lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19102/48

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19102/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-19102/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Baltichouse Production11669568(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-19102

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19102

Tsiviilasi

Baltichouse Production OÜ hagi IE vastu võlgenvuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.07.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IE apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Baltichouse Production OÜ (registrikood 11669568), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): IE (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada IE apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2017.a otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 5). Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse maakohtu menetluskulud hageja, Baltichouse Production OÜ kanda.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Baltichouse Production OÜ kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19102 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.18.12.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi kostja vastu 13 568 euro nõudes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 01.07.2014.a töövõtulepingu elementmaja Merimetsa 145 konstruktsiooni- ja paigaldusjooniste koostamiseks, tarnekomplekti valmistamiseks ning ehitus- ja paigaldustööde teostamiseks. Nimetatud lepingu alusel esitatud arved on kostja jätnud tasumata summas 13 568 eurot. Hageja nõudis korduvalt kostjalt võla tasumist. 26.06.2015.a esitas kostja hagejale nõude elamu puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks, mis oli hageja hinnangul alusetu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tasunud arveid, sest töö oli puudustega. Hageja ei tõendanud tasu nõude sissenõutavust ega lisatööde teostamist. Kostja esitas 10.08.2016.a kohtule tasaarvestusavalduse, mille kohaselt on kostjal hageja vastu alandatud hinda ületava rahasumma tagastamise nõue 1374 eurot ja kahju hüvitamise nõue kokku summas 26 616,65 eurot, mida kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 04.07.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt 5084,40 euro osas ja jättis hagi rahuldamata 8483,60 euro nõudes. Kohus tasaarvestas hageja nõude summas 5084,40 eurot kostja kahju hüvitamise nõudega 5084,40 euro osas. Tasaarvestuse tagajärjel luges kohus kostja ja hageja võlasuhte lõppenuks ning märkis, et 5084,40 eurot kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Põhjenduste kohaselt oli hageja tasunõue lisatööde osas muutunud sissenõutavaks osaliselt, s.o 5084,10 euro osas. Tõendatud on ebakvaliteetsest tööst tuleneva kostja kahju hüvitamise nõue kokku summas 26 076,65 eurot, mida kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega. Kohus tasaarvestas poolte nõuded. Tasaarvestuse tegemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud ning tasaarvestus on kehtiv. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-le 1, leides et arvestades vaidluse asjaolusid oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 62,53% ulatuses hageja kanda ja 37,47% ulatuses kostja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kostja palus apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsus põhjendatud ega seaduslik menetluskulude jaotuse osas. Kuna maakohus on sisuliselt jätnud hagi rahuldamata, oleks kohus TsMS § 162 lg 1 alusel pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Samuti on menetluskulude hageja kanda jätmine õiglane, kuna kompromissist keeldumisega ja kostja vastuväidete vaidlustamisega tekitas hageja kostjale märkimisväärses summas menetluskulusid. Kostja pakkus 17.06.2016.a ja 13.03.2017.a kompromissi, millest esimesel korral hageja keeldus ning 2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19102 teisel korral ei nõustunud, kuna 3000 eurot oli vähe. Seega on kostja alternatiivne seisukoht, et maakohus oleks pidanud TsMS § 163 lg 2 alusel jätma menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses hageja kanda. Kuna vaidlusalusel juhul rahuldas kohus hagi üksnes 37,47% ulatuses (5084,40 eurot hagis nõutud 13 568 eurost) oleks põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o jätta hageja kanda 62,6% ulatuses ja kostja kanda 37,47% ulatuses. Alternatiivselt kui kohus ei pea põhjendatuks jagada poolte menetluskulusid võrdeliselt, oleks kohus pidanud jätma kulud poolte kanda võrdsetes osades. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja on nõustunud pärast 13.03.2017.a kohtuistungit pakutud 3000-eurose kompromissiga, kuid seda ei võtnud vastu omakorda kostja. Istungilt puudus hageja seaduslik esindaja, kes viibis samal ajal lennukis ega saanud anda seetõttu ka vastavat nõusolekut, lepingulisel esindajal aga sel hetkel sellised volitused puudusid. Enne kohtumenetlust on hageja teinud kostjale korduvalt ettepanekuid vaadata objekt üle ja lahendada probleem ükskõik millisel moel kohtuväliselt, kuid kostja ei reageerinud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 04.07.2017.a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada.
7.TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja kaebas maakohtu otsuse peale edasi üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 1. Käesoleval juhul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi on osaliselt rahuldatud. Juhul kui tasaarvestuse vastuväite tulemusel lõpeb hageja nõue täies ulatuses, jääb hagi rahuldamata täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt sõltub menetluskulude jaotus reeglina sellest, kas hagi rahuldatakse või millises osas hagi rahuldatakse. Seadusest ei tulene, et menetluskulude jaotus sõltuks sellest, millise vastuväite tõttu jäetakse hagi rahuldamata. Seega kohaldub asjas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse maakohtu menetluskulud hageja kanda.
8.Apellatsioonkaebuse vastuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Käesoleval juhul jäi hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja poolt väljatoodud kostja käitumise ja suhtumisega seotud üldised asjaolud enne kohtusse pöördumist ka sellised, mille alusel saaks kohus leida, et hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes sedastusest, et kostja käitumine või suhtumine ei võimaldanud küsimust lahendada kohtuvälises korras. Hageja poolt toodud asjaoludel ei ole seda võimalik kindlaks teha.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19102

9.Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud samuti hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
10.Arvestades, et ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust ning selle tulemusel on vajalik kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus ka maakohtus, määrab kõikide kohtuastmete menetluskulude rahalise suuruse pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus (RKTKo 3-2-1-142-15, p 21).

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja