinnistu kaasomandi lõpetamisele ega ka hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viisile. Kostjad Kxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx ei ole hagile üldse vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda nende poolt hageja esitatud faktilised väited, sh väited jagatava kinnistu väärtuse kohta omaksvõetuks. Kostja Vxxxxx Sxxxx vaidles algselt vastu hageja poolt kostjatele nende osade eest väljapakutud hüvitiste suurusele. Kostja ei nõustunud hageja tasaarvestusega tema poolt väidetavalt kinnistu säilitamiseks tehtud kulude ja kostjatele väljamakstava hüvitise osas. Oma lõppseisukohas ei esitanud aga kostja vastuväiteid hageja muudetud nõudele ning nõustus kinnistu kaasomandi lõpetamisega viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele nende osad välja rahas vastavalt nende pärandiosadele, lähtudes sellest, et kinnistu väärtus on 28 000 eurot ning kostjale väljamakstava osa suurus on 2332,40 eurot.
3.5.Kohus tegi kindlaks, et kostja Vxxxxx Sxxxx puhul on tegemist piiratud teovõimega täisealise isikuga, kellele on määratud eestkostja. Tartu Maakohtu 29.12.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17350 on määratud Vxxxxx Sxxxx eestkostjaks Kambja Vallavalitsus tähtajaga viis aastat, s.o kuni 29.12.2021. a. Eestkostja ülesannete ring on määratud täielik ning Vxxxxx Sxxxxx ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid. Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ning PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt sõlmida eestkostetava nimel pärandvara jagamise lepingut. Käesoleval juhul lahendab kohus kaasomandi lõpetamise hagi, mille käigus jagatakse ka eestkostetava pärandvaraks olev kinnistuosa. Kohus hindab, et kaasomandi lõpetamine ja kaasomandis oleva kinnistu jagamine hageja poolt taotletud viisil ei kahjusta eestkostetava Vxxxxx Sxxxx huve. Esitatud asjaolude kohaselt viibib Vxxxxx Sxxxx hooldusasutuses ja jagatavat kinnistut oma tarbeks ei kasuta. Seetõttu on mõistlik, et kinnistu jääb hageja omandisse ja kostjale makstakse tema osa välja rahas. Saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava huvides, sh tema ülalpidamiskulude katmiseks. Kohus, lõpetades kaasomandi hageja taotletud ja kostja poolt nõustutud viisil, annab sellega ühtlasi nõusoleku eestkostetava nimel PkS § 187 lg.1 p.1 ja § 188 lg.1 p.2 nimetatud tehingu tegemiseks.
3.6.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte kaasomandi xxxx kinnistule hageja poolt taotletud viisil, jättes kinnistu hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osad rahas hageja poolt taotletud summades, s.o Vxxxxx Sxxxxxx 2332,40 eurot ja KxxxxxSxxxxxx ning GxxxxxSxxxxxx kummalegi 1166,48 eurot. Hageja taotlusel kohustab kohus kostjaid andma nõusolek kinnistu omanikukande, mille kohaselt on pooled kinnistu 1⁄4 mõttelise osa ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsus asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta ja kaasomanike nõusolekut sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
7 (8)
Menetluskulude jaotus
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on 27.09.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 (p 14) asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (samasugusele seisukohale on asutud ka 21.01.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja ühisvara jagamise asjas 08.03.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Riigikohus on leidnud, et kuna eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides, siis ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil ning põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigikohus on märkinud, et siiski ei lõpetata kaasomandit võrdselt mõlema poole huvides olukorras, kus kostja palub jätta hagi rahuldamata, st kaasomand lõpetamata. Ühisvara jagamise asjas on Riigikohus veel välja toonud, et kui lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks menetluskulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat. Antud juhul rahuldas kohus hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele ega kaasomandi jagamise viisile. Kostja Vxxxxr Sxxxx nõustus lõpuks kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil. Seega eelduslikult saab lugeda, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole, s.o nii hageja kui ka kostjate huvides. Arvestades neid asjaolusid ja Riigikohtu praktika seisukohtades antud suuniseid, ei kohalda kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 1 ega jäta menetluskulusid kostjate kanda, vaid jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.