Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-13232
Kohtuasi
E.I maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
E.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) E.I (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Usaldusisik Svetlana Pilden
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde täitemenetlusregistri väljavõte E.I vastu algatatud täitemenetluste kohta.
2.Jätta E.I määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 07.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud E.I kanda. Usaldusisikul Svetlana Pildenil ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.E.I (avaldaja, võlgnik) esitas 18.09.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku valed eluviisid viinud võlgade kuhjumiseni ja võlgnikul ei ole võimalik neid tasuda. Võlgnikul ei ole vara ja ta viibib Tallinna Vanglas, kus tema sissetulekuks on töötasu umbes viis eurot kuus. Võlgnik soovib pärast karistuse kandmist alustada uut elu. Ta õpib selleks vanglas uusi eluviise ja säästlikult elamist ning plaanib omandada keskhariduse.
2.Maakohus võttis 08.04.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
3.Usaldusisik esitas 04.05.2024 maakohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku ainsaks varaks tema arvelduskontodel, millest üks on arestitud, olev raha 263,18 eurot ja II samba pensionifondi osakud 42,65 eurot. Võlgniku sissetulek on viimastel aastatel olnud ebaregulaarne ja väga väike, olles viimase viie aasta jooksul kokku 323,84 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 15 252,82 euro ulatuses. Arvestades võlgniku kohustuste suurust ning vara ja sissetuleku puudumist, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku õigusvastane käitumine ja pikaajaline sissetuleku puudumine. Võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulude katmiseks ning tagasivõitmise ega -nõudmise aluseid ei esine. Võlgniku kohustustest 771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja 9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti Vabariigi ees. Märgitud kahju hüvitamise kohustused ei lõpeks ka võlgniku kohustustest vabastamisega ning pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamise menetlust selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgnik kannab vanglakaristust kuni 08.10.2029 ja tema kohustustest vabastamise menetlus toimuks tema karistuse kandmise ajal. Lisaks võivad võlgniku kohustuste aluseks olevad nõuded olla 2019,03 euro ulatuses aegunud, võttes arvesse ka seda, et võlgnik on vangistuses viibinud ajavahemikel 05.10.2013–05.05.2014 ja 16.–23.01.2018 ning alates 07.02.2022. Võlgniku sissetulekuid arvestades ei ole perspektiivi võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus lõpetas 07.06.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, vabastas usaldusisiku tema kohustustest ning määras kindlaks ja mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ega arvestatavat sissetulekut;
2
2-23-13232 -
võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kokku 15 252,82 eurot, millest 771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja 9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti Vabariigi ees;
-
võlgnik on vangistuses viibinud ajavahemikel 16.–23.01.2018 ning viibib jätkuvalt alates 07.02.2022.
05.10.2013–05.05.2014
ja
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud maksejõuetusavalduse menetluse raugemise eeldused. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei ole alust, tuleb maksejõuetusavalduse menetlus raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei ole mingit vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ei ole tõenäoline, et seda tekiks tulevikus. Seejuures ei jätku võlgnikul vara ka pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita ega tagasi nõuda, mis annab alust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamiseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p 5 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel. FIMS § 45 lg 2 järgi saaks sellises olukorras võlgniku pankroti välja kuulutada üksnes kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral. Siinsel juhul esinevad aga alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik võlgnikku vabastada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju 771,98 euro hüvitamise kohustusest. Kuivõrd pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamist selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10), ei ole alust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ka kriminaalmenetluse kulude (kokku 9429,70 eurot) hüvitamise kohustusest vabastamiseks. Samuti ei ole võlgniku seniseid sissetulekuid arvestades perspektiivi võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamiseks. Sellises olukorras ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine kooskõlas FIMS-i ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga (FIMS § 2 lg-d 1 ja 4). Kuna on juba ette teada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda tema kohustustest vabastamisega, ei ole selle algatamisel perspektiivi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas, ning kaaluda uuesti võlgniku maksejõuetusavaldust ja määrata uus usaldusisik. Võlgniku võlad ei ole tekkinud kuritegude toimepanemisest, vaid need on väärteotrahvid, mis on tekkinud valesti elatud elust ja alkoholijoobes olemisest. Võlgnik on nüüdseks käinud 3–4 kuud tööl Tallinna Vangla Ettevõtluskeskuses, kus ta teenib 100–200 eurot kuus. Sügisel 2024 asub võlgnik õppima keevitajaks ja siis plaatijaks. Tal on võimalus vabaneda vanglast enne tähtaega 2027. a-l ning asuda tööle õpitud aladele ja teenida korralikku sissetulekut. Võlgnikul on aga praegu võlad peal ning nendega tööle asuda on kehv ja see võib viia võlgniku vanglast vabanemisel endisele teele.
6.Usaldusisik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
3
2-23-13232 Võlgnikul ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse teel oma kohustustest valdavas osas vabaneda. Pärast pankrotimenetluse lõppu pikeneks aga ka nende kohustuste, millest võlgnikku ei saa vabastada, aluseks olevate nõuete aegumise tähtaeg kümne aasta võrra. Aastatel 2014–2018 täitmisele pööratud võlanõuete täitmine aegub hiljemalt 2028. a-l, mistõttu ei ole nende osas samuti otstarbekas kohustustest vabastamise menetlust algatada. Eriti arvestades, et võlgniku sissetulekust ei piisa tõenäoliselt menetluskulude katteks, rääkimata nõuete rahuldamisest. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et esineb PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud menetluse raugemise alus ja kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei ole alust, tuleb maksejõuetusavalduse menetlus kooskõlas FIMS § 18 lg 2 pga 5 ja § 45 lg-ga 2 lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid, kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist ja täiendab osaliselt vastavalt ka maakohtu määruse põhjendusi.
10.1.Maakohus tuvastas võlgniku vara (sh sissetulekut) ja kohustusi hinnates õigesti, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seda ei väära ka see, kui võlgniku sissetulek peaks olema suurenenud 100–200 euroni kuus. Nimelt jääb võlgniku sissetulek siiski oluliselt alla ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära ega kuuluks seega PankrS § 108 lg-t 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-t 1 arvestades pankrotivara hulka, samas kui pankrotimenetluse kulud kantakse PankrS § 146 lg 1 järgi pankrotivara arvel. Seejuures ei saa kohus arvestada võlgniku oletuslike võimalustega vabaneda vanglast enne tähtaega 2027. a-l ja hakata teenima suuremat sissetulekut (vt analoogselt RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Kuivõrd võlgnikul ei ole ka vara, mida tagasi võita või tagasi nõuda, esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus ning seetõttu oli FIMS § 45 lg-st 2 lähtuvalt pankroti välja kuulutamine võimalik vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.
10.2.Kolleegium märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama 4
2-23-13232 sätte lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause järgi antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Nende eesmärkide saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 9).
10.3.Maakohus tuvastas usaldusisiku aruande põhjal, et võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kokku 15 252,82 eurot, millest 771,98 eurot on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja 9429,70 eurot kriminaalmenetluse menetluskulude hüvitamise kohustused Eesti Vabariigi ees. Kuigi usaldusisiku aruandest nähtuvalt moodustavad väärteotrahvid võlgniku kohustusest 937,22 eurot, väidab võlgnik määruskaebuses, et tema võlad on väärteotrahvid. Selleks, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata, kogus ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 3 ja § 477 lg-ga 7 tõendina ja võttis asja juurde täitemenetlusregistri väljavõtte võlgniku vastu algatatud täitemenetluste kohta. Väljavõte kinnitab usaldusisiku aruandes võlgniku kohustuste kohta märgitut. Seega on ekslik võlgniku väide, et tema võlad on väärteotrahvid. Kolleegium lisab, et võlgniku väärteotrahvide täitmine on valdavas, s.o 897,22 euro osas aegunud. Nimelt on võlgnik maakohtu tuvastatu kohaselt viibinud vangistuses ajavahemikel 05.10.2013–05.05.2014 ja 16.–23.01.2018 ning alates 07.02.2022. Sellest lähtuvalt on karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4 järgi aegunud Tartu Linnavalitsuse nõuete (kokku 52,60 eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2012–2017), Tallinna Linnavalitsuse nõuete (kokku 132 eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2010–2012), Pärnu Linnavalitsuse nõude (20 eurot, täitmisele pööratud 2015) ning Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nõuete (kokku 692,62 eurot, täitmisele pööratud ajavahemikul 2009–2018; välja on jäänud väärteoasja nr 2315,17,007598/12 rahatrahv 40 eurot, mis pöörati täitmisele 16.03.2018 ja mille täitmine ei ole aegunud) täitmine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 järgi on aegunud ka tsiviilasjades tehtud jõustunud kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmine 4113,92 euro ulatuses, sh PlusPlus Baltic OÜ 721,62 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 25.02.2014), Aktiva Finance Group OÜ 1387,99 euro suuruste nõuete (täitmine alustatud 09.12.2013 ja 31.01.2013), STV AS-i 922,51 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 25.03.2014) ning Telia Eesti AS-i 1081,81 euro suuruse nõude (täitmine alustatud 26.04.2011) täitmine. Kuivõrd kõigi nende nõuete täitmine oli aegunud juba enne võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamist maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel, s.o 08.04.2024, ei saanud see mõjutada nende täitmise aegumistähtaja kulgu.
10.4.Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik võlgnikku vabastada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju 771,98 euro hüvitamise kohustusest. Kuigi võlgniku vabastamine kriminaalmenetluse menetluskulude 9429,70 hüvitamise kohustusest ei ole iseenesest välistatud, on maakohus põhjendatult leidnud, et ülaltoodud eesmärkidega ei ole kooskõlas algatada kohustustest vabastamine selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgniku ülejäänud kohustuste aluseks olevate nõuete täitmine on aegunud kokku 5011,14 euro ulatuses ja aegumata on vaid 40 euro suuruse väärteotrahvi täitmine. Ülaltoodud eesmärkidele ei vasta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tema vabastamiseks sellistest kohustustest, mille aluseks olevate nõuete täitmine on aegunud, ega ka vaid 40 euro suurusest kohustusest vabanemiseks. Võlgnikul on võimalik aegunud kohustustest vabaneda, pöördudes kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (vt TMS § 481 lg 1 ja § 202 lg 1). Eelnevat 5
2-23-13232 arvestades on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei ole alust.
11.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
13.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.