Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-16-110080 osutajale või tarnijale, üürileandja kõrvalkulusi ei vahenda ja rendiarvetel ei kajasta. Üürnik ei tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest mitte midagi ja selle tulemusena ütles üürileandja vastavalt lepingu p 15.3.1 erakorraliselt lepingu üles 15.03.2016 ja üürisuhe lõppes faktiliselt 31.03.2016,millal üürnik ruumide valduse üürileandjale tagasi andis. Hageja nõue kostjate vastu kujunes järgmiselt: Maksmata arve tarbitud elektrienergia eest (detsember 2015) summas 186.51 eurot. Maksmata arve tarbitud elekrienergia eest (jaanuar 2016) summas 206.27 eurot. Maksmata arve tarbitud elekrienergia eest (veebruar 2016) summas 2444.94. Maksmata arve tarbitud elektrienergia eest (märts 2016) summas 768.66 eurot. Üüritasu märts 2016 eest 600 eurot. Kokku : 4206,38 eurot Kostjate vastus hagile Kostjad hagi ei tunnista. Kostjate väitel sõlmiti 2015 oktoobris suuline kokkulepe, mille kohaselt oli üürnikul õigus üüripinda kasutada alates 2015 novembri algusest ning teostada ruumis vajalik remont. Xxxx kui Aknober OÜ esindaja võttis endale üürilepingu projekti ettevalmistamise kohustuse, kus pidi tooma ära kõik suulised kokkulepped. Kostjad on näinud hageja poolt kohtule esitatud üürilepingut ja käenduslepingut, kuid ei ole nendega nõustunud ega neid allkirjastanud, sest need ei ühtinud suuliste kokkulepetega. Kostjad ei nõustu, et kostjatel jäi tasumata üüritasu märtsi kuu eest – kontoväljavõttest on näha, et üürnik tasus 600 eurot 24.03.2016. Kostjad ei ole tasunud kommunaalteenuste arveid, sest need ei esitatud kokkulepitud üürieseme kasutamise eest ja elektriarved olid üksteisest liiga erinevad. Kostjate vastuhagi Kostja 1 palub: välja mõista hagejalt remonditööde kulud nimekirja alusel (Lisa 1) või tasuma hüvitist 1250 eurot, kohustada hageja tagastama mööblit nimekirja alusel (Lisa 2) või tasuma hüvitist 1300 eurot, kohustada hageja tagastama seadmed ja tehnika nimekirja alusel (Lisa 3) või tasuma hüvitist 5300 eurot, kohustada hagejat tagastama mööblit nimekirja alusel (Lisa 4) või tasuma hüvitist summas 4342 eurot, kohustada hageja tagastama alkohoolsed joogid nimekirja alusel (Lisa 5) või tasuma hüvitist 1004.63 eurot Hageja vastus vastuhagile Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei tunnista kostja nõuet seoses remonditöödega 1250 euro ulatuses. Hagejale ei ole selge 3 (8)

2-16-110080 milliseid töid, milliste materjalidega ja millises mahus teostati. Hageja ei ole tööd heaks kiitnud. Hageja tunnistab kostja nõuet seoses mööbli (nurgadiivani ja 3 lauda) tagastamisega või hüvitamisega 1300 euro ulatuses ja on nõus hüvitama 1300 eurot juhul, kui kostja täidab oma täitmata jäänud kohustused hageja ees. Kostja kinnitab, et nurgadiivan ja 3 lauda asuvad tema valduses. Kostja jättis need oma valdusesse omapoolse nõude katteks (garantiiks). Hageja ei tunnista kostja nõuet tagastada seadmed ja tehnika või tasuda hüvitis 5300 eurot, sest kostja palub tagastada seadmed ja tehnika mis ei ole kostja omand. Kostja esitatud Lisast 3 nähtub, et kostja on sõlminud lepingu kolmanda isikuga GASTRO TEAM OÜ, reg.kood 12316636, saanud oma valdusesse vara vastavalt nimekirjale ja võtnud endale kohustuse tasuda müüjale 5300 eurot, millele lisandub käibemaks 1060 eurot, kokku 6360 eurot. Kostja on 2.02.2016 seisuga tasunud GASTRO TEAM OÜ le vaid 2000 eurot, mille kohta on esitatud lepingus tehtud ka vastavad märkmed. Seoses sellega, et hageja andis ülalmainitud tehingule oma suulise garantii, pöördus vara omanik GASTRO TEAM OÜ hageja poole palvega rakendada antud garantii. Kuna seisuga 30.03.2016 oli JASMINRESTO OÜ sisuliselt maksejõuetu, ja see oli mõlema poole hinnangul püsiva iseloomuga, nõustus hageja GASTRO TEAM OÜ nõude Jasminreso OÜ vastu üle võtma 01.04.2016 lepingu 245/17 alusel. Lisa 3 nimekirja seadmed Ahi Rational ja Grillplaat SARO on kostja valduses ja omandis, st et ta on nad aadressilt Xxxxära viinud ja seoses sellega ei ole tal alust nõuda nende tagastamist ega hüvitamist. Ülejäänud nimekirja seadmed on hageja valduses ja GASTRO TEAM OÜ omandis, nimelt: 1.Nõudepesu masin ( 2484 eurot koos KM) 2.Külmik tasapinnaga (840 eurot koos KM) 3.Kroomriiul (120 eurot koos KM) 4.Töötasapind+segisti (696 eurot koos KM) 5.Jäämasin (300 eurot koos KM) Kokku summas : 4440 euot (koos KM) Lähtudes ülaltoodust ei ole kostjal alust nõuda hagejalt seadmete tagastamist ega ka hüvitist, kuna nimetatud vara ei kuulu kostjale. Hageja ei tunnista kostja nõuet tagastada mööbel (lisa 4) nimekirja alusel või tasuda hüvitis 4342 eurot. Ümarlauda, pehmet diivanit, roostevaba laua valamut ja roostevaba riiulit nõuab kostja topelt. Kostja ei tea mis asi on elektromangal, mistõttu puudub seisukoht eseme nõude suhtes. Hageja valduses ega omandis ei ole kokkupandavat riiulit. Väikese külmkapi, riidepuu, kõlari ja beebi-tooli osas on hageja teinud kostjale ettepaneku need esemed ära viia, saates hagejale vastava e-kirja 16.06.2016 kell 14:1. Nimetatud vara on siiani kostjale iga hetk kättesaadav, kuid kostja ei ole oma varale järgi tulnud. „ Magnus nuga hoidke (hind 15 eur)“, „Vihmavarju (hind 450 eur)“,“Tseki hoidja (hind 15 eur)“ nimetuste järgi ei ole võimalik hagejal aru saada ja identifitseerida, mis seadme või varaga on tegemist. Sellest tulenevalt ei ole hagejal võimalik kujundada ja esitada oma seisukohta antud esemete suhtes. Hageja ei tunnista kostja nõuet alkohoolsete jookide tagastamiseks või hüvitamiseks 1004,63 euro ulatuses. Kostja on esitanud kohtule nimekirja kokku 6 lehel kuhu on kirjutatud "Laojäägid" käsitsi juurde kirjutatud "Jasminresto OÜ" ja 6 lehekülje lõpus on venekeelne tekst "Olen alkoholi jääkide nimekirja kätte saanud 03.04.2016." Antud dokumendi alusel ei ole hageja hinnangul võimalik üheselt tuvastada mis kuupäeva seisuga on tehtud väljatrükk, kes ja millal on need andmed 4 (8)

2-16-110080 sisestanud, kes on nimetatud alkoholi jääkide omanik, millal ja kelle poolt on need ostetud ja millal ning kellele on üle antud valdus. Kostjad ei ole nimekirjas kajastatud alkoholi hagejale müünud ega valdust üle andnud, Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt kostja 1 osas, kostja 2 osas tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnang hageja üürivõla nõude osas Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista üürivõlgnevus märtsi kuu eest 2016 aastal. Hageja nõue kostja 1 vastu on esitatud üürilepingu alusel ja kostja 2 vastu käenduslepingu alusel. Pooltel puudub vaidlus ja kohus tuvastab järgmised asjaolud (TsMS § 231 lg 2 ja 4): •

01.11.2015 sõlmisid Aknober OÜ (üürileandja, hageja) ja Jasminresto OÜ (üürnik, kostja) äriruumi üürilepingu äriruumi "Xxxx" pindalaga 104,8 m2 asukohaga XxxxTallinn üürimiseks.

•

üüriruumide valdus anti üürileandjale tagasi 31.03.2016.

Võlaõigusseaduse § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja esitatud konto väljavõttega kohus tuvastab, et alates 31.12.2015 kuni 24.03.2016 on kostja 1 tasunud hagejale kokku 2400 eurot (tl 41). Kuna kostja 1 tasus hagejale alates detsembrist 2015 kuni märtsini 2016 igas kuus 600 eurot, märkega „kohviku rent“, siis kohus tuvastab, et pooled on kokku leppinud üüri hinnaks 600 eurot kuus (tl 41). Kuna kohus ei ole tuvastanud poolte vahel kõrvalkulude tasumise kokkulepet, siis järeldub, et kostja 1 tasus 600 eurot kuus hagejale just üüri, mitte kõrvalkulude eest. Kuna poolte üürisuhe kestis 5 kuud, siis pidi kostja 1 tasuma hagejale üüri kokku 3000 eurot, mitte 2400 eurot. Seega on kostja 1 jätnud üürilepingu täitmata 600 euro osas. 600 eurot kuulub kostjalt 1 hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS §-ga 271. Tõendamata on kostja väide, et üüri on tasutud osaliselt sularahas. Hageja väitel on hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping, millega kostja 2 kohustus tagama hageja nõudeid kostja 1 vastu. Kohus määras 28.03.2017 hageja tõendina esitatud käenduslepingule ekspertiisi. Ekspertiisiaktis xxxx on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt 01.11.2015 kuupäevaga käenduslepingut väga tõenäoliselt ei ole allkirjastanud Xxxx. Seega ei saa kohus pidada hageja esitatud tõendit käenduslepingu sõlmimisest usaldusväärseks. Kuna teisi tõendeid käenduslepingu olemasolust ei ole kohtule esitatud ja kostja 2 ei ole omaks võtnud käenduslepingu sõlmimise fakti hageja esitatud asjaoludel, siis ei ole kohtu hinnangul käenduslepingu sõlmimine tõendamist leidnud. Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et hageja ja kostja 2 vahel ei ole käenduslepingut sõlmitud ning seetõttu jääb hageja nõue kostja 2 vastu tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtu hinnang hageja kõrvalkulude nõude osas 5 (8)

2-16-110080 Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevus kogu üürilepingu kehtivuse aja eest. Hageja nõue kostja 1 vastu on esitatud üürilepingu alusel ja kostja 2 vastu käenduslepingu alusel. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus määras 28.03.2017 hageja tõendina esitatud üürilepingu osas ekspertiisi. Ekspertiisiaktis xxxx on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt 01.11.2015 kuupäevaga üürilepingut väga tõenäoliselt ei ole allkirjastanud Xxxx. Seega ei saa kohus pidada hageja esitatud tõendit üürilepingu tingimuste osas usaldusväärseks. Teisi tõendeid üürilepingu tingimuste kohta kõrvalkulude tasumisest ei ole kohtule esitatud. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendamist leidnud poolte kokkulepe kõrvalkohustuste tasumise kohustuse kohta. Kohus jätab hageja nõude kõrvalkohustuste nõude osas VÕS § 292 lg-st 1 juhindudes rahuldamata. Kohtu hinnang vastuhageja nõude osas parenduste ja muudatuste hüvitamiseks 1250 euro ulatuses Vastuhageja palub hagejalt välja mõista üüriesemele tehtud remonditööde maksumus. Kohus mõistab viidatud remonditöid parenduste ja muudatustena VÕS § 285 mõttes. VÕS § 285 lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Kulutuste nõude saab üürnik esitada VÕS § 286 lg 1 või lg 2 järgi. Vastavalt viidatud paragrahvi lg 1 kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Vastavalt lõikele 2 muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kuna hageja eitab parendustele ja muudatuste tegemisele nõusoleku andmist ja kostja ei ole esitanud taasesitamist võimaldavas vormis hageja nõusolekut, siis jääb kostja vastuhagi parenduste ja muudatuste eest hüvitise saamiseks VÕS § 286 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata. Kohus leiab, et kostjal puudub nõue hageja vastu VÕS § 286 lg 2 ja § 1023 lg 1 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi esitatava nõude eelduseks on muuhulgas: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja ei ole nõustunud, et ta oleks remonditööd heaks kiitnud või need vastasid tema tahtele. Kui ka hageja tööde tegemist nägi ja lasi töödel jätkuda, ei saa sellest järeldada, et ta oleks tööd heaks kiitnud või et need oleksid vastanud hageja tahtele. Kostja ei ole tõendanud ei heakskiitu ega seda, et tööd oleksid vastanud hageja tahtele. Seega puudub kostjal ka nõue VÕS § 1023 lg 1 järgi. Kostjal ei saa olla ka nõuet VÕS § 1024 lg 4 järgi, kuivõrd kostja pidi aru saama, et puudus kokkulepe remonditööde tegemise ja hüvitamise kohta. Kohtu hinnang vastuhageja vindikatsiooninõude osas. 6 (8)

2-16-110080 Kostja 1 palub hagejal kostjale 1 tagastada järgmised vallasasjad vastavalt vastuhagi lisadele: Vastuhagi lisa 2: „Nurgadiivan ja kolm lauda“ Vastuhagi lisa 3: „Nõudepesumasin Compack DH110, Grillplaat SARO, Jäämasin Hendi, Külmik“ tasapinnaga 1600, Lux-Mini, Kroomriiul, 1000, RST töötasapind + segisti, Ahi Rational + togi“ Vastuhagi lisa 4 : „Umarlaud, pehme diivanidi kompl, roostevaba laua valamu, elektromangal, roostevaba riiul, kokkupandav riiul, väike külmkapp, lauanõude ,vihmavarju, tseki hoidja, magnus nuga hoidke, riidepuu, kõlari, baby tool, padjad“ Vastuhagi lisa 5: nimekiri alkohoolsetest jookidest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 järgi omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Seega AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Seejuures tuleneb TsMS §-st 3 lg-st 1, et vindikatsioonihagi saab esitada isik oma õiguste rikkumise korral. Kui eseme valdaja on omanikule valdust pakkunud ja on jätkuvalt valmis valdust üle andma, kuid omanik viivitab valduse vastu võtmisega, ei ole omanikul alust vindikatsioonihagi esitamiseks. Sellises olukorras on valdaja valdajaks vastu oma tahtmist ning tegutseb omaniku suhtes kui käsundita asjaajaja, kes hoiab eset kuni omanik sellele järgi tuleb. Seega tuleb vindikatsioonihagi jätta rahuldamata, kui valdaja tõendab, et ta on omanikule valdust pakkunud, kuid omanik ei ole astunud mõistlikke samme valduse vastu võtmiseks. Pooltel puudub vaidlus, et vastuhagi lisas 2 nimetatud nurgadiivan ja kolm lauda on kostja 1 omandis ja hageja valduses. Hageja väitel hoiab ta nimetatud esemeid enda valduses „garantiina“ ja tagastab need kostjale 1 peale kostja poolse üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kohus loeb, et sellega on hageja esitanud täitmise vastuväite VÕS § 110 lg 1 tähenduses. Kuigi hagejal võib toodud asjaoludel olla ka üürileandja pandiõigusest tulenev nõue VÕS § 305 lg 1 tähenduses, siis ei välista see õiguslikult VÕS § 110 lg 1 järgi täitmise vastuväite esitamist. Hageja vastuväide oma sisu poolest (hageja ei kavatse panti realiseerida vms) vastab enam täitmise vastuväitele. Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 45.2 selgitas järgmist: „Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul VÕS § 110 lg-t 1 kohaldades tavapärast valikut, kas hagi rahuldada või jätta rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada, kuid kohus peab otsuses võtma seisukoha, kas hagi rahuldatakse tasumise vastu (VÕS § 110 lg 5) või selleta (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 13). Kui kostja tugineb kohustuse täitmisest keeldumise õigusele, saab kohus VÕS § 110 lg 5 alusel otsuses ette näha vastastikuse täitmise.“ Vastastikuse täitmisega täitedokument täidetakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1 järgi. Asjaolude kohaselt on VÕS § 110 lg 1 eeldused täidetud – nõuete vahel on vastastikune seos ning hageja üürinõue 600 eurot on tagamata. Eelnevast tulenevalt ja AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldab kohus kostjate vastuhagi nurgadiivani ja kolme laua valduse kostjale 1 üleandmise osas ja määrab vastastikuse täitmise koos hageja üürinõudega. Kohus tuvastab tõendit „nõude ja vara valduse üleandmise- vastuvõtmise leping 245/17) hinnates, et nõudepesu masin, külmik tasapinnaga, kroomriiul, töötasapind+segisti ning jäämasin kuuluvad GASTRO TEAM OÜ-le ning nimetatud esemete valdus on lepinguga üle antud hagejale (tl 138). Seega puudub kostjal 1 AÕS § 80 lg-st 1 tulenev omaniku nõudeõigus ja kostjate vastuhagi tuleb jätta vastavas ulatuses (vastuhagi lisa 3) rahuldamata. Hageja on eitanud Ahju Rational, grillplaadi SARO, „elektromangali“, kokkupandava riiuli „magnus nuga hoidke“ „Vihmavarju“, „Tseki hoidja“ ning kostjale 1 kuuluvate alkohoolsete jookide valduse olemasolu ja kostjad ei ole vastupidist tõendanud, seetõttu jääb kostjate vastuhagi nimetatud 7 (8)

2-16-110080 vallasasjade valduse üleandmiseks rahuldamata. Kohus tuvastab 16.06.2016 hagejalt kostjale saadetud e-kirja põhjal, et patjade, babytooli ja kõlarite osas ei teosta hageja pandiõigust ega takista muul viisil asjade valduse üleandmist kostjale 1 (tl 139). Kuna kostjal puuduvad takistused nimetatud esemete valduse üle võtmiseks, siis asub kohus seisukohale et hageja ei riku nimetatud asjade osas ka kostja õigust valdusele ning kohus jätab vastuhagi patjade, babytooli ja kõlarite valduse saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et nii hagi kui vastuhagi on rahuldatud osaliselt ja on jäänud suuremas osas rahuldamata, siis TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kõik antud menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kostja 2 menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja 2 vastu käenduslepingu alusel esitatud nõue jäi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 174 lg 2 ja 4 järgi määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise teeb kohus pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.