Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

ASJAOLUD

V. K. ja A. S. esitasid 31.07.2017.a Viru Maakohtule hagi Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse vastu 28.06.2017 korralduse nr. 95 tühisuse tuvastamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule hagi tagamise (esialgse õiguskaitse) taotluse. Hagejad palusid esialgse õiguskaitse raames keelata kostjal nõukogu liikmete tagasikutsumine ja registrikannete tegemine või rakendada kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõud kuni käesoleva kohtuasja otsuse jõustumiseni. 01.08.2017 Viru Maakohtu määrusega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. 1(2)

15.08.2017 esitasid hagejad määruskaebuse 01.08.2017 Viru Maakohtu määrusele. 24.08.2017 Viru Maakohtu määrusega kohus rahuldas hagejate määruskaebuse ja tühistas 01.08.2017 Viru Maakohtu määruse. 30.08.2017 Viru Maakohtu määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse. 30.08.2017 Viru Maakohtu määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 07.09.2017 esitas kostja määruskaebuse Viru Maakohtu 30.08.2017 hagi tagamise määrusele. 05.10.2017 Tartu Ringkonnakohtu määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu 30.08.2017 määrus ja tehti uus määrus, millega jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata. 29.10.2017 esitasid hagejad Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2017 määruse peale määruskaebuse. 04.12.2017 Riigikohtu määrusega jäeti V. K. määruskaebus menetlusse võtmata ja taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata. Keelduti A. S. osas määruskaebuse koos hagi tagamise tühistamisega menetlusse võtmisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi esemeks on V. K. ja A. S. (sihtasutuse (SA) Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu liikmed) nõue Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse vastu 28.06.2017 korralduse nr. 95 tühisuse tuvastamise nõudes. Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (SAS § 27 lg 1). Samas on osaühingu ja aktsiaseltsi puhul nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise pädevus üldkoosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 3, ÄS § 298 lg 1 p 4, ÄS § 319 lg 1). TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Kuivõrd SA-l Eesti Kaevandusmuuseum ei ole juriidilise isiku organit, mis nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtab, ei saa TsÜS § 38 lg 4 kohaselt vastava organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka sihtasutuse vastu esitatud hagiga. Kui põhikirja sätete kohaselt on nõukogu liikme tagasikutsumine kolmanda juriidilise isiku pädevuses, on iseenesest võimalik nõukogu liikme tagasikutsumise õiguspärasuse kontrollimisel hinnata seda, kas nõukogu liikme tagasikutsunud isik oli põhikirja kohaselt õigustatud nõukogu liiget tagasi kutsuma ja kas vastav tahteavaldus oli tehtud. Samas ei näe seadus ette võimalust vaidlustada teise juriidilise isiku nõukogu liikmetel kolmanda juriidilise isiku organite otsuseid. SAS § 8 lg 1 p 9 ja SAS § 27 lg 1 sätestavad, et nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus määratakse sihtasutuse põhikirjas. SA 2(2)

Eesti Kaevandusmuuseum põhikirja p 3.7. sätestab, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme Vallavalitsus. SAS ei näe ette nõukogu liikme tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Seega võis õigustatud isik kutsuda nõukogu liikme tagasi igal juhul. Hagiavalduses puuduvad viited sellele, et tuginetaks nõukogu liikmega sõlmitud lepingu rikkumisele. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et tegemist on perspektiivitu hagiga ja TsMS § 423 lg 2 p 2 tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hagejate kanda TsMS § 174 lg.4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. .

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.